Rahuldada Viktor menetluskulude rahaliseks ringkonnakohtus osaliselt.
Avarandi avaldus kindlaksmääramiseks Mõista osaühingult
Talovest Viktor Avarandi kasuks välja menetluskuluna õigusabikulu 750 eurot (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Keelduda asja juurde võtmast autojuhi ametijuhendit ja raamatupidaja seletuskirja ja lugeda need osaühingule Talovest tagastatuks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Talovest (hageja) esitas 29. septembril 2016 Tartu Maakohtule hagi Viktor Avarandi (kostja) vastu liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju 39 355 euro 55 sendi hüvitamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 24. novembril 2015 kell 12.30 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteel liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja poolt juhitud hagejale kuuluv elusloomi vedav veoauto Volvo FM9 registrimärgiga XXX ning sellega ühendatud haagis Floor FLA registrimärgiga XXX teelt välja. Väljasõidu tulemusel said auto ja haagis tugevalt kahjustada. Hagejale tekkis varaline kahju 38 194 eurot 28 senti, millele lisandub saamata jäänud tulu perioodil, mil hageja ei saanud autot ja haagist kasutada. Maanteeameti 21. aprilli 2016 selgituse kohaselt ei tuvastatud õnnetuse ajal tee seisundinõuetele mittevastavusi, teehooldus ja libedusetõrje olid põhjalikult läbi viidud. Arvestades, et õnnetuse põhjuseks ei olnud tee- ega ilmastikuolud, põhjustas õnnetuse kostja eksimus sõidukiiruse ja õigete sõiduvõtete valimisel. Kostja on rikkunud töölepingu p-s 2.2 sätestatud kohustust teostada veoste vedu järgides õigusaktidega kehtestatud eeskirju ja tingimusi ja liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p-e 1 ja 2, valides sõidukiiruse, mis ei vastanud teeoludele ja ilmastikutingimustele. Kostja vastutuse ulatuse hindamisel tuleb arvestada töölepingu (TLS) §-des 72, § 16 ja § 74 lg-s 2 sätestatut. Kui õnnetuse põhjustas libedus, oli sõidukiirus liialt suur, kuna õigesti valitud sõidukiiruse (või vajadusel peatumise) korral ei oleks kostja veoki üle kontrolli kaotanud ning teelt välja sõitnud. Kostja on olnud hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 ja TLS § 16 lg 2 tähenduses. Kostja väited pöördvöö mittekorrasoleku, rehvimustri mittevastavuse, seasulgude väravate mittesuletuse ja sigade kinnitamise ebakvaliteetsuse kui liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolude kohta ei ole tõendatud.
Veok Volvo FM9 oli kindlustatud If P&C Insurance AS-is. Veoki väärtus enne õnnetust oli 11 400 eurot ja jäänuki väärtus 3600 eurot. Kindlustusandja hüvitas hagejale veoki kahju 8447 eurot 10 senti. Veok loeti hävinuks. Hagejal on õigus nõuda sõiduki väärtuse ja hüvitatud kahju vahet summas 2952 eurot 90 senti (11 400–8447,10). Avarii käigus kannatada saanud haagis ei olnud kindlustatud. Truck Trading Estonia OÜ kalkulatsiooni kohaselt on haagise remondi maksumus 35 241 eurot 38 senti. Hageja on haagise asendanud uue haagisega hinnaga ca 90 000 eurot. Hagejal on haagise mittekasutamise tõttu jäänud saamata tulu 1521 eurot 27 senti (507,09×3).