Muud › Muud hagiasjad

2(8)

Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et nõue on osaliselt tõendamata, osaliselt õigusliku aluseta ning põhineb osaliselt ebaõigetel lähteandmetel, samuti seetõttu, et kostja teostas tasaarvestust summas 15 264, 35 krooni. Kostja vaidles vastu haldus- ja hooldustasude, remondifondi tehtavate maksete ning soojussõlme laenu tagasimaksetele, kuna hageja pole tõendanud nende maksete õiguslikku alust. Liikmetele kehtinud remondimaksete tariifid 1995-2004 ei tõenda asjaolu, et need kehtestati üldkoosolekute otsusega. Arvete seaduslikkust ei tõenda ka asjaolu, et teised ühistu liikmed arveid ei vaidlustanud ja tasusid need määratud mahus. Kostja aktsepteerib haldus- ja hooldustariifi 0,70 kr/m2 kuni 07.2003, kui kehtestati uueks tariifiks 2,19 kr/m2; remondifondi makseid 1,65 kr/m2 ja juuli 2003 alates 5 kr/m2. Soojussõlme laenu tagasimakseks puudub õiguslik alus kuni juulini 2003. Külma vee ja kanalisatsiooniteenuse eest ja vee soojendamiseks kulutatud soojusenergia eest tasumisel lähtus kostja Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1992 määrusega nr 36 kehtestatud vee tarbimisnormidest. Küttekulude eest tasus kostja vähem iga kuu 40 krooni, kuivõrd vannituppa paigaldatud käterätiku kuivati ei ole maja soojaveesüsteemi tsirkulatsioonis. Hageja poolt nõutud maamaksule vaidles kostja vastu, kuivõrd 2000-2002 määrati maamaks suuremas ulatuses kui maamaksu teate kohaselt võinuks määrata. Kostja tasus 1995-1996 makseid vähem, kuna teostas tasaarvestust, millest teavitas EEK Progress juhatust. Kostja palved hüvitada sooja vee ja torustiku remondiks 737 krooni, elektrikatkestuse likvideerimiseks 1xx krooni, segistidetailide vahetamiseks 117 krooni, jäid rahuldamata. Kostja palus teostada tasaarvestust 1014 krooni. 19xx-1999 eest palus kostja teostada tasaarvestust kokku 6151, 15 krooni. Sellest 5774, 15 krooni kulutas kostja vannitoa remondiks ja 380, 70 krooni kulutas trepikoja remondiks. 2001-2002 eest palus kostja teostada tasaarvestust 8099, 20 krooni, sealhulgas 7820 krooni seoses katuse remondiga ja trepikoja remondiks 279, 20 krooni. Seega palus kostja teostada tasaarvestust kokku 15 264, 35 krooni. Kostja ei aktsepteerinud kulusid, mille kohta hageja kuludokumenti ei esitanud. Vastavalt tarbijakaitseseaduse § 7 p-le 7 on hageja teenuse vahetu pakkujana kohustatud tagama arvelduse õigsuse ja mõõtmise täpsuse. Hageja määras kostjale tasumiseks vaadeldaval perioodil 114 152, 75 krooni, millest kostja aktsepteeris 73 727, xx krooni, millest ta tasus 58 864, 94 krooni ning 15 264, 35 krooni ulatuses teostanud tasaarvestust, seega teostas kostja hagejale ettemaksu 401, 32 krooni. Tasumiseks määratud 40 424, 77 krooni määrati õigusliku aluseta. Kostja taotles veel 3600 krooni tasaarvestamist, kuna tema töötund on 40 krooni ja ta tegi seoses maja remondiga 90 töötundi. Kostja aktsepteeris tasumiseks määratud summast 79 954, 78 krooni, millest tasus 58 679, 92 krooni ja tasaarvestas 15 264, 35 krooni, millest tulenevalt kostja tunnistab võlga 6010, 54 krooni. 03.09.2007 esitatud vastuses koondhagile asus kostja seisukohale, et ta tasus vaidlusalusel perioodil vähem xx71, 65 krooni ja arvestades tehtud tasaarvestust tasus kostja hagejale kommunaalteenuste ja sihtotstarbeliste maksete eest 5392, 70 krooni rohkem, kui hagejal oleks alust nõuda. Hageja suurendas alusetult kostjalt nõutavaid summasid. Vaatamata sellele, et hageja määras kuni 2003 kostjale makseid elamu üldpindalast 5732,4 m2, võttis hageja koondhagis millegipärast aluseks elamu üldpindala 5706,1 m2. Kulude jagamine väiksema pindala peale teeb 1m2 kuluks suurema summa, seega nõuab hageja nüüd kostjalt suuremaid summasid, kui ta ajavahemikus mai 1995 – detsember 2002 kostjale tasumiseks määras. Nii suurendas hageja kostjale määratavaid makseid kütte, prügiveo ja maamaksu eest. Kuivõrd kõik teised ühistuliikmed tasusid kuni 2002 lõpuni makseid arvestusega, et elamu üldpindala on 5732,4 m2, on alusetu ja põhjendamatu nõuda kostjalt tagantjärgi suuremate maksete tasumist.

