Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

pöördusid naabrite poole korteris 6 ja leidsid avarii põhjuse – toru vahetus. 08.06.2006.a oli teine väljakutse, kolmas väljakutse oli samuti 08.06.2006.a, neljas 21.06.2006.a. B -i brigaad avastas, et veeleke toimub naabrite duširuumist. Põrand nende duširuumis tuleb üles võtta, kuid naabritest kostjad sellest keeldusid. Hageja pöördus taas B Kinnisvarahoolduse poole ja järgmise päeva hommikul kinnisvarahoolduse juhtkond tuli kohale ja hindas hageja korteri seisundit. Hommikul ütlesid nad ühte, aga õhtul muutsid oma arvamust. Sellega seoses hageja oli sunnitud pöörduma sõltumatu ekspertiisibüroo poole, kus koostati kahju eelarve summale 66’220.- kr. Kuni käesoleva ajani hageja korteris on jätkuvalt sama pilt. Lagi on pidevalt niiske, aga kanalisatsioonitoru juures tilgub vett. Naabrite tegevuse tõttu on lagi täielikult mädanenud, põrandal seisavad vee kogumiseks nõud, kogu juhtmestik on märg, pidevalt toimuvad lühised, mille tõttu läks rikki külmkapp ja onditi. Vaidluse kohtuväline lahendamine pole õnnestunud. 16.02.2007.a täpsustuste kohaselt on hagi hinnaks korteri samasse seisundisse viimise hind. Hagejal sai kannatada telekas ja köök koos esikuga. Kahju tekkimise moment on ekspertiisiakti nr 756 sees, kus lisana nr 1 on märgitud, millised kutsed hageja tegi OÜ-le B Kinnisvarahooldusele. Naabrite käitumise tõttu vesi tilkus elektrisüsteemis ja põles termostaat. Ekspertiisiks on esitatud 3-toalne korter esimesel korrusel, mööbliesemed ja külmkapp. 12.09.2007.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt ekspertiisiakti p 3 järgi rikkus veeavarii tagajärjel kanalisatsioonisüsteemi määrdunud ja roostene vesi köögi, koridori ja saunaruumi. Kahjustada sai köögi ja saunaruumi lagede viimistlus, seinad, vesi kahjustas hageja mööbli ja pesumasina, osaliselt kahjustus köögi- ja koridoripõrand. Ekspertiisiakti p 7.3 kohaselt muutsid veeavariid korteri ajutiselt elamiskõlbmatuks, kuna korteris lendasid pisiputukad, mis on sinna tekkinud liigsest niiskusest ning terves korteris oli läpatanud rõskuse ja hallituse lõhn. Hagejale tekitatud kahju seisneb köögi- ja saunaruumi ning vallasvara ondiks vajalikes kulutustes. Veeavariide tagajärjel rikkus vesi ka köögis asuva külmutuskapi ning saunaruumi paigaldatud veeboileri. Rikutud veeboileri ondiks kulub 997,10.- kr ja külmutuskapi ondiks 542,37 kr. Ekspertiisi maksumuseks on 1’750.- kr, seega on hageja nõue kokku 69’511,10 krooni. Kostja tegevus/tegevusetus seisneb enda korteri piiresse jääva kaasomandi eseme kasutamisel ja korrashoidmisel. Korteri omanikuna teostas kostja tegelikku võimu ka tema korteri piiresse jääva kaasomandi eseme (veetehnosüsteemi osade, st kanalisatsiooni torude) üle. Kostja oleks pidanud oma korteris tagama sellised tingimused, mis ei oleks avaldanud kahjulikku mõju teiste omanike korterite reaalosadele. Õiendi kohaselt 07.06.2006.a sündmuskohale saabunud avariibrigaad uuris olukorda ja selgus, et vesi lekib korterist 6 (kostja korterist) hageja korterisse kostja poolt köögi kanalisatsiooni kasutamisel. Seejuures korteri 6 valdajat paluti kanalisatsiooni mitte kasutada enne kui köögi kanalisatsiooni torustik on välja vahetatud. Kostjale pidi selge olema, et tema korteris paiknevad kaasomandi esemed – kanalisatsiooni torud – on kulunud ja võivad olla ohtlikud nii tema kui teiste varale. Sellega on kostja tunnistanud, et ta oli teadlik korteris asuvatest kanalisatsiooni torude halvast seisukorrast, kuid ei võtnud olukorra parandamiseks midagi ette, ei teavitanud sellest teiste korterite omanikke või korteriühistut. Õiendi kohaselt 08.06.2006.a avariibrigaad kontrollis olukorda ja selgus, et vesi tungib hageja korterisse kostja korterist kostja köögikanalisatsiooni kasutamisel. Kulunud torustik vahetati välja B poolt 09.06.2006.a, pärast seda veeleket ei toimunud, mida tõendab kostja poolt esitatud B 11.06.2006.a akt.