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Priit Tuuna kui eriteadmistega isiku poolt avaldatust saab järeldada, et sõidumeeriku salvestusleht ei ole usaldusväärne tõend, sest sõidumeerik ei vastanud tehnilistele nõuetele ja salvestuslehel puuduvad muud andmed kontrollimaks kiiruse andmete õigsust. Antud teelõik oli väga libe. Hageja on hagiavalduses väitnud, et õnnetus juhtus raskete teeolude tõttu. Seega ei saa välistada, et liiklusõnnetuse üks kaasuvaid põhjuseid oli järsk teeolude muutus. Liiklusõnnetuse põhjuseks võis olla ka haagise halb tehniline seisund (pöördvöö rike, vale rehvimuster), seasulgude avanemine, sigade kui laadungi ebaõige jaotus haagises. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Haagis oli 30 aastat vana. Arvestades haagise vanust ei olnud õnnetuse juhtumisel selle turuväärtus märkimisväärne. Alusetu on kostjalt nõuda amortisatsioonist tekkinud väärtuse vähenemise hüvitamist. Hageja ei kindlustanud haagist, mistõttu ei ole hageja kasutanud võimalust võimalike kahjude vältimiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 17. märtsi 2017 otsusega hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 3820 eurot 33 senti, millele lisandub viivis alates 18. märtsist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetuse põhjuste ning kahju ulatuse üle. Hageja hinnangul on õnnetuse põhjuseks kostja poolt valitud ebaõiged sõiduvõtted ning liialt suur kiirus. Kostja väitel võib olla õnnetuse põhjuseks haagise halb tehniline seisund (pöördvöö rike, vale rehvimuster), seasulgude avanemine, sigade kui laadungi ebaõige jaotus haagises. Maakohus nõustus kostjaga, et kostjaga ei ole sõlmitud varalise vastutuse siduvat kokkulepet. Kostja töölepingu p. 8.2. kohaselt on autojuhi tööd raskendavateks teguriteks tee- ja ilmastikuolude vaheldumine, ebakorrapärased töö-, sõidu-, ja puhkeajad, kõrgendatud vastutusest ja riskist põhjustatud pinge. Olukorras, kus kostja saab töötasuna netos 784 eurot 40 senti ja arvestades tema tööga kaasnevaid riske (kostja töölepingud I kd tl 40-41 p 8.2.), ei ole õigustatud ega proportsionaalne 39 355 euro 55 sendise suuruse kahjunõude väljamõistmine. Mõistlik inimene ei võtaks niivõrd väikse töötasu eest endale niivõrd suurt vastutust. Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt osundatud TLS § 16 lg 2 ja § 74 lg 2 tulenevad tõendamiseseme asjaolud ei too kaasa ega tingi hagi rahuldamist. Hageja poolt esitatud sõidumeeriku salvestuslehe alusel puudub võimalus järeldada kostja poolt teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikut ja ei saa kinnitada hageja poolt esitatud asjaolu, et veoki järsu seiskumise hetkel kell 12.37 oli veoki keskmine liikumiskiirus 85 km/h. Kostja vande all antud ütluste (II kd tl 78) kohaselt vähendas ta veoki sõidukiirust gaasipedaalile surve vähendamisega vahetult pärast arusaamist tee libedusest. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostja poolt töölepingu rikkumine vale sõidukiiruse valikuga ja valede sõiduvõtete kasutamisega.