3(8)

Hageja seisukoht, et kostja vastavalt 29.03.1995 otsusega EEK Progress liikmete hulgast välja heideti, on ekslik. Hageja ei teatanud kostjale otsusest tema väljaarvamise kohta, samuti pole hageja kostjale tagastanud osamaksu. Seega ei ole kostjat ühistust välja arvatud. Kostja on alates 1996 korduvalt pöördunud hageja poole avaldustega, milles palub amortiseerumise tõttu vannitoas torustiku välja vahetada, kuna käteräti kuivati ei soojene. Hageja ei kontrollinud, kas kostja avaldused vastavad tõele, samuti pole hageja esitanud ühtegi tõendit kostjate väidete ümberlükkamiseks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja Sofia Andronovalt KÜ Tammsaare xx kasuks 48 291, 90 krooni ja riigilõivu katteks 3150 krooni, ülejäänud kohtukulu jäi poolte endi kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli hageja ja tema õiguseellase liige ajavahemikul 1995 – 2002. Asja materjalidest nähtuvalt 29.03.1995 EEK Progress üldkoosoleku otsuse kohaselt arvati kostja ühistust välja elamuseaduse (ES) § 23 alusel ja 17.11.1999 EÜ Tammsaare tee xx juhatuse üldkoosoleku otsuse alusel arvati kostja EÜ Tammsaare xx liikmete hulgast välja. Eelnevast järeldub, et nii EEK Progress kui ka EÜ Tammsaare tee xx arvasid kostja oma liikmeskonnast välja. Hageja väidet, et üldkoosolekute otsuseid keegi ei vaidlustanud, kostja ei kummutanud. Kostja pole esitanud kohtule kohtuotsust, millega oleks tema poolt kahtluse alla seatud üldkoosolekute otsused tunnistatud kehtetuks või tuvastatud nende tühisus. Asjaolu, et kostjale ei tagastatud osamaksu ega tõstetud teda välja eluruumist, kõneleb sellest, et ei EEK Progress ega EÜ Tammsaare tee xx ei täitnud nõuete kohaselt kõnealuste koosolekute otsuseid. Eelneva alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja arvati liikmest välja ja seega ei olnud ta vaidlusalusel perioodil (05.1995.-29.09.2003) EEK Progress ega EÜ Tammsaare tee xx liige ja temale ei laienenud liikme õigused ja kohustused. Seega kostja kasutas kõnealust eluruumi vaidlusalusel perioodil ilma õigusliku aluseta ES § 4 tähenduses. 29.09.2003 kinnistamisotsuse kohaselt on Tammsaare tee xx-x korteri omanik kostja. KÜS § 5 lg 1 kohaselt tuleb lugeda kostja KÜ Tammsaare tee xx liikmeks alates 29.09.2003. Pooled vaidlevad arvestuste aluseks oleva Tammsaare tee xx üldpindala suuruse üle. Õiguslikult on põhjendatud kulu arvestamisel aluseks võtta hoone, asukohaga Tammsaare tee x üldelamispind suurusega 5706,1 m2, milline on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr 140549. Kostja esitas avalduse samaliigilise ehk rahalise nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega. Tasaarvestuse kohaldamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas kostjal, kui tasaarvestust teinud poolel, oli nõue, mida tasaarvestada. Asjaolu, et ühistu oleks keeldunud katuse remondist või andnud kostjale nõusoleku remondi korraldamiseks ja teostamiseks, asja materjalidest ei nähtu. Samas nähtub Nora Kasemaa ekspertiisibüroo 18.08.2004 ekspertiisaktist, et kostja sõnul teostati katusekatte remont hageja tellimusel osade kaupa ajavahemikul 2000-2002. Eelnevast järeldub, et kostjale teadaolevalt hageja remontis katust. Seega puudub mõistlik seletus, miks pidi veel kostja omakorda katust remontima. Esitatud tõenditest ei järeldu, et kostja oleks hoiatanud hagejat omapoolsete tööde tegemisest juhul, kui hageja leket ei likvideeri. Vaidlust pole selle üle, et korteris x puudub käteräti kuivati alates 02.19xx. Kostja ei võimaldanud remontijatel korterisse siseneda 19xx veebruarikuus tsirkulatsioonitoru vahetuseks. Nimetatud väidet kinnitab Loramu OÜ arve 19.02.19xx, millest nähtub, et korteris xx tsirkulatsioonitoru vahetuse eest tasu ei nõutud, sest remontijaid ei lubatud korterisse, nagu nähtub 19.02.19xx aktist nr 3-1-/17. Asjaolu, et ka 2004 kostja ei võimaldanud oma korterisse siseneda juhatuse liikmetel kontrollimaks tarbevee kasutamist,

