Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
3-20-176 28. jaanuar 2021, Jõhvi Ülle Polluks X.Xe kaebus Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 62/716-1 ja 31.12.2019 vaideotsuse nr 6-12/458-3 tühistamise nõudes Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Raviameti 22.01.2020 vastus kohtunõudele haldusasjast nr 3-20-83.
2.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 25.10.2019 teavitus haldusasjast nr 319-2221.
3.Jätta X.Xe kaebus rahuldamata
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Rahuldada kaebaja taotlus. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.02.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Viru Vangla 6.11.2019 käskkirjaga nr 6-2/716-1 määrati kinnipeetav X.X tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 7.11.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
3-20-176
2.X.X esitas 26.11.2019 vaide Viru Vangla 6.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 kehtetuks tunnistamise nõudes. Viru Vangla jättis 31.12.2019 vaideotsusega nr 6- 12/458-3 vaide rahuldamata.
3.X.X esitas 27.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 6.11.2019 käskkirja nr 62/716-1 ja 31.12.2019 vaideotsuse nr 6-12/458-3 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 20.03.2020 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
5.Kaebaja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused 1.04.2020.
6.Tartu Halduskohus jättis 13.04.2020 määrusega rahuldamata Viru Vangla taotluse haldusasja menetluse peatamiseks kuni kohtuasjas nr 3-17-2049 lõpplahendi jõustumiseni, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
7.Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele 15.05.2020.
8.Kaebaja edastas 27.04.2020 kohtule kaebuse täiendamise taotluse, milles taotles kohtult ekspertiisi määramist ja täiendava tõendi kogumist (kaebaja tervisekaardi logide väljavõte 2019). Ühtlasi taotles kaebaja avaldatavates kohtulahendites kaebaja ja tema esindajate nimede asendamist tähemärkidega.
9.Tartu Halduskohus esitas 24.05.2020 vastustajale kohtunõude, milles palus kirjeldada X.Xe füüsilist aktiivsust vanglas (liigutamine osakonnas, jalutuskäigud, spordiga tegelemine ja muud füüsilised harjumused, jne).
10.Viru Vangla vastas kohtunõudele 4.06.2020.
11.Kaebaja esitas kohtule 1.06.2020 ekspertiisi määramise taotluse täienduse ja 14.06.2020 vastuväite kohtu tegevusele.
12.Tartu Halduskohus jättis 22.06.2020 määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele, jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles ta nõudis ekspertiisi määramist, jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles ta taotles tema jalutuskäiku kajastavate videosalvestiste väljanõudmist vanglalt, rahuldati kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles ta taotles haldusasjas 3-19-2221 esitatud tema tervisekaardi väljavõtte ja 09.01.2020 ja SA Ida-Viru Keskhaigla suunamiskirjade lisamist käesoleva haldusasja materjalide hulka, rahuldas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks vastustajalt- elektroonilise tervisekaardi logide väljavõte perioodil 01.09.2019- 21.09.2019, jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja haldusasja arutamiseks kohtuistungil.
13.Kaebaja edastas kohtule 26.10.2020 ühes dokumendis vastuväite kohtu tegevusele, kaebuse täienduse ja taotluse haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks.
14.Tartu Halduskohus jättis määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele ning haldusasja menetlev kohtunik keeldus enda taandamisest ja edastas taandamistaotluse Tartu Halduskohtu esimehele.
15.Tartu Halduskohtu esimees jättis määrusega taandamistaotluse rahuldamata.