Maakohtu hinnangul puudus alus kahelda kostja vande all antud ütlustes, et tegemist oli esimese päevaga 2015 sügisel, mil esines teedel libedus. Tunnistaja J. Sisaski ütluste kohaselt olid liiklusõnnetuse toimumise kohas täiesti erinevad liiklusolud võrreldes eelneva teelõiguga. Liiklusõnnetuse sündmuskohale saabunud politseipatrulli hinnangul oli teekate libe ja sellest informeeriti ka teehooldajat. Maakohus järeldas, et teekatte libedus selgus kostjale ootamatult. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et sõiduki keskmine liikumiskiirus on kostja poolt esitatud andmete alusel tuletatav, seda olukorras, kus liiklusõnnetuse toimumist ei saa seostada veoki keskmise kiirusega eelnevalt mitmete kilomeetrite läbimisel. Maakohus nõustus hagejaga, et vastavalt veoki remondikalkulatsioonile on veoki remondi maksumus 23 889 eurot 12 senti ning haagise remondi maksumus on 35241 eurot 38 senti, samuti, et haagise väärtus oli õnnetuse hetkel 16 500 eurot, ja et kindlustusandja poolt veoki kahjude eest on hüvitamata 2952 eurot 90 senti. Samas ei too hagi rahuldamist kaasa hageja poolt esitatud tõendid seoses väidetava kahju suurusega. Asjaolu, et hageja ostis samaväärse uue haagise hinnaga 150 000 eurot (millele lisandub käibemaks), ei võimalda kohtul järeldada nõude põhjendatust. Maakohus nõustus kostjaga, et haagise mittekindlustamist hageja poolt ei saa käsitleda viisil, mis kostjat kahjustab. If P&C Insurance AS teate kohaselt otsustas kindlustusselts hüvitada sõiduki hävimisest tekkinud kahju 8447 eurot 70 senti kahes osas, s.o sõiduki turuväärtuse ja sõiduki jäänuki väärtuse vahe 4847 eurot 70 senti ja säilinud jäänuki väärtuse peale jäänuki üleandmist kindlustusandjale. Hageja andis sõidukijäänuki üle kindlustusandjale. Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud võimalikud liiklusõnnetuse tekkepõhjused pöördvöö rike, vale rehvimuster, seasulgude avanemine, sigade kui laadungi ebaõige jaotus haagises, ei leidnud piisavalt kinnitust, kuid see ei too kaasa hagi rahuldamist. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja poolt esitatud asjaolud pidanuks esinema üheaegselt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 39 355 eurot 55 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu oleks kostja sõitnud ilmastikku arvestava kiirusega. Sõidumeeriku salvestuslehelt nähtub kostja kiirus õnnetuse toimumise ajal. Puuduvad tõendid, et sõidumeerik oleks valesti salvestanud sõidukiirust. Sõidumeeriku salvestuslehe andmed on kooskõlas kostja ütlustega kiiruse kohta. Tõendatud ei ole, et sõidumeeriku ühe funktsiooni salvestuse puudumine tähendaks teise funktsiooni salvestuse ebaõigsust. Maakohtu järeldus, et teekate oleks libe olnud vaid konkreetses kohas, on ainetu ning põhineb tõendite pealiskaudsel hindamisel. Teehooldusandmed kinnitavad, et teekate oli õnnetuse hetkel libe kogu tee ulatuses, mitte ainult kitsas lõigus. Kostja poolt esitatud fotodelt nähtub teekatte äkiline muutus. Looduses ei ole selline sirgjoon võimalik ning see saab olla põhjustatud vaid inimfaktorist. Teehooldusandmed kinnitavad puhastussõiduki möödumist avariikohast kell 12.58 pärast õnnetuse toimumist ca kell 12.30. Liiklusõnnetuse toimumisel puudub seos veoki keskmise kiirusega, oluline on veoki kiirus õnnetuse toimumise hetkel, mis on tõendatud sõidumeeriku ning kostja poolt vande all antud ütlustega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja väited „seoses pöördvöö rikkega, vale rehvimustriga, seasulgude avanemisega, sigade kui laadungi ebaõige jaotusega haagises kui võimalike liiklusõnnetuse tekkepõhjustega ei leidnud piisavalt kinnitust“. Nimetatud osades hageja maakohtu otsust ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta hageja maakohtu järeldust, et hageja on kahju hüvitamise nõudmiseks õigustatud isik.
