Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
7. märts 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-49130
Tsiviilasi
M.K. ja M. S. (nom S. ) hagi OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus ja L.L. vastu tervisekaardis tehtud ebakorrektsete sissekannete parandamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. veebruari 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.K. ja M. S. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tühistada Tartu Maakohtu 1. veebruari 2008 määrus ning saata asi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
M.K. ja M.S. esitasid Tartu Maakohtusse OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus ja L.L. vastu hagi, milles taotlevad M. L. S. (nom S. ) tervisekaardis tehtud ebakorrektsete sissekannete
parandamist ning kinnitatud koopiate väljastamist korrektselt parandatud M. tervisekaardist tervikuna, lisaks moraalse kahju summas 30 000 krooni väljamõistmist.
Hagiavalduse kohaselt ei saanud perearst patsienti nägemata objektiivselt otsustada, millise haigusega on tegemist. Moraalset kahjunõuet põhjendavad hagejad tervisekaardis ebakorrektsete kannete parandamisega viivitamise ja M. L. S. le alusetult omistatud diagnooside tõttu põhjustatud emotsionaalsete kannatustega.
Tartu Maakohus keeldus 1. veebruari 2008 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Määruse kohaselt ei võta kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 3 kohaselt hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 4 lg 2 p 3 kohaselt on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi või puude kohta. Sotsiaalministri 6. mai 2002 määrusega nr 76 „Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord“ § 10 sätestab tervisekaardile kantavate andmete loetelu, mille puhul on tegemist delikaatsete isikuandmetega § 4 lg 2 p 3 mõttes. IKS § 32 lg 1 kohaselt kontrollib IKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist Andmekaitse Inspektsioon. Viimasel on IKS § 33 lg 2 p 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Hagejal on võimalus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile ja viimase otsusega mitte nõustumisel halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-s 6 on sätestatud, mida saab halduskohtus kaebuse või protestiga taotleda. HKMS §-s 7 on sätestatud halduskohtusse pöördumise õigus. Kuna moraalse kahjuhüvitamise nõude rahuldamine sõltub eelpool toodud küsimuse lahendamisest, siis ei ole võimalik hageja moraalse kahjuhüvitamise nõuet menetleda.
M.K. ja M.S. taotlevad määruskaebuses Tartu Maakohtu 1. veebruari 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei järgitud määruse tegemisel TsMS-s sätestatut ning rikuti sellega hagejate õigust õiglasele kohtulikule asja arutamisele. Määruses on viidatud võimalusele pöörduda seoses tervisekaarti tehtud ebakorrektsete sissekannetega Andmekaitse Inspektsiooni poole, kuid määrusest ei S. u, et hagejad oleksid eksinud seadusega sätestatud kohustusliku korra vastu asja kohtuväliseks lahendamiseks. Samuti on jäetud põhjendamata väide, et kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 11 lg 1 järgi kuulub maakohtu pädevusse kõigi tsiviilasjade läbivaatamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 15 ja 25 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 ja § 758 lg 1 järgi on tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, milleks hagiavaldusega OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse ja L.L. vastu Tartu Maakohtusse pöördutigi.
Vastavalt VÕS §-le 769 peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima. VÕS § 100 järgi mõistetakse kohustuse rikkumisena võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Tervisekaardi täitmist perearsti poolt reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja selle § 56 lg 1 p 5 alusel välja antud sotsiaalministri 06. mai 2002 määrus nr 76 „Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 3 järgi tehakse tervishoiuteenuste osutamist tõendavatesse dokumentidesse üksnes osutatud tervishoiuteenuse kohased kanded. Patsienti läbi vaatamata hagejate lapsele diagnoose ja täpsustatud diagnoose pannes ning neid diagnoose tema tervisekaardis dokumenteerides rikkus dr L.L. nii sotsiaalministri 06. mai 2002 määrusest nr 76 kui isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Määruskaebuse esitajad märgivad, et Tartu Maakohtu 01.02.2008 kohtumäärusega ei tagastatud neile vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagi koos lisadega (kolmes eksemplaris).
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotlesid hagejad tervisekaardis tehtud ebakorrektsete sissekannete parandamist ning parandamisega viivitamisest põhjustatud moraalse kahju 30 000 krooni väljamõistmist. Eelmärgitust tuleneb, et tegemist on tervishoiuteenuse lepingust tuleneva vaidlusega ning seetõttu tuleb juhinduda VÕS-i 41. peatüki regulatsioonist. VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on dokumenteerimiskohustus tervishoiuteenuse osutaja lepinguline kohustus. Dokumenteerimiskohustuse üksikasjalikumad nõuded on sätestatud sotsiaalministri 06.05.2002. a määrusega nr 76 kehtestatud „Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord ”. Kuna hagejad väidavad, et kostjad on rikkunud nimetatud korra nõudeid, s.t VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust ning põhjustanud sellega moraalse kahju, siis on tegemist tsiviilasjaga TsMS § 1 tähenduses ning maakohtu seisukoht, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, on ekslik. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib küll IKS § 32 lg 1 alusel isikuandmete kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist, kuid mitte seda, kas konkreetne tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust ning kas esinevad VÕS §-s 770 sätestatud vastutuse alused. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.