3-20-176
16.Kaebaja esitas 17.12.2020 kohtule vastuväited vastustaja 15.05.2020 vastusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja on arvamusel, et vaidlusalune käskkiri ja vaideotsus tuleb tühistada, kuna nimetatud haldusaktid ei ole põhjendatud ja on õigusvastased. Tööle määramise kooskõlastus on motiveerimata, rikutud on kaasamise ja ärakuulamise kohustus. Uuritud ei ole kaebaja tegelikku terviseseisundit, hindamata on jäetud tõendid ja kaasamata eriarstid. Riikliku töövõime hindamise käigus on Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusega nr THV/19/022756 tuvastatud kaebajal täielikult puuduv (100%) töövõime. Arstid on põhjendanud otsust sellega, et kaebajal on seljavalu tõttu piiratud kehaasendi muutmine ja säilitamine ning sundasendis olemine, kõndimine ja raskuste tõstmine. Õiguskantsler on ka selgitanud, et inimestelt, kellel on tuvastatud töövõimetus, ei saa nõuda tööde täitmist (Õiguskantsleri 15.10.2019 seisukoht nr 6-1/191413/1905033). Viru Vangla meditsiiniosakonna üldarst V. Pronevitši poolt 21.09.2019 registrisse tehtud sissekanne, mille kohaselt saab kaebaja pühkida tolmu 30 minuti jooksul püsti seistes, on täiesti põhjendamata. Selge ei ole millistele andmetele ja dokumentidele tuginedes on selline otsus tehtud. Arsti kooskõlastuse näol on tegemist siduva menetlustoiminguga, mis peab olema põhjendatud. Enne kooskõlastuse andmist ei kuulanud arst kaebajat ära, millega rikkus uurimispõhimõtet. Kaebaja kinnitusel ei saa ta teha koristustöid enda tervist rikkumata ja tugevat valu talumata. Seega, vaidlusaluse käskkirjaga kaebajale määratud tööde täitmine, mis eeldab sundasendis viibimist, kõndimist ja kummardamist jj, on kaebajale
vastunäidustatud, ohtlik ja vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 4 l-s 1 kindlaksmääratud inimväärikuse austamise põhimõttega. Kaebaja viitas Tartu Ringkonnakohtu 2.03.2012 otsusele asjas nr 3-10-2294, mille punktis 8 on kohus leidnud, et mõistlik ei ole seisukoht, et seljavalu esinemise korral tuleb tööle asumisel küsida meditsiiniosakonnalt valuvaigistit, mitte aga keelduda tööst. Kaebaja viitas ka Tartu Ringkonnakohtu 2.07.2013 kohtuotsusele asjas nr 3-11-2363, mille punktis 18 leidis kohus, et valu võib olla tööst vabastamise aluseks ägedas faasis, kui konkreetsed tööliigutused valu tekitavad, sest sellisel juhul ei ole kinnipeetav tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebajal esinevad arstide poolt diagnoositud kroonilised ja pikaajalised seljavalud ning talle on määratud valuravi. Üldteada on fakt, et koristamine on oma olemuselt füüsiline töö, millega kaasneb paratamatult ka selja koormamine jms. Kaebaja viibis 22.09.2019 ehk üks päev peale tööle määramise kooskõlastamist arst V. Pronevitši vastuvõtul, kus arst diagnoosis kaebajal nimmevalu ja neuralgia, mis kinnitab, et kaebajale on koristamistööde täitmine vastusnäidistatud nagu on leidnud ekspertarstid kaebaja töövõime hindamise käigus 2017, 2018, ja 2019. aastal. Lisaks, kaebaja poolt tarbitavate valuvaigistite (seljavalu leevendamiseks) ja muude psühhotroopsete ainete mõju ei võimalda tal ohutult täita koristamisülesandeid ja see asjaolu annab talle õiguse keelduda tööst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel. Viru Vangla koristaja ametijuhend keelab töötada psühhotroopse aine mõju all. Kaebaja töövõimet hinnanud vastustaja arst V. Pronevitš sai Soomes töötamise keelu. Kaebaja peab nimetud arsti poolt läbi viidud terviseseisundi hindamisi puudulikeks. V. Pronevitšit ei saa pidada erapooletuks, kuna ta on vastustajaga lepingulistes ja palgalistes suhetes. Samas puuduvad kaebaja arvates V. Pronevitšil tema töövõime hindamiseks eriteadmised, mistõttu tuleb lähtuda riikliku töövõime hindamise läbi viinud eksperdi arvamusest. Erialaarstidelt kooskõlastuse küsimata jätmine on oluline kaalutlusviga. Selline lähenemine ei ole kooskõlas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga (7.03.2017 otsus Vinogradov vs. Venemaa nr 27122/10). Eluosakonna üldkasutatavad ruumid on kordades suuremad, kui kaebaja kamber. Seega, vaideotsuses esitatud võrdlus kaebaja kambri ja eluosakonna koristamise kohta on kaebaja arvates asjakohatu. Kaebaja on korduvalt taotlenud vastustajalt hooldaja määramist, et ta aitaks
3-20-176 igapäevaste toimingute teostamisel sh ka kambri koristamisel, kuid vastustaja keeldus. Kaebajat aitavad teised kinnipeetavad, kelle poole ta pöördub. Tartu Ringkonnakohus on 12.02.2013 haldusasja nr 3-11-2906 otsuse punktis 9 leidnud, et asjaolu, et kaebaja saab hakkama igapäevaste olmetoimingutega, ei anna alust veel asuda seisukohale, et kaebaja peab hakkama saama ka oma kambrist tunduvalt suuremate pindade koristamisega. VangS § 39 lg 1 kohaselt peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadusega kehtestatud nõuetele ning vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Kaebaja arvates ei nähtu antud juhul, et vastustaja oleks käskkirjas taganud talle tervise seisundist tulenevalt ohutud töötingimused ning on jätnud tähelepanuta füsioloogilised ohutegurid kaebaja tervisele. Terviseprobleemidega kinnipeetava puhul on oluliseks kaalutluseks tema tervise kaitsmise vajadus. Vaidlusalune käskkiri on motiveerimata ja kaalutlusvigane. Vastustaja ei olnud objektiivne ja erapooletu. Käskkiri kohustab rikkuma seadust (TTOS § 14 lg 2) ja Viru Vangla koristaja ohutusjuhendi nõudeid (p 2.2.). Vaideotsuse põhjendused kattuvad täielikult käskkirja omadega.
