2-07-34970
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-34970
Tsiviilasi
xxx hagi xxx ja xxx vastu üürivaidluses
Menetlusosalised ja nende
• Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Hageja esindaja Eveli Kelk • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Kostja esindaja Galina Filippova • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Kostjate esindaja Aleksandr Anissimov 6. märts 2008. a
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
xxx esitas xxx ja xxx vastu avalduse üürikomisjonile. Avaldaja palus kohustada xxx ja xxx tagastama xxx üüritud eluruum asukohaga xxx Tallinn. Eluruumi vabatahtlikust tagastamisest
keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks xxx ja xxx väljatõstmine eluruumist xxx Tallinn koos neile kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras teist eluruumi vastu andmata. Vastustajad vaidlesid avaldusele vastu. Tallinna Üürikomisjon rahuldas 21.08.2007.a otsusega avalduse, xxx ja xxx taotlesid avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina.
xxx palus rahuldada avaldus ning kohustada xxx ja xxx tagastama xxx üüritud eluruum asukohaga xxx, Tallinn. Eluruumi vabatahtlikust tagastamisest keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks xxx ja xxx väljatõstmine eluruumist xxx Tallinn koos neile kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras teist eluruumi vastu andmata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja xxx Tallinnas, xxx asuva eluruumi üürilepingu. Lepingu p 2.1 kohaselt jõustus leping 01.02.2005.a ning oli sõlmitud tähtajaga 2 aastat, s.t kuni 01.02.2007.a. Lepingu p 2.2 kohaselt lõpetab leping ilma üürileandja poolse etteteatamiseta ega pikene, kui osapooled ei lepi vähemalt 2 kuud enne lepingu tähtaja saabumist kahepoolselt ja kirjalikult kokku teisiti. Hageja teatas kaks kuud enne lepingu tähtaja möödumist kostjatele täiendavalt, et ei soovi lepingu pikenemist ning palus eluruum vabastada. Kostjad ei ole eluruumi vabastanud ning hagejale tagastanud. Hageja leiab, et üürileping on VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõppenud ning eluruum tuleb VÕS § 334 lg 1 alusel tagastada.
Kostjad palusid 12.09.2007.a kohtule esitatud avalduses jätta hagi rahuldamata. Kostjad leidsid, et nad on sundüürnikud ning üürilepingu lõpetamisel tuleb arvestada elamuseaduse § 33 lõikega 1. Hagejal ei ole õigust esitada kostjate vastu väljatõstmise nõuet, kuna kostjad ei ole saanud vastu uut eluruumi. 06.03.2008.a kohtuistungil võtsid kostjad hagi õigeks.
TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et kuna kostjad on hagi täielikult õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel hagi rahuldada. Kuna pooled sõlmisid üürilepingu 26.01.2005.a ning leping jõustus 01.02.2005.a, kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse üürilepingut reguleerivad sätted. Vastavalt lepingu p-le 2.1., 2.2. ning VÕS §-le 309 lg 1 lõppes üürileping 02.02.2007.a. Hagi tuleb rahuldada VÕS § 334 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses xxx ja 50% ulatuses xxx kanda.
TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei saa menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 168 lg 6, kuna kostjad on esitanud kohtusse avalduse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses hagina. Seega põhjustasid kostjad kohtusse pöördumise. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.