Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab,et nõue on alusetu,kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Reklaamikandja ei asunud kostja piirdeaiaga piiratud ehitusplatsil.Hageja ei ole tõendanud,milline sõiduk põhjustas kahju .Kahju võis tekitada mõni Pärnu mnt liikunud sõiduk .Kostja taotles eksperiisi läbiviimist,tegemaks värvijälgede põhjal kindlaks õnnetuse põhjustanud sõiduki.Hageja ei olnud sellest huvitatud ja teisaldas reklaamikandja enne, kui ekspertiisi oli võimalik teostada.Hageja ei selgitanud välja kahjustuse põhjustajat,et esitada nõue otsese valdaja vastu. Hagejale tekitatud kahju on vaadeldav liikluskahjuna.Hageja esitatud kahjuarvestuse näol ei ole tegmist mõistlike kulutustega.Reklaamikandja parandamine koha peal oleks olnud tunduvalt odavam.Kahju tekitaja ei pidanud ette nägema,et reklaamikandja kahjustamisel tuleb see saata remonti Itaaliasse seoses millega kaasnevad täiendavad ja ettenägematud kulutused.Saamatajäänud tulu on tõendamata,hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit.Kostja leiab,et kahju hüvitamine hageja poolt märgitud ulatuses on põhjendamatu,hüvitamisele kuuluvat summat tuleb vähendada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja vastus kostja vastuväidetele Hageja soetas reklaamikandja Itaalia tehaselt.Seadme liikuvatele osadele kehtis valmistajatehase poolt tagatav garantiiaeg,mistõttu oli seadme iseseisev remontimine

välistatud.Kostja projektijuht T V on 19.01.2005 teatanud hagejale ,et on kahjust teadlik ja viidanud ka võimalikule veoautole mis võis kahju tekitada.Hageja leiab,et kostja projektijuht võis ka teadlikult viidata valele sõidukile,et vastutusest vabaneda ning tegelik kahju tekitaja võis olla kostja kasutuses olev traktor või kopp-ekskavaator,mis on ka jäädvustatud kohtule esitatud fotodele.Hageja saamata jäänud tuluna tuleb arvestada perioodi,mil reklaamipinnal reklaami eksponeerimine polnud võimalik.Hagejal oli sõlmitud reklaamipinna rendileping ,kus reklaamipinna kasutamise rendipinna hinnaks oli 508.47 krooni päev.Seoses reklaamikandja garantiiremonti saatmisega ei olnud hagejal võimalik V Eesti reklaami eksponeerida 110 päeva jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused,tunnistajate ütlused kohtuistungil,teostanud sündmuskoha vaatluse ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et OÜS kuuluv püsivalt maaga ühendatud ja valgustatud ,kahepoolne reklaamikandja asus Xxx liiklusridade vahel asuval haljasalal,kus ehitus- ja kaevetöid teostas kostja, ega selles,et nimetatud reklaamikandjale on põhjustatud konstruktsioonilisi vigastusi,mis kahjustuste iseloomu arvestades, said tekkida mõne raskeveoki poolt reklaamikandjaga kokkupõrke tagajärjel. Vaidlust ei ole ka selles,et reklaamikandja vigastamise hetkel väidetavalt 13.01.2005 a. teostas ehitus-ja kaevetöid nimetatud reklaamikandja vahetus läheduses kostja . Pooled vaidlevad selle üle ,kas reklaamikandjat vigastas mõni kostja töötsoonis töid teostanud auto või muu mehhanism või teeliikluses osalenud sõiduk. Reklaamikandja konstruktsioonilised vigastused on hageja endise projektijuhi,tunnistajana ütlusi andnud M S ,ütluse kohaselt fikseeritud 14.01.2005 a. tema ja kostja kohapealse töödejuhataja poolt koostatud paikvaatluse aktis.Tunnistaja sõnul ütles kohapeal olnud töödejuhataja ,et ta teab ,kes reklaamikandjale vigastusi tekitas ja kahju lubati kompenseerida.Töid teostati kogu sõiduradade vahele jääval haljasalal,trass jooksis Tammsaare tee viaduktini.Teega risti olevas aiaga piiratud alal asusid töödejuhataja kontor,soojakud ja seal seisis ka tehnika ning seal said liikuda ainult kostja kasutuses olevad transpordivahendid.Kuna kohapeal süüd tunnistati