Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-3818
Kohtuasi
G.N hagi B.W vastu 15 145,18 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
G.N määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja G.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Janika Drobot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.G.N (hageja) esitas 07.03.2024 Harju Maakohtule B.W (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 15 145,18 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht Vene Föderatsioonis.
Harju Maakohus edastas hagiavalduse jm dokumendid 06.06.2024 kirjaga Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeeriumile (toona Justiitsministeerium) palvega toimetada need kostjale
2-24-3818 Vene Föderatsioonis kätte. Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeerium saatis 24.09.2024 maakohtule edasi Vene Föderatsiooni vastuse, mille kohaselt tagastas Vene Föderatsiooni justiitsministeerium kättetoimetamise ülesande viitega puudustele dokumentides.
3.Harju Maakohus edastas täiendatud dokumendid 10.01.2025 kirjaga uuesti Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeeriumile palvega toimetada need kostjale Vene Föderatsioonis kätte.
4.Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeerium teatas 06.02.2025 e-kirjas Harju Maakohtule järgmist: „Omniva ei toimeta Venemaale postipakke. Kirju kaaluga kuni 250g edastatakse jätkuvalt. Kuna mõlema tsiviilasja dokumentide kaal on vastavalt 915g ja 500g, siis pole neid kahjuks võimalik hetkel Venemaale edastada. Piirangute ajalimiit pole meile teada. Sama kehtib DHLi teenuste kohta“. Justiits- ja digiministeerium tagastas 10.02.2025 kirjaga dokumendid, märkides, et neid ei ole postiveo piirangute tõttu võimalik Vene Föderatsiooni toimetada. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 17.02.2025 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 1 p 8 alusel läbi vaatamata, sest kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas 18.02.2025 maakohtule avalduse, milles palus jagada kirja osadeks ja saata uuesti, ning 07.03.2025 menetluse taastamise avalduse, milles palus menetluse uuendada ja edastada dokumendid DIMEX vahendusel või anda dokumendid kostjale Vene Föderatsioonis kättetoimetamiseks hagejale või kohtu poolt määratud isikule.
7.Harju Maakohus jättis 18.03.2025 määrusega avalduse käiguta, märkides et tegemist on määruskaebusega, millelt tuleb tasuda riigilõivu. Hageja tasus tähtaegselt riigilõivu.
8.Harju Maakohus jättis 24.03.2025 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et kohus ei saa hagimaterjale ja muid dokumente eraldi saata, sest hagiavaldus, taotlused ja nende lisad moodustavad koos kohtudokumentidega ühtse terviku, et tagada ühtne arusaam kätte toimetatud dokumentidest ja kättetoimetamise ajast. Haagi 1965. a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni art-te 3 ja 5 järgi tuleb dokumendid kostjale kätte toimetada kompetentsete riigiasutuste kaudu (kahes eksemplaris, tõlgitud vene keelde) ning nende kättetoimetamine muul viisil, sh otse kostjale (sh posti teel) ei ole Eesti Vabariigi poolt art 10 osas tehtud vastuväite kohaselt lubatud. Maakohtu pädevuses ei ole otsustada, milliseid edastamise viise kasutab pädev riigiasutus dokumentide kättetoimetamiseks.
9.Ringkonnakohus palus 26.03.2025 kirjas Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeeriumil selgitada, millisel viisil on proovinud justiits- ja digiministeerium dokumente Vene Föderatsiooni saata ning selgitada Vene Föderatsiooni paki saatmisele kehtivaid piiranguid.
2
2-24-3818
10.Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeerium selgitas 02.04.2025 kirjas, et kantselei juhatajalt saadud selgituste kohaselt kasutab Justiits- ja Digiministeerium Omniva ja DHL-i posti- ja pakiveoteenuseid äriteenuse lepingute alusel. Omniva on täiendavalt täpsustanud, et ei toimeta pakke Venemaale äriteenuse raames ning eraisikud saavad pakke postkontoris vormistada.
11.Ringkonnakohus palus 04.04.2025 kirjas Aktsiaseltsil Eesti Post ja DHL Express Estonia AS-il teada anda, kas ja millistel tingimustel on võimalik Eesti Vabariigil edastada kohtudokumente, sõltumata nende kaalust, Vene Föderatsiooni pädevale asutusele. Juhul, kui dokumentide edastamine Vene Föderatsiooni on Eesti Vabariigi vm õigusaktidega keelatud, palus ringkonnakohus vastavatele õigusaktidele ja piirangutele osundada.