17.1.Vastuväidetes vastustaja 15.05.2020 vastusele teatas kaebaja, et ei nõustu vastustaja seisukohaga selles, et kooskõlastamise menetluse käigus puudub ärakuulamiskohustus. Kaebaja sõnul ei ole V. Pronevitš temaga vestelnud töötamise teemal, mistõttu ei ole kaebaja saanud oma arvamust ja Eesti Töötukassa otsust esitada. Kaebaja arvates ei saa krooniliste haigustega patsiendile väljastada töötamise kooskõlastust ilma teda nägemata ja temaga rääkimata. Sellega on V. Pronevitš rikkunud dokumenteerimise kohustust. Kaebaja leiab, et V. Pronevitši kohta avaldatud ajaleheartiklid on igati asjakohased tõendid. Need tõendid tõendavad, V. Pronevitši ebausaldusväärsust ja seavad kahtluse alla ka 21.09.2019 tõendi usaldusväärsuse. Kaebaja ei nõustunud vastustaja väitega, et kinnipeetavate tegelik terviseseisund on arstile teada. Tegemist on oletusega, millele ei tohi tugineda halduskohtumenetluses. V. Pronevitš ei olnud kaebaja tegelikust terviseseisundist teadlik. Samas pani ta varasemalt kaebajale korduvalt vale diagnoosi. Seega, V. Pronevitši poolt 21.09.2019 väljatatud kooskõlastus on ebausaldusväärne tõend. Kaebaja on keeldunud töötamisest tervislikel, mitte subkultuuristel põhjustel. Vastustaja on teinud ka olulise kaalutlusvea, kui jättis vaidlusaluses käskkirjas ja vaideotsuses Eesti Töötukassa otsusega kui tõendiga arvestamata. Kaebaja hinnangul on käesolevaks ajaks halduskohtutes kujunenud ebaõige kohtupraktika, mis on vastuolus tsiviilkohtute praktikaga seoses arsti dokumenteerimiskohustusega (Tartu Maakohtu 16.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-07-49130) ja halduses kehtiva uurimisprintsiibiga.
17.2.Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul tühistada Viru Vangla 06.11.2019 käskkiri nr 62/716-1 ja 31.12.2019 vaideotsus nr 6-12/458-3.
18.Vastustaja ei nõustunud kaebajaga ja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja teatas, et varasemalt on toimunud analoogne vaidlus haldusasjas nr 3-17-2049, kus tuvastati, et kaebajal on töökohustus vanglas. Vastustaja arvates saab ka käesolevas haldusasjas lähtuda samadest põhimõtetest. Vastustaja on haldusmenetluses hinnanud kaebaja töövõimet ja pidanud võimalikuks kaebaja majandustööl osalemist. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervisetöötajate pädevuses, kes on hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Vastustaja tervisetöötajatele on samuti teada vangla majandustöö laad ja tingimused, mistõttu saavad nad sellega arvestada kooskõlastuse andmisel. Arsti kooskõlastuse näol on tegemist menetlustoiminguga, millele ei järgne ärakuulamiskohustust. Kohtupraktikas on ka kinnitust leidnud seisukoht, et enne kooskõlastuse andmist ei pea arst ilmtingimata kinnipeetavat üle vaatama. Käesoleva menetluse seisukohalt on asjakohatud kaebaja poolt esitatud ajaleheartiklid ning vastustaja palus jätta need tähelepanuta. Vastustaja arvates ei ole vaidlustatud käskkirjal
3-20-176 puudusi, mis tingiksid selle kehtetuks tunnistamist. Menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning käskkiri on kehtiv. Vastustaja leiab, et kaebaja käitumine näitab, et pigem üritab ta töökohustuse täitmisest pääseda muul kui tervisest tuleneval põhjusel, sh subkultuurilistel põhjustel. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ühtlasi teatas vastustaja, et tal puuduvad menetluskulud.
KOHTU SEISUKOHT
19.Haldusasja materjalide kohaselt vaidlustas kaebaja nii Viru Vangla 06.11.2019 tööle määramise käskkirja nr 6-2/716-1 kui ka Viru Vangla 31.12.2019 vaideotsuse nr 6-12/458-3, millega jäeti käskkirja nr 6-2/716-1 peale esitatud vaie rahuldamata.
20.Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse põhjendatavust Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 vaidlustamise osas (I), seejärel hindab kaebuse põhjendatavust Viru Vangla 31.12.2019 vaideotsuse nr 6-12/458-3 vaidlustamise osas (II), jagab menetluskulud (III) ja viimasena vaatab läbi kaebaja taotluse (IV). I
21.Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 kohaselt määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 7.11.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kaebaja tööülesandeks on kuni 30 minutit tolmu pühkimine. Käesolevas haldusasjas on vaidlus kaebaja töövõimelisuse üle majandustööle määramise käskkirja andmisel 6.11.2019.