Maakohus ei ole käsitlenud hageja seisukohti kostja vastutusest LS § 50 alusel. Kostja on viidatud sätet rikkunud, valides sõidukiiruse, mis ei vastanud teeoludele ja ilmastikutingimustele. Kostja vastutuse täielik välistamine on vastuolus suurema ohu allika regulatsiooni põhimõtetega. Õigusteooria kohaselt, mis on omaks võetud ka kohtupraktikas (nt RK 3-2-1161-10 p 11, 3-2-1-75-07 p 12), ei ole kahe mootorsõiduki kokkupõrke korral võimalik jagada kahju osalejate vahel põhimõttel 100% ja 0%, vaid ka see kokkupõrke osapool, kes on käibes vajalikku hoolsust täiel määral järginud, kannab suurema ohu allika valitseja kahjuriski. Samalaadselt, kui õnnetuses osaleb vaid üks suurema ohu allika valdaja, siis isegi kui ta käitub kogu vajaliku hoolega, ei ole võimalik leida, et tema vastutuse määr on 0%, kuivõrd see eiraks suurema ohu allika olemust. Ehkki hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1057 alusel, rakendub vastava kahju jaotamise põhimõte ka käesolevale juhtumile. Maakohus ei võtnud seisukohta kahju ulatuse suhtes. Kostja töötasu ei saa olla kahju hüvitise vähendamise aluseks. Veoauto on suurema ohu allikas VÕS § 1056 lg 2 mõistes. Kostja pidi töölepingut sõlmides aru saama, et tööga võib kaasneda vastutus veoauto ja selle koorma eest. Kostjal oli võimalik sõlmida vastutuskindlustuse leping. Hagejale ei saa haagise suhtes kaskokindlustuse lepingu puudumist ette heita. Arvestades veokite, haagiste ja laadungite suuri väärtusi, on veokijuhtide poolt selliste vastutuskindlustuse lepingute sõlmimine tavapärane. Hageja ei pea kandma majanduslikke riske, sest kostja ei soovinud ennast selliste olukordade vastu kaitsta.
5.Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, mis oli kostja kiiruseks vahetult enne õnnetuse juhtumit ja et see oleks olnud ebakohane/mittevastav. Õnnetus juhtus vahetult peale teeolude järsku muutumist ja kostja tegi endast kõik oleneva. Sõidumeeriku ketas, mis salvestas salvestuslehele andmeid, ei olnud töökorras, mistõttu võis seade kiirust salvestada ebaõigesti. Tegemist ei olnud digitaalse sõidumeerikuga. Sõidumeerik annab mingisuguse orientiiri, mis ei ole mõõdetav sekunditega. Õnnetus juhtus sekundite jooksul mitte minutitega. Kõnealusel salvestuslehel on sõidumeeriku poolt salvestatud ainult sõidukiirus. Kui sõidumeerik ei olnud tehniliselt korras vaid rikkis (sh nõelad ei olnud töökorras), siis ei saa selle salvestusleht, olla usaldusväärne tõend tõendamaks sõiduki sõidukiirust. Parkli HL OÜ poolt 18. detsember 2016 e-post kiri (I kd tl 112) sõidukiiruse kohta enne sõiduki peatumist ei ole usaldusväärne ega täpne. Heino Liivak on kirjas avaldanud, et visuaalselt on võimalik diagrammis joonistunud kiirust väga täpselt vaadata. Hageja tõlgendused apellatsioonkaebuse p-s 2.1.1., et kostja võttis jala gaasipedaalilit ära mõni sekund enne õnnetust, on ebaõiged. Kostja ei ole avaldanud, et tema kiirus enne õnnetusjuhtumi paigale sõitmist oli 85 km/h. Kostja avaldas 28. veebruar 2017.a. istungil (istungi protokolli lisa 1), et ta tavaliselt sõidab 80-85 km/h kiirusega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on olnud hooletu ja valinud ebakohase kiiruse vastavalt teeja ilmaoludele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kuna teelõik vahetult järsult enne õnnetuse asukohta oli väga libe, mida kinnitavad tõendid, siis ei saa välistada, et liiklusõnnetuse üks kaasuvaid põhjuseid oli järsk teeolude muutus. Tegemist oli veosega kus olid elusloomad (44 elussiga). Selline veos on ebastabiilne ja igasugune veose enda mittelubatav liikumine ja/või sõiduki halb tehniline seisukord mõjutab sõiduki juhitavust. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustes tuvastatud kahju ulatusega. Maakohus on jätnud kostja vastuse terviktekstis p. 2.3.1. ja 2.3.2. esitatu tähelepanuta. Kindlustusandja on hinnanud vara