Õiendi kohaselt 21.06.2006.a avariibrigaad tuvastas, et vesi tungib hageja korterisse duširuumist ning veelekke põhjuseks on kostja korteris lekkiv duši segisti. Kostja korterikasutus – dušiseadme sobimatu kasutamine – tõi kaasa tavakasutust ületavad mõjud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 19.03.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue ei ole selge ja tõendatud. Kostja on XXXkorteriomanikuna kantud kinnistusraamatusse 27.11.2002.a, korteri faktilisteks kasutajateks on kostja ema ja tütar. Hagiavalduses esitatud väited, et XXXkorteri veetorustikus esinevad juba kaks aastat püsivad lekked, ei vasta tõele. Õige on, et 2006.a juunis pöördus hageja neljal korral kaebustega OÜ B KVH poole, viidates veeleketele XXXkorteris. B esindaja teavitas kostjat kujunenud olukorrast ja kostja sõitis Tallinna. Kohapeal selgus, et mingisuguseid veelekkeid kostjale kuuluva korteri vee- ja kanalisatsioonisüsteemis ei esine. Kostja tungival nõudmisel korraldas haldusfirma B olukorra komisjonilise kontrolli, millise käigus osalesid majahaldur Rein Kommesaar, haldusfirma sanitaartehnika spetsialist GM. 08. ja 16.06.2006.a hageja poolt esitatud väljakutsete peale väidetaval avariikohal viibinud santehnikud EL ja VO, aga samuti hageja ja kostja. Kontrolli läbiviimisel oli osalistel juurdepääs nii hageja kui kostja korteritesse. Teostati võimaliku veelekke eksperimentaalne kontroll, avati 30 minutiks täisvõimsusel kõik kostja korteris asuvad veekraanid. Tuvastatud asjaolud on fikseeritud 11.07.2006.a koostatud aktis nr 1. Hageja korteris puudusid hagiavalduses kirjeldatud väidetavate veekahjustuste jäljed. Alates 11.07.2006.a kuni käesoleva ajani pole hageja pöördunud veelekke küsimustes kaebustega kostja ega B poole. Kostja korteris on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide parendamisega tegelenud B OÜ juhataja AK, kes omab vähemalt 20-aastast erialast töökogemust. 2006.a suvel palus kostja hageja kaebuste ilmnemisel AKtutvuda veelkordselt XXXkorteri vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega ning anda hinnang viimaste tehnilise seisundi ning võimalike lekete osas. AKspetsialistina kinnitas, et süsteemid on töökorras ja lekked välistatud. XXX elamu kanalisatsiooni- ja veetorustikud ning keskküttepüstikud on renoveerimata. Nii läbib ühine kanalisatsioonitoru varjestamata kujul hageja eluruumi. Nagu nähtub ekspertiisiaktile lisatud fotodelt, on värvikahjustused laes just nimetatud toru läheduses. Mõistetavalt võibki kanalisatsioonitoru kondensaat ja leviv niiskus kutsuda pikema ajavahemiku vältel esile värvi koorumist. Kui hageja korteris ongi esinenud läbijookse, siis on nende tekkeallikas tuvastamata ja võimalikuks põhjuseks võib olla ühiskasutuses olevate seadmete rike. Arvestada tuleb sedagi, et võimaliku veelekke põhjus võib tuleneda külgnevate korterite võimalikest veeleketest. Hagi hind on kattuv ekspertiisiaktis nr 756 esitatud kahjusummaga. Samas on hagile lisatud R OÜ arve külmik UPO ondi kohta 640 EEK suuruses summas, samuti POÜ aruanne-arve 000293 boileri küttelemendi vahetuse kohta summas 997,10 krooni. Hagiavalduse tekstist tuleneb hageja väide, et külmkapp läks rikki kostja süül. Samas pole hageja kirjeldatud arvete alusel kostja vastu nõuet esitanud. Seetõttu jääb ondiarvete kui tõendite tähendus antud asjas ebaselgeks. Haginõude aluseks on NK ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakt nr.756, millise järelduste alusel ongi määratletud hagi hind. Kostja seab kahtluse alla eksperdina esinenud isiku kompetentsuse ja ekspertiisijärelduste õigsuse. Kostja 10.10.2007.a täiendavate vastuväidete kohaselt ei toimunud kostjale teadaolevalt 07.06.2006.a kostja korteris veeavariid. Kuivõrd kostja ise sel päeval korteris ei viibinud, lähtub ta oma ema selgitustest. 07.06.2006.a käis kostja korteris küll B KVH avariibrigaad, kuid reaalset veeleket ei tuvastatud. Kostja kutsus ise nimetatud brigaadi hageja telefoni teel esitatud kaebuste alusel.

Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja ja kostja on korteriomanikud elamus Meika tn 7, Tallinnas, kostja korter asub hageja korteri kohal (tl 16-17). Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja oma tegevusega või tegevusetusega on rikkunud korteriomandiseadusest tulenevaid kohustusi (KOS § 11 lg 1 p-des 1-3 ja lg 2) ja sellega põhjustanud kahju hageja varale. Õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks on tingimus, et oleks täidetud materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleks õiguskaitsevahendi rakendamise formaalseid tingimusi. Õiguskaitsevahendi kohaldamise materiaalseks eelduseks on olukorra tekkimine, mis võimaldab seaduse või tehingu järgi kehtivast võlasuhtest tulenevalt õiguskaitsevahendit kasutada. Objektiivse teoskoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja tegevus/tegevusetus seisneb tegeliku võimu kasutamises korteri piiresse jääva kaasomandi eseme üle, kostja pidanuks tagama oma korteris sellised tingimused, mis ei oleks avaldanud kahjulikku mõju teistele korteriomanikele, selliseks kostja või tema korteri valdaja teoks oli vaatamata hoiatusele köögi kanalisatsiooni kasutamise jätkamine enne kanalisatsioonitoru parandamist ja mittenõuetekohase dušisegisti kasutamine. Hageja tugineb asjaolule, et tema korteris esineb senini lae niiskus ja pidev tilkumine kanalisatsioonitorust. Kahju tekkimise asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud asjatundja arvamusse liidetud OÜ B KVH registreeritud väljakutsete väljavõtte (tl 11) ja B KVH dispetšeri 30.06.2006.a koostatud õiendi (tl 123). 30.06.2006.a õiendist nähtub, et 07.06.2006.a kell 16:00 helistas XXX korteri valdaja B KVH-sse ja teatas veeavariist (laest läbijooks). Kohapeal selgus kell 16:45, et vesi lekib korterist 6 alumisse korterisse köögi kanalisatsiooni kasutamisel. Korter 6 valdajale teatati, et kanalisatsioonitorustik on vaja välja vahetada ja paluti kanalisatsiooni mitte kasutada. 08.06.2006.a helistas hageja jälle B -i ja teatas laest läbijooksust. Kohale saabunud avariigrupp kontrollis olukorda ja palus krt 6 valdajal mitte kasutada kanalisatsiooni enne kui torustik on välja vahetatud. Vastav töö telliti krt 6 poolt ja teostati B poolt 09.06.2006.a. Tunnistaja GM ütlustega selle kohta, et ta käis „hageja korteris 11.07.2006.a, krohvi ei olnud alla langenud, veenõusid all ei olnud,” tunnistaja ronis lae alla, kuid ei mäleta vee läbijooksu kahjusid (tl 126), tunnistaja EL ütlustega (tl 128) selle kohta, et tema vahetas kostja „korteris kraanikausi äravoolutoru köögis /.../ alumises korteris oli näha, et vett oli tulnud ülemise korteri kraanikausi all laest. Seal oli näha plekk. /.../ Teisel pool seina on duširuum, seinapeal oli segisti nii, et kui vee lahti tegid, siis vesi pritsis mööda seina laiali. Segisti oli lahti seina peal. Selle me pingutasime ära. /.../ Meid kutsuti välja ja me vahetasime köögis kanalisatsioonitoru. Toru oli lihtsalt vana, aga ei tilkunud. /.../ Seda on raske öelda, kas vesi tuli köögist või duširuumist./.../ Me rõhusime mitu korda sellele, et dušialus tuleks lahti võtta, aga ülemine naaber ei olnud sellega nõus”, tunnistaja VOi ütlustega selle kohta, et „Mäletan, et enne meid käis väljas brigaad ning (öeldi), et lekib kanali 10 diameetrine toru. /.../ Läbijooksu ma ei tuvastanud, kuid lagi oli kollakas. Leket me ei avastanud. /.../ Meile teatati, et on vaja välja vahetada köögis kanalitoru ja me tegime töö ära. Kuid antud kanalitoru ei saanud mõjutada WC dušikabiini lae leket. Me ei pääsenud ligi dušikabiini aluse ja kanalitoru ühendusele. Kõik oli kinni ehitatud ”, tunnistaja AKi ütlustega (tl 134) selle kohta, et „ülemises korteris panime vee jooksma kraanidest umbes pool tundi, me ei tuvastanud mingit veejooksu. Köögis I korrusel katsusime lage, see oli tavaline lagi, märg ei olnud. Kui katset tegime, vaatasime (hageja) vannitoa dušikabiini lae alla ja ei tuvastanud seal mingit leket. Seda me teada ei saanud, millest see leke võis olla allpool tulnud”, tunnistaja KK ütlustega (tl 136) selle kohta, et „meil