4(8)

tõendab 02.11.2004 akt. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktist nähtuvalt on käterätiku kuivati ühendatud otse soojavee püstiktoru külge, mistõttu täitub see sooja veega üksnes siis, kui soojavee kraan on avatud. Kuivõrd kostja ise tekitas olukorra, kus korteris x puudub käterätiku kuivati ühendus soojavee tsirkulaarsüsteemiga, on põhjendamatu nõuda kulutuste hüvitamist hageja poolt seoses vannitoa remondiga. Arvestades eeltoodut puudub kostjal nõue hageja vastu, mida saaks tasaarvestada. Pooled vaidlevad tasumisele kuuluvate maksete põhjendatuse ja arvestuse õigsuse üle perioodil 05.1995-04.2004. Hageja vahendusel osutati ja vahendati kostjale teenust ja selle üle vaidlust polnud. Kostja ei nõustu tasuma makseid, kus hageja ei tõendanud kulu olemasolu, ei esitanud selle suurust tõendavat arvet või tasumise kohustustust tõendavat üldkoosoleku otsust. Õige on kostja vastuväide tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg-le 1 hageja tõendamiskohustusele, samas ei saa aga pidada õigeks, et kostja, saanud siiski vastavat teenust, selle eest ei maksa (prügivedu jms). Hageja ei esitanud kohtule ühistu (ega ka õiguseellase) üldkoosoleku otsuseid, millega oleks kehtestatud haldus- ja hooldustasude ning remondifondi tehtavate maksete ning soojussõlme laenu tagasimaksete tariifid perioodi 1995-2002 kohta. Samas nähtub asjas esitatud tõenditest, et kostjale määrati makseid põhiliselt samas ulatuses kui ühistu liikmetele. Et ühistu liikmed oleksid neile määratud maksed vaidlustanud, asja kohtuliku menetluse käigus tõendamist ei leidnud. Arvestades asjaolu, et kostja ei olnud ajavahemikul 05.1995 – 09.2003 ühistu liige, kasutas kostja eluruumi ilma õigusliku aluseta. Usaldusväärseid tõendeid osundatu kummutamiseks kohtule ei esitatud. Ajal, kui kostja kasutas kõnealust eluruumi õigusliku aluseta, ei olnud tal õigust ise otsustada, mille eest soovib maksta ja mille eest mitte ja kui suures ulatuses. Teenuse saajatel ei ole õigust teha omaalgatuslikult määratud maksete osas ümberarvestusi. Kostja temale ühistu poolt maksmiseks esitatud arveid mõistliku aja jooksul seaduses sätestatud korras ei vaidlustanud. Järelikult kostja, jättes osaliselt tasumata esitatud arved, on KÜ Tammsaare tee ühistu liikmete arvelt alusetult säästnud. Arvestades eeltoodut lasub kostjal kohustus tasuda vähemmakstud summad hagejale, kui alusetult säästetu perioodil 05.1995-09.2003. Kostja on sellel perioodil alusetult teiste korteriomanike arvel säästnud. Perioodil 09.2003-04.2004 oli kostja KÜ Tammsaare xx liige, kellel ühistu liikmena on liikme õigused ja kohustused, sh KÜ Tammsaare xx põhikirja p 3.2.6 sätestatud kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamiseks jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras, p 7 järgi tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja täitma teisi p-s 3 sätestatud ühistu liikme kohustusi ja kasutama ühistu liikme õigusi. KÜ Tammsaare xx 2003 ja 2004 majanduskava on kinnitatud, kostja ei vaidlusta alates 07.2003 remonditariifi 5 kr/m2 ega soojussõlme laenu tagasimaksmist. Asja materjale arvestades tuleb EEK Progress kui ka EÜ Tammsaare tee xx poolt kostjale määratud maksed olulises osas lugeda eelduslikult õigeteks. Olulises osas seetõttu, et hageja, esitades kostja vastu võlasuhtest tuleneva nõude, ei olnud selles järjekindel ning muutis kogu menetluse kestel hagetava summa suurust. Selline järjepidev nõude muutmine ei muuda piisavalt usaldusväärseks hageja nõude arvestuslikku suurust. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et ka kostja ei olnud oma vastuväidetes järjekindel, ning täpsustas oma vastuväiteid vastavalt hageja täpsustustele. Hageja vaidlusaluse perioodi nõude ja kostja vastuväidete täpse suuruse täielik väljaselgitamine on seotud eriliste raskustega ning arvestades hageja nõude suurust seotud ebamõistlikult suurte ekspertiisikuluga (ca 45 000 krooni). Kehtiv seadus annab kohtule õiguse nõude suuruse hindamiseks. Tuginedes TsMS §-le 233 ja hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid, pidas kohus mõistlikuks