juhtumieelseks väärtuseks 11 400 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta 9500 eurot. Kindlustusteate kohaselt otsustati sõiduki kahjuhüvitisena välja maksta ilma käibemaksuta summa, s.o 8447 eurot 7 senti. Sõiduki väärtuselt 9500 eurolt ilma käibemaksuta on maha arvestatud omavastutus 703 eurot ja tasumata kindlustusmaksed summas 349 eurot 30 senti. Hageja on hagiavalduse punktis 2.2.1 kahjuhüvitise arvestamisel aluseks võtnud sõiduki hinna koos käibemaksuga. Hageja on käibemaksukohuslane. Kuna tasumata maksed on hageja kohustus, on väär arvestada tasumata maksed kostjalt nõutava hüvitise hulka. Seega on hagejal tekkinud kahju hävinenud veoki Volvo FM9 osas ainult 703 euro ulatuses. Hageja poolt esitatud arvamus ei tõenda, et haagise väärtus vahetult enne õnnetust oli 16 500 eurot. Haagise ehitusaastast ei ole 27. juuli 1995.a. (I kd tl 120 arvamus), vaid 1985. Hageja etteheide kostjale, vastutuskindlustuse tegemata jätmise kohta, on asjakohatu. Arvestades kostja igakuist töötasu hageja juures on sellise kindlustuse tegemine hageja vara kindlustamiseks ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus keeldub asja materjalide juurde võtmast hageja poolt 4. septembril 2017 esitatud autojuhi ametijuhendit ja raamatupidaja 28. augusti 2017 seletuskirja kuna nimetatud tõendid on esitatud hilinemisega. Dokumendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, ringkonnakohus loeb need käesoleva kohtuotsusega hagejale tagastatuks.
7.Hageja nõuab kostjalt 24. novembril 2015 kell 12.30 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteel toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures autojuhina, liiklusõnnetuse käigus sõitis kostja poolt juhitud elusloomi vedav veoauto ning sellega ühendatud haagis teelt välja ning kahjustada said veok ja haagis. Hageja väitel on kostja tööülesannete täitmisel rikkunud hoolsuskohustust hageja ees. TLS § 15 lg 1 järgi kohustub töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara. Kui töötaja tööülesandeks on veoki juhtimine, peab töötaja järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2017 tsiviilasi nr 3-2-1-56-17, p 25 jj). Praegusel juhul tuleneb kostja kui sõidukijuhi hoolsuskohustuse määr kohustuse rikkumise hindamisel LS § 50 lg 3 p-dest 1 ja 2, mille kohaselt peab juht sõitma teeoludele sobiva sõidukiirusega. Seega on nii TLS § 15 lg-st 1 kui LS § 50 lg 3 p-dest 1 ja 2 tulenev kohustus oma olemuselt hoolsuskohustus. Hageja 6. veebruari 2017 hagiavalduse tervikteksti järgi on kostja rikkunud töölepingu p-s 2.2 sätestatud kohustust teostada veoste vedu järgides õigusaktidega kehtestatud eeskirju ja tingimusi (II kd, tl 54). LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Hageja esitatud tõendi kohaselt olid liiklusõnnetuse hetkel teeolud väga halvad ja liivapuistur telliti kohale pärast õnnetuse toimumist (I kd, tl 13). Ringkonnakohus möönab, et asjaolu, kas ja kuidas põhjustas kostja valitud liikluskiirus liiklusõnnetuse, tuvastamine võib praegusel juhul olla nii pika aja möödudes tagantjärele keeruline ning seega on ka kohustuse rikkumine, mis oma olemuselt seisneb hoolsuskohustuse rikkumises, raskesti tuvastatav. Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt ei ole liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks
alustatud menetlust. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja poolt juhitud veok ja sellega ühendatud haagis sõidab teelt välja ning saab kannatada, on kostja vähemalt objektiivselt rikkunud pooltevahelise töölepingu p-i 2.2; TLS § 15 lg-st 1 ja LS § 50 lg 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat hoolsuskohustust, kuna tema juhitud sõiduk sai kahjustada. Ühestki menetluses esitatud tõendist ei tulene, et liiklusõnnetuse on põhjustanud muu asjaolu, mis välistaks kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise (vt tõendamiskoormise jaotust Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-08, p 12).