dušširuumis tilkus mõne päeva, aga see parandati ära. Meil on seal kõik plaaditud. /.../ Mina oma korteris kraanikausi all ei ole näinud mingit leket. Põrand pole seal märg olnud” loeb kohus tõendatuks, et kohalkäinud remondimehed vahetasid köögi kanalisatsioonitoru ära ilma, et oleks tuvastanud selles leket. Nimetatud tõendid lükkavad ümber B väljakutsete väljavõttes ja õiendis märgitud asjaolu, et kostja korteris avastati 07.06.2006.a kanalisatsioonitoru leke. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest oletasid töömehed veeleket kostja dušikabiini all asuvatest torudest, kuid omanik nõusolekut selle avamiseks ja lahtilõhkumiseks ei andnud, sest dušikabiini ümbrus oli plaaditud. Seega on B väljavõte registreeritud väljakutsetest ja õiend 30.06.2006.aastast ebausaldusväärsed tõendid ja tunnistajate ütlustega on ümber lükatud asjaolu, et õiendis märgitud vee läbijooksud oleks 07.06.-08.06.2006.a toimunud kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Hageja on tuginenud läbijooksude jätkumisele nii enne kui pärast kanalisatsioonitoru vahetamist ja dušisegisti parandamist. Aktiga (tl 52) loeb kohus tõendatuks, et 10.07.2006.a kell 16:0016:20 teostati hageja „nõudmisel tema korteris täiendav kontroll OÜ B KVH santehnikute EL ja VO poolt majahaldur Rein Kommesaare juuresolekul ülemise korruse vee läbijooksu võimalikkuse kohta. Vee läbijooksu krt 6-st ei tuvastatud ja laed korteris 2 olid kuivad. Samaaegselt krt 6-s pandi kõik veeseadmed (WC-s, duširuumis ja köögis) voolama. Samuti nõudmisel viidi meiesanitaartehnika spetsialisti GM veelkordne kontroll 11.07.2007.a kell 10:00 ülemise korruse veeseadmete korrasoleku kohta. Krt-s 2 olid laed kuivad, mis kinnitab seadmete korrasolekut.” Kostja ei ole vaidlustanud, et tema korteris dušširuumi segisti tilkus. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tunnistaja KK ütluste kohaselt tilkus segisti mõned päevad ja parandati ära. Tunnistaja E.L sõnul pritsis segisti vastu seina vett, kuid raske oli kindlaks teha, kus võis vesi lekkida hageja korterisse. Otsustamaks, kas dušisegisti lekkimine võis hagejale tema poolt väidetud kahju tekitada, kasutab kohus põhjusliku seose kindlakstegemisel elimineerimismeetodit. Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on tuginenud veelekete jätkuvusele ka pärast nimetatud segisti parandamist ja pärast 11.07.2006.a aktis kirjeldatud katseid, ei ole võimalik järeldada, et vesi jookseks hageja korterisse kostja tegevuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et temale tekkinud kahju on kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hagejal puudub võlasuhtest tulenev nõudeõigus kostja vastu, ei hinda kohus kahju suurusega seonduvat ega kostja süü küsimust. Nimetatud põhjusel ei analüüsi kohus ka järgmisi tõendeid: arved tl 3-4, NK ekspertiisibüroo akt nr 756 (tl 5-14 ja fotod tl 120122), kassa sissetuleku order (tl 15), vastus arupärimisele (tl 59-61), väljavõte majandustegevuse registrist (tl 62), äriregistri B-kaart (tl 63), tunnistus (tl 64). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.