5(8)

ise kindlaks määrata võla suurus. Kostjalt nõutavat võlgnevust 53 657, 66 krooni tuleb vähendada 10% ja seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 48 291, 90 krooni perioodi 05.1995-04.2004 eest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Sofia Andronova palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kohtukulud. Maakohus tuvastas menetlusõiguse norme rikkudes asjaolud ebaõigesti. Ebaõige on hageja poolt määratud maksete suurus, kuna osaliselt on see tõendamata, osaliselt õigusliku aluseta, põhineb valedel lähteandmetel ning ei põhine hageja tegelikel kuludel. Jättes tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid, tuvastas maakohus ebaõigesti ka kostja poolt ajavahemikus 1996-19xx makstud summade suuruse. Kostja poolt esitatud tõendite ebaõigest hindamisest tulenevalt, leidis kohus ebaõigesti, et kostjal puudus hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Samuti pole seadusega kooskõlas kohtu seisukoht, nagu oleks kostja ajavahemikus 1995-2002 kasutanud eluruumi õigusliku aluseta. Asjaolude ebaõige tuvastamine viis omakorda ebaõige materiaalõiguse kohaldamiseni. 08.10.2007 istungil jäi hageja 01.06.2007 esitatud koondhagi nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista 51 455, 86 krooni. Vaatamata sellele lähtus maakohus otsuse tegemisel nõude suurusest 53 657, 66 krooni. Seega ületas kohus nõude piire ning rikkus oluliselt TsMS § 439. Maakohus asus seisukohale, et kostja arvati 29.03.1995 ühistust välja. Osundatud seisukohta põhjendas kohus muu hulgas sellega, et 17.11.1999 EÜ Tammsaare tee xx juhatus arvas 1999 uuesti kostja oma liikmeskonnast välja. Seega leidis maakohus vaatamata sellele, et hageja oli 1999 ise seisukohal, et kostja ei arvatud 1995 ühistust välja, et kostja siiski arvati ühistust välja. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, kas kostja oli hageja ja tema õiguseellase liige ajavahemikul 1995-2002, hindas maakohus osundatud asjaolu erinevalt mõlemast poolest ning tuvastas ebaõigesti nimetatud asjaolu. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja poolt esitatud tõenditega. Kohus ei arvestanud kostja poolt esitatud maksekorraldustega ja teiste maksete tegemist tõendavate dokumentidega. Kuivõrd hageja ei esitanud ühtegi vastuväidet nimetatud tõenditele, on antud asjas tõendatud, et 1996-19xx tasus kostja 18 796, 15 krooni, mitte aga 14 157, 15 krooni, nagu leidis maakohus. Maakohus jättis põhjendamatult kostja poolt 4639 krooni ulatuses tehtud makseid tõendavad tõendid arvestamata ning tuvastas ebaõigesti nimetatud asjaolud. Jättes arvestamata kostja poolt esitatud tõendid ning hinnates ebaobjektiivselt asjas esitatud tõendeid, leidis kohus ebaõigesti, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mida saaks tasaarvestada. Kuivõrd hageja ei esitanud ühtegi tõendit kostja väidete ümberlükkamiseks, rikkus maakohus, leides, et kostjal puudub katuse remondi osas nõue hageja vastu, kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Tuginedes hageja paljasõnalisele väitele, et katust remonditi 2000-2002, järeldas kohus ebaõigesti, et kostjal puudus vajadus ise lekkivat katust oma korteri kohal remontida. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja korteri kohal katust 2001 parandati. Samuti on kohus ebaõigesti seisukohal, et asjas pole tõendatud, et hageja oleks keeldunud katuse remondist või andnud nõusoleku remondi korraldamiseks. Eelnimetatud asjaolu tõendamiskoormis on hagejal. Asjas on tõendatud, et hageja esitas korduvalt kostjale kirjalikke avaldusi palvega parandada tema korteri kohal olev katus ning pärast seda, kui ta oli sunnitud ise katust parandama, esitas kostja hagejale kulutuste hüvitamise nõude. Hageja ei vastanud ühelegi avaldusele, seega ei ole kostjal võimalik tõendada, et hageja keeldus katuse remontimisest. Ka tuvastas maakohus ebaõigesti asjaolu, mille kohaselt ei vahetatud kostja korteris käteräti kuivatit seetõttu, et ta ei võimaldanud remontijatel korterisse siseneda. Tegelikult ei