21.1.Kohtule teadaolevatel andmetel on tegemist endiselt kehtiva käskkirjaga, mistõttu kaebus tühistamisnõude osas on lubatud. Tööle määramise käskkirjaga pannakse kaebajale majandustööde täitmise kohustused ja määratakse õigused saada tehtud töö eest töötasu. Seega, on võimalik asuda seisukohale vastustaja tahteks, mis väljendub nimetatud käskkirjas, oli panna kaebajale lisaks VangS § 37 lg-le konkreetseid töökohustusi ja õigusi. Käskkirjale on omane regulatiivne iseloom, mis on tekkinud avalik-õiguslikes suhetes ja on suunatud üksikjuhtumi reguleerimisele. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud tähenduses.
21.2.HMS § 54 lg 1 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. VangS § 37 lõike 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lõikes 2 loetletud eranditest nähtuvalt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lõike 2 punkt 3). Järelikult töölt vabastuste (sh tervislikel põhjustel) puudumise korral ei esine vanglal valikuvõimalust ja kinnipeetava tööle määramine toimub tavalise, mitte diskretsioonilise käskkirja alusel.
21.3.VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse teha tööd teeb kindlaks arst. Vaidlusaluses käskkirjas (käskkirja resolutsiooni punkt 1) on vastustaja viidanud meditsiiniosakonna poolt saadud ettekirjutusele, mille kohta võib kaebaja töötada kuni 30 minutit ja tegeleda tolmu pühkimisega. Viru Vangla meditsiiniosakonna arst V. Pronevitš on teinud 21.09.2019 kaebaja kohta sissekanne vangiregistrisse: saab töötada seistes kuni 30 min korraga - tolmu pühkimine. Arst V. Pronevitši poolt kindlaks tehtud kaebaja töövõimelisus on
3-20-176 kajastatud ka kaebaja tervisekaardis 22.09.2019. Eelpoolnimetatule viidati vaidlusaluses käskkirjas. Riigikohus on leidnud, et arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav ning halduskohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19).
21.4.Kaebaja väitis, et lähtudes õiguskantsleri 15.10.2019 seisukohast nr 6-1/191413/1905033 temalt tööde tegemist nõuda ei saa. Kohus tutvus kaebaja poolt viidatud õiguskantsleri seisukohaga ja leiab, et tegemist ei ole asjakohase viitega. Õiguskantsler käsitles töövõimet töövõimetoetuse seaduse kontekstis, mitte vangistusseaduse kontekstis. Nimelt ei näe VangS § 37 lg 2 ega muu säte ette, et TVTS-s sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel. Samas ei ole õiguskantsleri seisukohad kohtule õigusemõistmisel siduvad.
21.5.Kaebaja väitis, et arst V. Pronevitšit ei saa pidada erapooletuks, kuna ta on vastustajaga lepingulistes ja palgalistes suhetes. Kohus kaebajaga ei nõustu. Tegemist on kaebaja oletusega ja see ei ole vastavate tõenditega kinnitatud. Kohus leiab, et vanglaarsti poolt antud kooskõlastus ei ole vastuolus ka HMS § 10 lg 1 p-dega 3 ja 4, kuna VangS § 37 lg 3, mis näeb ette vanglaarstile võimaluse kooskõlastuse andmiseks (töövõime hindamiseks), on eriseaduse sätte, millest tuleb antud juhul lähtuda.
21.6.Kaebaja arvates puuduvad arst V. Pronevitšil tema töövõime hindamiseks eriteadmised, mistõttu tuleb lähtuda riikliku töövõime hindamise läbi viinud eksperdiarvamusest. Kohus tuvastas, et Viru Vanglas töötav perearst V. Pronevitš on üldarst. Terviseameti veebilehe andmetel on V. Pronevitš tervishoiutöötajate registris registreeritud ning tal on arsti kutse. Seega on V. Pronevitšil õigus tegutseda Eestis arstina. Soomes arstina tegutsemise piirangud ei tähenda vältimatult, et V. Pronevitšil meditsiinialased teadmised Eestis perearstina tegutsemiseks oleksid puudulikud. Sellega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus.1 Kohus saab V. Pronevitši poolt 21.09.2019 ja 22.09.2019 langetatud otsuseid ja nende usaldusväärsust hinnata koosmõjus teiste tõenditega. Samas märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt kinnipeetava töövõime hindamiseks ei ole vaja teda eraldi suunata mõne eriarsti juurde või uuringutele, seda enam olukorras, kus kinnipeetava eluviis ja käitumine ei jäta kahtlusi tema võimelisuses täita koristaja tööülesandeid. Sellel põhjusel ei ole kaebaja viide EIK 7.03.2017 otsusele Vinogradov vs. Venemaa nr 27122/10 antud juhul asjakohane. Vastavalt HKMS § 61 lõikele 1 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. VangS alusel antud justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnipeetav
TrtRKo 3-17-2049, p 19.