8.Pooled ei ole asja materjalide kohaselt sõlminud varalise vastutuse kokkulepet TLS § 75 järgi. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel tuleb lähtuda TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2, vt Riigikohtu 25. november 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-151-15, p 12). Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud oma kohustusi hooletult (I kd, tl 2). TLS § 16 lg 2 järgi määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja ei ole rikkunud süüliselt LS §-st 50 lg 3 p-dest 2 ja 3 tulenevat kohustust valida sõidukiirus tulenevalt teeoludele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetuse toimumise kohas olid teeolud halvad. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kostja oleks lubatud sõidukiirust ületanud. Hageja esitas menetluses Politsei- ja Piirivalveameti tõendi (I kd, tl 13), mille kohaselt olid teeolud antud hetkel väga halvad ja kohale telliti liivapuistur, seega ei olnud teed enne õnnetuse toimumise hetke hooldatud. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi sisuliselt põhjendatud vastuväidet kostja avaldatule, et teeolud muutusid järsult ning liiklusõnnetus toimus kohe pärast libedale teeosale jõudmist. Tunnistaja J. Sisaski ütluste kohaselt (I kd, tl 191 jj):“Avarii sündmuskohast Imavere poole oli tee kiilasjääga kaetud. See oli silmaga näha, see oli nagu seinaga lõigatud see tee erinev seisukoht“. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul, kui sõidumeeriku salvestuslehe kohaselt ei ületa juhi poolt valitud sõidukiirus lubatud kiirust ning teeolud muutuvad järsult, ei ole kostja käitunud süüliselt, kui ta ei suutnud kiiruse vähendamisega vältida liiklusõnnetuse tekkimist. Maakohus on õigesti leidnud, et puudub alus kahelda kostja vande alla antud ütlustes, et tegemist oli esimese päevaga 2015. a sügisel, mil esines teedel libedus ning hageja esitatud Maanteeameti vastusest kahju hüvitamise nõude pretensioonile, Mudiste tee ilmajaama andmetabelist, Politsei-ja Piirivalveameti vastuskirjast ja Sakala Tee OÜ poolt esitatud dokumentidest (I kd tl 6 jj) ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et teekatte libedus ei saanud selguda kostjale ootamatult.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatule märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole väitnud, et teekate oleks olnud libe vaid konkreetses kohas, vaid seda, et teeolud muutusid järsult. Eluliselt usutav ei ole ka hageja väide, et libedatõrjet õnnetuse kohas pärast õnnetuse toimumist üldse läbi ei viidud, millest tulenevalt ei vasta teekatte järsk muutus fotodel liiklusõnnetuse aegsele olukorrale (apellatsioonkaebuse p 2.1.2). Eeltoodule tuginedes ei oma kostja kohustuse rikkumise hoolsuse määra hindamisel tähtsust ka see, kas sõidumeerik salvestas sõidukiirust piisava täpsusega või mitte. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja sõidukiirus oleks olnud lubatust suurem. Hageja apellatsioonkaebuse viited suurema ohu allika valdaja vastutuse regulatsioonile (apellatsioonkaebuse p 2.1.5) ei ole asjassepuutuvad. Hageja möönab ka ise, et ta ei saa nõuda
kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1057 alusel. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 7, et kostja on hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema juhitud sõiduk sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei rikkunud süüliselt oma kohustust hageja ees hoiduda tegudest, mis kahjustaksid hageja vara. Ringkonnakohus jätab hageja kahju suurusele hinnangu andmata.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus asjas kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esindaja ajakulu 8 tundi ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Kostjat esindas kogu menetluse jooksul sama esindaja, kes pidi tsiviilvaidluse asjaolusid teadma, ringkonnakohtus esitatud seisukohad kattuvad suures osas maakohtus esitatuga. Ringkonnakohus peab hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud tasuks ringkonnakohtu menetluses 750 (5×150) eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 750 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt ringkonnakohtus 750 eurolt koos käibemaksuga, kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.