6(8)

vahetatud kostja korteris tsirkulatsioonitoru seetõttu, et tolleaegne ühistu esimees Silvi Vahur sellise korralduse töömeestele andis. Seega ei tekitanud kostja olukorda, kus erinevalt teistest ühistuliikmetest ei vahetatud tal remondifondi summade arvelt tsirkulatsioonitoru, vaid ta oli sunnitud seda tegema isiklike rahaliste vahenditega. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja pidi oma vannitoas remonti teostama enda vahenditega. Tegemist ei ole vannitoa remondiga, vaid veetorustiku vahetamisega. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub kostjal nõue hageja vastu, mida saaks tasaarvestada. Maakohus ei põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on kostja kohustatud tasuma vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning veesoojendamise eest oluliselt rohkem kui teised ühistuliikmed; samuti millisel õiguslikul alusel on kostjal kohustus tasuda osutamata teenuse eest. Arvestades asjaolu, et hageja tõendite puudumise tõttu püüdis tõendada kostjale esitatud nõuet väitega, et kõikidele teistele ühistu liikmetele määrati makseid ühesuguse arvestuse alusel, jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud ja millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt tagantjärgi suuremaid summasid, kui ta ajavahemikus mai 1995 - detsember 2002 kostjale ja teistele ühistu liikmetele tasumiseks määras. Kostja kasutas ajavahemikul 1995-2002 eluruumi õiguslikul alusel, mistõttu ei kohaldu tema suhtes vara alusetust omandamise või säästmise (TsK § 477) ning alusetu rikastumise sätteid (VÕS § 1027 ja 1042). Isegi kui eeldada, et kostja ei olnud 1995-2002 hageja liige, tuleks arvestada TsK § 477 lg 3, mis näeb ette, et alusetult omandatud vara tuleb hüvitada selle omandamisel määratava väärtusega. Kohus pidanuks välja selgitama, kui suur oli kostja poolt omandatud vara väärtus. Nähtuvalt hageja esitatud tõenditest, teostas hageja ajavahemikus 1996-2000 hoonele remonti 261 862, 17 krooni väärtuses. Jagades nimetatud summa elamu üldpindalaga (5732,4 m2) ning korrutades kostja korteri pindalaga (61,3 m2), on kostja nn omandatud vara väärtuseks 2800, 25 krooni. Nähtuvalt koondhagist nõudis hageja kostjalt nimetatud ajavahemiku remondifondi makseid kui alusetult omandatud vara hüvitamist 9347, 59 krooni, seega 6547, 34 krooni rohkem võrreldes tegelike kulutustega. Kohus jättis kostja osundatud vastuväite tähelepanuta, ning leidis, et hageja poolt suures osas tõendamata ja õigusliku aluseta nõutavad summad on õiged. Seejuures ei ole kohus põhjendanud, miks ei pea hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Samuti jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata ES § 16. EÜ Tammsaare xx põhikirja p 1.14.2 ja 24.3 kohaselt on sihtotstarbeliste maksete suuruse kehtestamine üldkoosoleku pädevuses. Hageja esitas vaid 2003 ja 2004 üldkoosoleku otsused, mis kehtestavad majanduskulude suuruse. Seega puudub 1995-2002 eest nõutavatel haldus- ja hooldustasude, remondifondi tehtavatel maksetel ning soojussõlme laenu tagasimaksetel õiguslik alus. Asjaolu, et menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et teised ühistu liikmed oleksid neile määratud maksed vaidlustanud, ei saa olla nimetatud maksete õiguslikuks aluseks. Kuna poolte vahel vaieldav nõude suurus on ebaselge eelkõige nõude tõendamatuse ja õigusliku aluse puudumise tõttu ning põhjusel, et hageja soovimatuse tõttu ei teostatud raamatupidamise ekspertiisi, tuleks hagi jätta tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu rahuldamata, mitte aga kohaldada TsMS § 233. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ Tammsaare xx vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.11.2007 otsus tuleb tühistada oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata TsMS §-de 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel uueks arutamiseks samale kohtule.