3-20-176 vabastatakse töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks, kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha. Riigikohtu senise praktika järgi on arstil VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Sama seisukohta on korduvalt oma lahendites väljendanud ka ringkonnakohus (vt TrtRK 12.09.2017. a otsus asjas nr 3-16-59, p 14; 12.09.2017. a otsus asjas nr 3-16-356, p 14; 01.06.2017. a otsus asjas nr 3-15-2630, p 12; 13.04.2017. a otsus asjas nr 3-15-2504, p 11; 04.04.2017. a määrus asjas nr 3-17-547, p 14). Kehtivast õigusest ja kohtupraktikast seega ei tulene, et kinnipeetava töövõimelisust peaks hindama eriarst. Seda, et seadusest eriarsti kooskõlastuse nõuet ei tulene, on leidnud ringkonnakohus ka varem (vt TrtRK 04.04.2017. a määrus asjas nr 3-17-547, p 11). Seega ei ole alust vaidlusaluse käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks põhjusel, et kaebaja töövõimelisust hinnanud Viru Vangla arst V. Pronevitš ei ole neuroloog.
21.7.Kaebaja arvas, et enne arstliku kooskõlastuse andmist oleks vastustaja pidanud teda kaasama kooskõlastusmenetlusse, arst oleks pidanud teda põhjalikult üle vaatama, ära kuulama ja põhjendama enda otsust. Lisaks väitis kaebaja, et sellise siduva menetlustoimingu põhjendamata ja dokumenteerimata jätmine on vastuolus nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 769 kui ka maakohtu praktikaga asjas nr 2-07-49130.
21.7.1.Kohus nõustub kaebajaga, et arsti tööle määramise kooskõlastust saab pidada siduvaks menetlustoiminguks. Selline seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikaga.2 Riigikohus on leidnud samuti, et vanglaarst ei anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tegemist oli haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kohus märgib, kuna vanglaarst ei anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus, puudub tal VÕS § 769 sätestatud kohustus menetlustoimingu põhjendamiseks ja dokumenteerimiseks. Kohus ega vangla ei saa asuda hindama meditsiinitöötaja poolt osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti. Seega ei ole tingimata on vajalik see, et meditsiinitöötaja põhjendaks põhjalikumalt oma seisukohta, miks kaebaja on võimeline töötama.
21.7.2.Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene vastustaja kohustust kaasata kinnipeetava kooskõlastuse andmise menetlusse ja kuulata kinnipeetav ära. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et vanglaarstil on üldjuhul hea ülevaade kinnipeetava terviseseisundist ja vanglaarst ei pea ilmtingimata kinnipeetava töövõimelisuse tuvastamisel kutsuma teda vastuvõtule. Vangla meditsiinitöötajad on kaebajaga pika aja vältel kokku puutunud, teda visiitide ajal näinud ning saanud tema tervisliku seisundi kohta teavet ka teistelt vanglateenistujatelt. See tähendab, et vangla meditsiinitöötajatel on pika aja jooksul kujunenud terviklik ülevaade kaebaja tervislikust seisundist. Muu hulgas saavad vangla meditsiinitöötajad välise vaatluse põhjal hinnata, kas esineb märke, mis kinnitaksid kaebaja väidetud terviseprobleemide esinemist. Vanglaarst võib hinnangu anda ka vaid tervisekaardi andmetele tuginedes. Praegusel juhul on arst V. Pronevitš võtnud kaebaja töövõimelisuse hindamisel aluseks tervisekaardist nähtuva teabe. Lisaks käis kaebaja 22.09.2019 arst V. Pronevitši vastuvõtul, kus kurtis muu hulgas seljavalu ja rindkeres valusid, kuid kõndis normaalselt. Kaebajale määrati ravi. Samal kuupäeval on tehtud V. Pronevitši poolt kaebaja tervisekaardi sissekanne – töövõimeline. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendist on näha, et V. Pronevitš vaatas kaebaja terviseandmeid 18.09., 19.09. ja 20.09.2019 (tl.156-157) ehk vahetult enne kooskõlastuse andmist. Seega oli kaebaja V. Pronevitši poolt vahetult peale 21.09.0219 antud kooskõlastust üle vaadatud, kuid arsti seisukoht kaebaja töövõimelisuse osas jäi muutmata. Asjaolu, et arst ei teavitanud kaebajat töövõime hindamisest, ei tähenda kohtu hinnangul, et arst ei oleks seda
RKHKo 3-3-1-44-14, p 19.