12.DHL Express Estonia AS teatas 07.04.2025, et alates 01.09.2022 on nad peatanud kõik imporditeenused Venemaale.
13.Aktsiaselts Eesti Post teatas 09.04.2025, et Justiits- ja Digiministeerium on sõlminud ärikirja teenuse lepingu, mille esemeks on mh kahepoolne postivahetuse teenus. Ministeeriumiga sõlmitud ärikirja teenuse leping ei kata kohtunõudes nimetatud saadetiste Venemaale saatmist. Küll aga saab igaüks saata Venemaale kirisaadetisi ja postipakke universaalse postiteenuse raames. Eesti Vabariigis osutab Aktsiaselts Eesti Post universaalset postiteenust ning Eesti Vabariigil on võimalik edastada Venemaa pädevatele asutustele kohtudokumente universaalse postiteenuse raames. Küll aga tuleb arvestada, et kirisaadetise maksimaalne kaal saab olla 2 kg ja postipaki maksimaalne kaal 20 kg. Dokumentide edastamine Vene Föderatsiooni ei ole keelatud ühegi teadaoleva Eesti Vabariigi õigusaktiga ning vastupidiselt on Eesti Vabariigil Ülemaailmse Postiliidu (UPU) aktidest ja postiseadusest tulenev kohustus teha kõikidele klientidele kättesaadavaks universaalne postiteenus, sh rahvusvahelised teenused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi rahuldada ja maakohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks, sest maakohus jättis ennatlikult hagi läbi vaatamata.
15.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 423 lg 1 p 8 võimaldab kohtul jätta hagi läbi vaatamata, kui kostjale on menetlusdokumentide kättetoimetamine osutunud võimatuks, seejuures on sätte kohaldamise eelduseks hagimaterjalide kättetoimetamise võimatus kõigi kättetoimetamise viiside järgi (TsMS II komm (2017), § 423, p 3.2.8.1). Siinsel juhul tuli hagimaterjalid toimetada kätte Vene Föderatsioonis elavale kostjale. Ajal, mil maakohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, reguleeris dokumentide Vene Föderatsioonis kättetoimetamist Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Tänaseks on see leping lõppenud ning menetlusdokumentide kättetoimetamist Vene Föderatsiooni reguleerib Haagi 1965. a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon. Mõlema puhul toimub dokumentide kättetoimetamine riikide määratud pädevate asutuste, s.o Eesti Vabariigi puhul justiits- ja digiministeeriumi vahendusel. Seega leidis maakohus õigesti, et kohus ei saa toimetada menetlusdokumente Vene Föderatsioonis viibivale kostjale muul viisil kätte.
3
2-24-3818 Õige on ka see, et maakohus ei saa otsustada, milliseid edastamise viise peaks kasutama justiits- ja digiministeerium dokumentide Vene Föderatsioonis kättetoimetamiseks. Küll aga sai maakohus nõuda jätkuvalt ja järjepidevalt justiits- ja digiministeeriumilt dokumentide kättetoimetamist Vene Föderatsioonis, sest justiits- ja digiministeeriumil ei olnud alust maakohtule dokumente tagastada, viidates sellele, et sellist postiteenust ei osutata. Aktsiaselts Eesti Post kinnitas ringkonnakohtule, et ta osutab sellist teenust, kuid see ei ole justiits- ja digiministeeriumiga sõlmitud hankelepinguga kaetud teenuste hulgas. Seega on hagimaterjalide saatmine Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni Aktsiaseltsi Eesti Post teenuseid kasutades võimalik ning justiits- ja digiministeeriumil tuleb leida võimalus menetlusdokumentide Vene Föderatsiooni saatmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõeldav, et Eesti Vabariigis elavad inimesed ei saa kaitsta kohtu kaudu oma õigusi Vene Föderatsioonis viibivate isikute vastu põhjusel, et justiits- ja digiministeerium ei ole sõlminud sellise teenuse ostmiseks lepingut. Seega ei olnud maakohtul alust jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et justiits- ja digiministeerium ei leidnud võimalust edastada dokumente Vene Föderatsiooni pädevale asutusele.
16.Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
17.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus. Määruskaebuse esitajal on määruskaebuse rahuldamise tõttu õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist, sest menetluses ei ole teisi menetlusosalisi, kelle kanda see menetluskulu võiks jääda.
18.Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 I lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.