7(8)

TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nimetatud sätetele kaevatav kohtuotsus ei vasta. Maakohus on võtnud vastu ja köitnud toimikusse tõendeid, mis asuvad kokku kolmes köites, kuid pole neist praktiliselt ühelegi hinnangut andnud. Otsuses tegemisel on kohus tuginenud TsMS §-le 233 lg 1 ja leidnud, et tegemist on kahjunõudega, kus on võimalik kohtul nimetatud sätet kohaldada ja vähendanud sellel alusel lihtsalt nõuet 10%. Otsusest ei nähtu, mis teeb ebamõistlikult keeruliseks kommunaal- ja majandamiskulude nõude ja miks asjas kogutud tõenditele ei ole võimalik hinnangut anda. Samas on kohus tõdenud, et kostja vastuväited hagile, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kulude tekkimist aastatel 1996-2002, kuna puuduvad vastavad üldkoosoleku otsused, on põhjendatud. Kuid kohus on kokkuvõtvalt asjas esitatud tõendeid hindamata leidnud, et mingit teenust on kostja siiski saanud ja midagi tasuma peab. Maakohtu selline põhjendus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 442 lg 8. Hageja on esitanud oma nõuete tõendamiseks õiguseellase EEK Progress poolt sõlmitud lepingud ja tasutud arved, toonud välja nende alusel vastavad arvestused, mis asuvad II köites t.l. 315- 661, III kd t.l. 778-819, 849-969. Ühelegi neist tõenditest kohus hinnangut andnud ei ole. Miks neile tõenditele on hinnangu andmine ebamääraselt raske, seda otsusest ei nähtu. Peale selle on kostja kaebuses õigesti väitnud, et kohus on nõude rahuldamisele ületanud hagi lahendamise piire TsMS § 439 mõttes ja hagi rahuldamisel otsuse p-s 63 võtnud aluseks võla summas 53 657,66 krooni, kuigi hageja on oma nõuet vähendanud ja palunud kostjalt välja mõista 51 455,86 krooni (t.l.1181). Põhjendatud on ka kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei nähtu kohtuotsusest, miks kohus ei arvestanud kõiki kostja poolt tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Kohus ei ole arvestanud 4639 krooni ulatuses kostja poolt tasutud makseid. Otsuses sellekohased põhjendused puuduvad. Valikuliselt on hinnatud ka tasaarvestatava nõude tõendamiseks kostja poolt esitatud tõendeid. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.