3-20-176 tegelikult teinud. Kaebaja terviseprobleemid, millega ta põhjendab enda töövõimetust, olid varasemalt fikseeritud kaebaja tervisekaardis ja arst oli ammu sellest teadlik. Need terviseprobleemid tulid kõne alla ka 22.09.2019 toimunud vastuvõtul. Kaebaja sai teada alustatud haldusmenetlusest 25.10.2019. Kaebajale selgitati, et arst andis 21.09.2019 kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks ja talle määrati seisukoha esitamise aeg. Kohus võtab Viru Vangla 25.10.2019 teavituse käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjast nr 319-2221.
21.7.3.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlastuse andmisel ei ole rikutud uurimisprintsiipi, ärakuulamise ja põhjendamise kohustusi. Kaebaja väide, et kooskõlastuse väljastamisel alandati tema inimväärikust on kohtu arvates täiesti alusetu.
21.8.Kaebaja arvas, et arst V. Pronevitši poolt 21.09.2019 antud kooskõlastus ei vasta tema tegelikule terviseseisundile. Kaebaja viitas Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusele nr THV/19/022756, millega on tuvastatud kaebajal täielikult puuduv (100%) töövõime ning väitis, et sellel alusel oleks vastustaja pidanud teda tööst vabastama.
21.8.1.Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsuse nr THV/19/022756 kohaselt on arstid põhjendanud kaebaja puuduvat töövõimet sellega, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjusel on dorsopaatia ja vigastuse jääknähud. Piiranguid käte osavuses ei ole leitud. Taotlejal on seljavalu tõttu piiratud kehaasendi muutmine ja säilitamine ning sundasendis olemine, kõndimine ja raskuste tõstmine. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2017 otsuse nr P26-2017-166344 kohaselt, mis kehtis ka 06.11.2019 seisuga esineb kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle ja keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle.
21.8.2.Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et Eesti Töötukassa otsus põhineb eksperthinnangul, mis lisaks dokumentaalsetele tõenditele tugineb suuresti kaebaja enda väidetele ja hinnangutele oma tervisliku seisundi kohta. Lisaks on oluline seegi, et otsust tehes ei kujundanud Eesti Töötukassa seisukohta selles, kas kaebaja on lühiajaliselt võimeline täitma koristaja tööülesandeid Viru Vanglas. Seetõttu on põhjendatud kaebaja vanglas töötamise võimelisuse hindamisel tugineda vangla arsti kooskõlastusele, pidades kooskõlastust selles küsimuses usaldusväärsemaks ja asjakohasemaks tõendiks.3 Seega on põhjendatud vastustaja lähtumine vanglaarsti hinnangust kaebaja tööle määramisel, kuid mitte Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusest nr THV/19/022756.
21.8.3.Kohus märgib, et meditsiinitöötajad on kaebaja seljaprobleemidest Viru Vanglasse saabumisest alates teadlikud olnud, on teda jälginud, talle vajaduse korral määranud ravimeid ning andnud soovitusi ravivõimlemiseks. Väited seljavalude esinemise kohta on subjektiivsed ning meditsiinitöötajatel on väga raske, kui mitte võimatu objektiivselt kindlaks teha, kas kinnipeetaval ka tegelikult valud esinevad või kas valud on ikka nii tugevad, kui kinnipeetav väidab. Sellises olukorras tuleb meditsiinitöötajatel hinnata ka muid kinnipeetava tervislikku seisundit iseloomustavaid aspekte. Üheks hinnatavaks aspektiks saab väidetavate seljavalude korral olla kinnipeetava keha liikuvus. Nimelt on üldtuntud asjaolu see, et seljavalude esinemise korral võivad inimese kehaosad olla jäigad ja nende liigutamise ulatus piiratud, samuti tingivad valud enamasti vajaduse liigutada ennast aeglaselt ja ettevaatlikult.
TrtRKo 3-17-2049, p 18.
3-20-176
21.8.4.Kaebaja tervisekaardist on näha, et 22.09.2019 toimunud arst V. Pronevitši vastuvõtul, et kaebaja kõnnib arsti hinnangul normaalselt. Kaebaja tavapärast kõndimist arstide vastuvõttudel on tuvastatud ka varasemalt (11.08.2019). Lisaks on kaebaja tervisekaardis fikseeritud korduvad pöördumised talle võimlemismati väljastamiseks (29.09.2019 ja 4.10.2019). Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas kaebaja väidetavalt tugevate seljavalude tõttu, mis väidetavalt teevad piinavaks püsti seistes tolmu pühkimise, hakkab tegema harjutusi võimlemismatil. Tervisekaardi väljavõttest perioodil 29.10.2018-6.11.2019 ei ole samuti näha, et kaebaja oleks arstide vastuvõttudel longanud või tema liikumine oleks olnud piiratud.
