Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-24832/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.03.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1015

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-24832

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-24832

Tsiviilasi

VS hagiavaldus OK ja EKvastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: VS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja I: OK(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja II: EK(IK XXX elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2008. a

RESOLUTSIOON

1.Hagi mitte rahuldada. Menetluskulude jaotus

2.Menetluskulud jätta täies ulatuses VS’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.07.2007. a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse (tl 49) kohaselt sõlmis hageja DI20.10.2006. a korteri asukohaga XXXTallinnas notariaalse ostu-müügilepingu. Hageja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna sisse 13.11.2006. a. Hageja on korduvalt pöördunud kostja I poole palvega vabastada korter nr 6. 22.10.1999. a kostja I ostis korteri asukohaga Hallivanamehe 28-5, kuid kasutas elamiseks nii korterit nr 5 kui nr 6. Kostjatel ei ole üüri-, kasutusvaldus- või muud lepingut korteri nr 6 kasutamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatuandmete õigsust. AÕS § 80 lg 1 alusel palub hageja kohustada kostjaid vabastama korter asukohaga XXXTallinnas. Kostja vastus Kohtule 30.10.2007. a esitatud vastuses kostja I hagi ei tunnista. Kostja valdab eluruumi XXXTallinnas, kuna on selle omanik. Kostja ostis selle korteri RO käest ja sai omanikuks 22.10.1999. a ning alates sellest ajast elab kostja korteris nr 5. Hageja sai eluruumi nr 6 omanikuks 2006. aastal. Kohtuistung Kohtuistungil 18.02.2008. a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja leiab, et parempoolne korter on tema oma. Kostjad jäävad enda vastuväidete juurde. Kui kostjad enda korteri ostsid, oli DI juba vastaskorteri ostnud. DIpole kostjatele mingeid pretensioone esitanud. Kostja on parempoolses korteris elanud ja remonti teinud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjad ning tunnistajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse ja selle täpsustuse (tl 49) kohaselt sõlmis hageja DI20.10.2006. a korteriomandi asukohaga XXXTallinnas omandi üleandmise asjaõiguslepingu (tl 6-7). Hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 13.11.2006. a (tl 8). AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning § 82 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Hageja palub kohtul kohustada kostjaid vabastama korter asukohaga XXXTallinnas. Hageja hinnangul asub tema korter XXXelamu 3. korrusel kojast paremal ning kannab numbrit 6 (tl 11). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole suutnud kohtumenetluses tõendada, et kostjad valdavad hageja korteriomandit ebaseaduslikult. Kostjate vastuväite kohaselt omandas kostja I korteri nr 5 ROkäest notariaalse ostu-müügilepingu alusel 22.10.1999. a ning on 06.11.2003. a kinnistamisavalduse alusel 04.02.2004. a kinnistusraamatusse kantud korteri nr 5 (üldpinnaga 17,6 m2) omanikuna (tl 9). Kostjad on alates 1999. a kasutanud XXX3. korrusel kojast sisenedes parempoolset korterit. Kohtus tunnistajana üle kuulatud RO ütluste kohaselt müüs tema kostjale I parempoolse korteri. Tunnistaja ostis parempoolse korteri AB käest (tl 76). Tunnistaja VS ütluste kohaselt on kostjad elanud alates korteri omandamisest 1999. aastal, parempoolses korteris, mis on korter nr 5 (tl 75). Kohtu hinnangul on väär hageja seisukoht, et kostjad kasutavad sissepääsust paremale jäävat korterit õigusliku aluseta omavoliliselt. Kostjad on tõendanud, et said parempoolse korteri omanikuks notariaalse ostu-müügitehinguga. Seega valdavad kostjad oma eluruumi õiguslikul alusel. Kinnisasja heauskset omandamist reguleeris enne 1. maid 2004. a (st nii kostja I poolt asjaõiguslepingu sõlmimise kui ka kinnisturaamatu kande tegemise ajal) AÕS § 56 lg 3, mille järgi jäävad isiku heauskselt omandatud õigused kehtima, kui isik omandab kinnistusraamatu

andmetele tuginedes heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse. Sama sätte järgi on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I teadis või pidi teadma enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmise ajal, et korterite numbrid olid vahetusse läinud. Ainuüksi käsutusõiguse puudumine (s.o asjaõiguslepingu sõlmimine isiku poolt, kes ei ole õigustatud eset käsutama) ei too kaasa kinnisasja üleandmiseks sõlmitud asjaõiguslepingu tühisust, st asjaõiguslepingu kehtivust eristatakse käsutuse kehtivusest. Kui asjaõigusleping kehtib, kuid selle sõlmijal puudus käsutusõigus, on võimalik kinnisasja heauskselt omandada. Heauskse omandamise eelduseks on kehtiv asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus ning omandaja mitteteadmine võõrandajal kehtiva käsutusõiguse puudumisest. Nimetatud eeldused on kostjate puhul korteriomandi omandamisel täidetud. Seega omandasid kostjad XXX elamu 3. korrusel asuva parempoolse korteriomandi heauskselt. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul ei ole hageja käitunud kooskõlas heas usu põhimõtetega. Tunnistajate ütluste ning kohtumenetluses uuritud tõendite põhjal teeb kohus järelduse, et XXX . korruse kohta on kinnistusraamatusse kantud ebaõiged andmed ning hageja soovib teostada oma õigust kostjatele kahju tekitamise eesmärgil. Kostjate seletuse kohaselt on nad alates 1999. a oma korterit remontinud, vasakpoolne korter seevastu on mahajäetud ja remontimata. Kohus nõustub kostjatega selles, et juhul kui hageja oleks ostnud sissepääsust paremale jääva korteri, ei saanud hagejale jääda märkamata, et korteris elavad kostjad. Kohtule on esitatud DI ja VSi vahel sõlmitud notariaalne leping, kus müüja on avaldanud lepingu punktis 2.2.1, et lepingu ese, s.o. korter nr 6 ei ole koormatud ühegi lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, näiteks üüri- rendi- või kasutuslepingud (tl 6-7). Parempoolse korteriomandi ülevaatamisel ei oleks hagejale jäänud märkamata, et korteriomandit kasutavad kostjad koos lastega (tl 70). Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et tegelikkuses hageja parempoolset korterit lepinguobjektina üle ei vaadanud. Hageja sai omandada üksnes vasakpoolset korterit, mis tunnistaja VS ütluste kohaselt kuulus DI ning mille number on 6 (tl 75). Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata, kostjad ei valda hageja korteriomandit ebaseaduslikult. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostjate menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.