21.8.5.Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et HKMS § 158 lg 2 ls-st 2 tuleneb otsene kohustus hinnata vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Vastavalt peab kohus kontrollima seda, kas haldusakti andmise ajal olemasoleva tõendikogumi pinnalt on vastustaja asjaolud õigesti tuvastanud. Hilisemad tõendid saavad olla üksnes kaudseks infoallikaks ja seega osundada näiteks algse tõendikogumi ebapiisavusele või tõendist nähtuva teabe ebaõigsusele.4 Kohus juba selgitas kaebajale 10.11.2020 määruses, et juhul, kui kohtumenetluse käigus avastatakse asjaolu, mis vaidlusaluse haldusotsuse tegemise ajal tegelikult juba eksisteeris, ei takista HKMS § 158 lg 2 asjaolu arvesse võtmist.5 Seega on lubatud koguda tõendeid, mille abil saab kohus kindlaks teha, kas vaidlusalune faktiline asjaolu esines haldusakti väljastamise aja seisuga.
21.8.6.Vastuses kohtunõudele esitas vastustaja 4.06.2020 kohtule järgmised ettekanded: 1) 4.06.2020 ettekanne nr 1-8/14594-4, mille kohaselt tegeles kaebaja jalutuskäigu ajal jalutuskambris nr 514 kehakultuuriga (jooksmine) kokku 30 minutit; 2) 4.06.2020 ettekande 18/14595-4 kohaselt jooksis kaebaja violettmaja katuse jalutusboksis nr 503 umbes pool jalutuskäigu aega. Ülejäänud aja kõndis. Lisaks on vastustaja selgitanud, et kaebaja käib igapäevaselt jalutamas (jalutuskäik kestab maksimaalselt 1 tund). Kaebaja liigub mööda treppe ühe korruse võrra osakonnast kõrgemale. Eluosakonnas liigub kaebaja igapäevaselt mööda koridori ja päevaruumis, olles reibas ja aktiivne, liikumisel raskusi ei ole näha. Kaebaja kasutab aktiivselt velotrenažööri. (tl. 95). Kaebaja on esitanud kohtule SA Ida-Viru Keskhaigla neuroloog M. Kaski poolt 4.08.2020 väljastatud tõendi, millest nähtub, et vastuvõtu käigus tuvastas arst kaebajal visuaalselt aeglase liikumise ja kergelt piiratud kummardamise (tl. 145) Halduskohtumenetluse käigus esitas kaebaja kohtule uue Eesti Töötukassa 31.07.2020 otsuse nr THV/20/065783, millest nähtuvad üldjoontes samad piirangud, mis on välja toodud varasemates Eesti Töötukassa otsusustes (tl. 142).
21.8.7.Sellest tulenevalt ei klapi absoluutselt kaebaja väited tema tervisliku seisundi kohta ja tema reaalse füüsilise aktiivsusega vanglas. Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses on kaebaja läbivalt väitnud, et tema tervislik seisund (seljavalu) ei luba püsti seistes pühkida tolmu 30 minuti jooksul, kuid samal ajal jõuab ta isegi joosta ja on valmis tegelema võimlemisega. Usutav ei ole, et peale 6.11.2019 paranes kaebaja tervis nii, et kroonilised terviseprobleemid seljaga, mis kaebaja sõnul olid ja on tolmu pühkimise takistuseks, taandusid niiviisi, et kaebaja hakkas lausa jooksma jalutuskäigu ajal. Kohus rõhutab, et kaebaja diagnoos, mis tema sõnul põhjustab seljavalu, jäi aastatega muutumata. Seda kinnitavad kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid. Üldteada on fakt, et jooksmise, võimlemise ja kõndimise ajal keha füüsiline koormus (liiguvad käed ja jalad) kui mitte suurem, siis vähemalt võrdväärne keha füüsilise koormusega, mis võib tekkida püsti seistes tolmu pühkimise ajal. Võttes arvesse, et ka 21.09. ja 22.09.2019 ei olnud kaebajal arsti poolt tuvastatud liikumispiiranguid ja juba 29.09.2019 soovis kaebaja
TrtRKo 3-17-2049, p 21. Halduskohtumenetluse kommenteeritud väljaanne 2013, lk 547.
3-20-176 võimlemismatti, on kohtul alus arvata, et kaebaja tervislik seisund lubas teha eelpoolnimetatud füüsilisi harjutusi ka 6.11.2019 seisuga.
21.8.8.Kokkuvõttes hinnates kõiki tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et vanglaarst V V. Pronevitši poolt 21.09 ja 22.09.2019 kaebaja töövõimele antud hinnang oli sisuliselt õige, et kaebajal esineb piiratud töövõimelisus koristamistööde täitmise osas. Selles valguses jätab kohus kaebaja viited Tartu Ringkonnakohtu otsustele asjades nr 3-10-2294, 3-11-2363 ja 3-112906 tähelepanuta. Kohus märgib täiendavalt, et tervisekaardi andmetel hakkasid kaebajal suhteliselt kõrge vererõhuga seonduvad terviseprobleemid sagedasti ilmuma peale 6.11.2019.
21.9.Kaebaja väitis, et käskkiri kohustab rikkuma seadust (TTOS § 14 lg 2) ja Viru Vangla koristaja ohutusjuhendi nõudeid (p 2.2.).
21.9.1.TTOS § 14 lg 2 sätestab, et töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Sama sisuga tekst on sätestatud Viru Vangla direktori poolt 02.02.2012 käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud koristaja ohutusjuhendi punktis 2.2. Kaebuse kohaselt tarbib kaebaja järgmiseid psühhotroopseid ravimeid: 1) T. CoCodamol; 2) T. Quetiapin 100 mg; 3) Sertalin 50 mg x Õ; 4) Olanzapin 15 mg x H ja 5 mg x Õ; 5) T. Skudexa 75mg/25mg x 2. Peale nende tarbimist on sageli iiveldus, pearinglus, jõuetus, unisus, väsimus. Ravim T. Skudexa sisaldab tramadooli, mis on opioidide klassi kuuluv tugevatoimeline valuvaigisti.
21.9.2.Vaidlusaluse käskkirja kohaselt võtab kaebaja psühhotroopset ravimit õhtuse loenduse ajal ja ravim hakkab toimima magamise/öörahu ajal. Nende ravimite võtmisel peab arvestama üldise tähelepanuvõime ja kontsentratsioonivõime langusega (muutunud võib autojuhtimise jne võime), see ei mõjuta lihtsamate koristustööde tegemist. Kohus nõustub vastustajaga. Kaebaja tööülesanneteks on lihtsamate koristustööde tegemine vaid 30 minuti jooksul. Eelnevalt viidatud ravimite infolehtedes, on märgitud, et ravimite tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele6. Kaebaja tööülesanded ei eelda autojuhtimist ega masinate kasutamist. Raviamet selgitas 22.01.2020 vastuses kohtunõudele haldusasjas nr 3-20-83, et tramadoolravi ei tohiks üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli või harjaga segada. Kohus võtab Raviameti 22.01.2020 vastuse haldusasja materjalide juurde. Vastustaja selgituste kohaselt tarvitab kaebaja psühhotroopseid ravimeid üldjuhul öösel. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Pidades silmas eelnevalt mainitud kaebaja füüsilist aktiivsust vanglas, ei avalda kohtu arvates need ravimid mõju tema koordinatsioonile ja liikumisvõimele märkimisväärselt, eriti juhul, kui nende mõju ilmneb öörahu ajal. Seega vaatamata sellele, et kaebaja tarvitab psühhotroopseid ravimeid, ei kujuta kohtu hinnangul kaebaja poolt koristaja ülesannete täitmine ohtu tema elule ja tervisele.
21.10.Kaebaja väitis, et vaidlusaluses käskkirjas esinevad kaalutlusvead. Kohus peab asjakohatuks kaebaja väiteid kaalutlusvigade osas, kuna vaidlusalune käskkiri ei ole diskretsiooniline haldusakt. Kohus juba selgitas, et tööst vabastamise aluse puudumisel ei esinenud vastustajal valikuvõimalust, kas määrata kaebaja tööle või mitte. Lisaks märgib kohus, et käskkiri on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Selgitatud on vastustaja seisukohti kaebaja põhiliste vastuväidete osas. Järgitud on ka muid haldusmenetluse norme (ärakuulamiskohustus) ja põhimõtteid (uurimisprintsiip). Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et kooskõlastuse andnud arst või vastustaja oleks olnud kaebaja tööle määramisel erapoolik. Kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajal esineksid sellised
kättesaadavad internetis
3-20-176 vaevused, mis ilmselgelt liikumist ja kergema töö tegemist takistaksid. Sellest tulenevalt vastab Viru Vangla 06.11.2019 käskkiri nr 6-2/716-1 HKMS §-s 54 sätestatud nõuetele.
21.11.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/7161 vaidlustamise osas rahuldamata. II
22.Kaebaja taotles kohtult Viru Vangla 31.12.2019 vaideotsuse nr 6-12/458-3 tühistamist, kuid mitte eraldi 06.11.2019 käskkirjast nr 6-2/716-1. Kuna kohus jättis kaebuse 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 tühistamise nõudes rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebus Viru Vangla 31.12.2019 vaideotsuse nr 6-12/458-3 tühistamise nõude osas.
III
23.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustaja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11 ja § 109 lg 1 neljandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
IV
24.Kaebaja taotles kohtult avaldatavas kohtulahendis tema nime asendamist tähemärkidega. Kohus rahuldab kaebaja taotluse. Kohus märgib, et otsus sisaldab kaebaja tervise kohta käivaid delikaatseid andmeid, mistõttu asendab kohus HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga X.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.