ja teati, kes on kahjutekitaja,puudus vajadus politsei kutsumiseks. Tunnistaja T V ,kes töötas kostja juures projektijuhina,ütlus selle kohta ,et reklaamikandja asus väljapool töömaad,on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Fototabelitelt (tlk 46,47) nähtub,et hageja reklaamikandja asus haljasala keskel.Reklaamikandjast ees ja tagapool piki haljasala teostati kaeve-ja ehitustöid.Kostja poolt aiaga piiratud alal sai liigelda üksnes kostja enda või tema poolt tellitud sõidukitega.Viidatud fototabelitelt nähtuvalt asetseb kostja piirdeaed vahetult vastu metallposti,millele reklaamikandja kinnitub, või kohe selle ees.Samas, vahetult metallposti kõrval piirdeaia sees asetseb mullahunnik,mis viitab asjaolule,et kaevetöid teostati ekskavaatoriga reklaamikandja vahetus läheduses.Fototabelilt (tlk 47) nähtuvalt ulatub ekskavaatori ülestõstetud kopa kõrgus oluliselt üle piirdeaia kõrguse ,ulatudes poole reklaamikandja kõrguseni.Tunnistaja M S ütluse kohaselt olid vigastused reklaamikandja vasakpoolses nurgas (tlk 47).Tunnistaja T V kinnitusel teati juba enne tööde teostamist,et

reklaamikandja jääb töömaale ette. Reklaamikandja nihutamise vajadusest 2-3 m ulatuses on kostja hagejat kirjalikult teavitanud 24.01.2005 a. (tlk 6) seega alles pärast reklaamikandja vigastamist. Kohus ei nõustu kostja ja tunnistaja T V seisukohaga,et ”koht,kus reklaamikandja asus ,ei olnud töömaa,oli avatud teistele sõidukitele ja kes oleks tahtnud sinna sõita ,oleks seda saanud teha”.T V sõnul töömaale linnatransport sõita ei saanud,kuna ala oli kõrgemal teest ja äärekividega piiratud. Lisaks fototabelil (tlk 46-48) nähtule ,kust ilmneb,et samal, äärekividega piiratud haljasala keskel ja vastu kostja piirdeaeda asuvale reklaamikandjale,millest fotol tahapoole jääv haljasala kujutab endast ka kostja töömaad,on kahju tekitamine möödasõitva linnatranspordivahendi poolt välistatud. Sellisele seisukohale asus kohus ka 21.11.2007 toimunud paikvaatluse teostamise tulemusel (tlk 154). Tõendamist ei leidnud asjaolu,et hageja oleks välireklaami paigutamisel rikkunud Teeseaduse § 34 sätteid. Reklaamikandja ei asunud sõiduridade vahelisel alal nii,et see oleks mingilgi määral takistanud teeliiklust. Esitatud ja tuvastatud asjaoludele tuginedes, asus kohus seisukohale,et reklaamikandja asus kostja töömaal ja reklaamikandjale oli võimalik tekitada vigastusi üksnes kostja kasutuses olnud sõidukil (mehhanismil),mis liikles reklaamikandja vahetus läheduses ja mille kõrgus ulatus reklaamikandjani (reklaamikandja on paigaldatud metallpostile ja see asub umbes 2,53 meetri kõrgusel maapinnast). Kostja on kirjaga 29.03.2005 a. (tlk 29) teavitanud hagejat,et talle teadaolevalt on kahju põhjustanud kostja kasutuses olnud veoauto Mercedez-Benz ning soovitanud hagejal nõuda kahju hüvitamist sõiduki otseselt valdajalt.Nimetatud veoauto juht kahju tekitamist ei kinnitanud. Kohus ei nõustu kostja väitega nagu oleks hageja teisaldanud reklaamikandja,et vältida ekspertiisi läbiviimist värvijälgede järgi vigastuse põhjustaja väljaselgitamiseks.Kohus leiab,et kuna kostja teavitas hagejat võimalikust kahju tekitajast ,siis oli hageja poolt igati põhjendatud valmistajatehase poolse garantii all oleva reklaamikandja koos tema vigastatud osadega saatmine tehasesse remondiks . Hagi on esitatud VÕS § 1056 lg.3 ja § 1054 lg.2 alusel. VÕS § 1054 lg.2 kohaselt ,kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel ,vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest,kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. VÕS § 1056 sätestab vastutuse suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest.VÕS § 1056 lg.1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest ,sõltumata oma süüst ,ohu allikat valitsenud isik. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt ei välista ega piira käesolevas jaos sätestatu nõuete esitamist muul õiguslikul alusel,muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüviatmiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg.3 esimesele lausele ,kui asja on kahjustatud ,hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 132 lg.4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis juhul,kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik,eelkõige tema majandus-või kutsetegevuseks või tööks,ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.Kui isik samaväärset asja ei kasuta ,võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Hageja nõude moodustavad reklaamikandja transport Itaalia valmistajatehasesse ja tagasi summas 15 694 krooni,remont valmistajatehases summas 65 713.20

krooni,reklaamikonstruktsiooni demontaaz ja montaaz summas 6 637.50 krooni ja saamatajäänud tulu summas 55 875.35 krooni,kokku 143 920.05 krooni. Kostja leiab,et hageja poolt nõutud asja parandamise kulud ei ole vaadeldavad mõistlike kulutustena,et reklaamikandja remont kohapeal oleks olnud tunduvalt odavam kui Itaalias. Hageja seletuse kohaselt oli kahjustatud reklaamtahvli näol tegemist liikuva pildiga reklaamtahvliga,millist Eestis ei valmistata ja tema saatmist parandamiseks valmistajatehasesse tingis valmistaja poolt antud garantiiaeg.Ehkki kostja põhjustatud kahjustus garantiiremondi alla ei käinud,oli garantii edasise kehtivuse eeltingimuseks parandustöö tegemine just valmistajatehase poolt. Kohus leiab,et kohtule esitatud Itaalia tehase Temac S.r.I.esitatud arvega nr.058 27.07.2004 a. (tlk 65) on tõendatud reklaamikandja soetamine hageja poolt.Nimetatud arvelt nähtuvalt kehtib seadme liikuvatele osadele valmistajatehase poolt tagatav 1 aastane garantiiaeg. Reklaamikandjale teostatud remondi maksumus on tõendatud hagiavaldusele lisatud arvetega (tlk 12-15,102) . Esitatud asjaolude põhjal leiab kohus,et hageja ei pidanud valima odavamat võimalust reklaamikandja parandamiseks ,kuna seadmel oli veel garantiiaeg ja parandamine oli garantiitingimuste järgi lubatud ainult valmistajatehases. Kohus leiab,et hageja nõue temale tekitatud otsese kahju 88 044.70 krooni saamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on esitanud nõude ka saamatajäänud tulu väljamõistmiseks kostjalt.Tulu saamise tõenäosuse tõendamiseks on hageja esitanud hageja ja AS V Eesti vahel 10.08.2004 a. sõlmitud reklaampinna rendilepingu nr.8/04 perioodiks 01.10.2004 kuni 31.12.2005 a. (tlk 51-52) .Reklaami eksponeerimise eest kohustus AS V tasuma hagejale igakuiselt 18 000 krooni ,508.47 krooni päevas.Kuna hagejal ei olnud võimalik nimetatud reklaami eksponeerida 110 päeva jooksul ,palub hageja kostjalt välja mõista saamatajäänud tulu summas 55 875.50 krooni. Tuginedes VÕS § 127 lg 5 ja Riigikohtu tsiviilasjas nr.3-2-1-123-05 väljendatud seisukohale ,leiab kohus,et hageja võimalikust saamata jäänud renditulu arvestusest tuleks sama perioodi eest maha arvata kulud,mis ta ise asja majandamisel oleks pidanud tegema ja mida ta nüüd kokku hoidis. Rendilepingust tulenevalt sisaldas eksponeerimise hind reklaamimaksu,elektrimaksumust,ühekordset reklaami paigaldamist ja mahavõtmist,reklaamipinna hooldust,kindlustust vandalismi ja varguse puhul. Hageja ei ole esitanud kohtule lepingu täitmise võimatusest tingitud võimalike kulutuste kokkuhoiu arvestust. Samas on asja arutamise käigus hageja tunnistaja M S ütlusega leidnud tõendamist,et kahjustatud oli prismatabloo üks pool ,kuid teine pool töötas edasi. Kuna reklaamipinna rendilepingust ei tulene hageja kohustus V AS reklaami eksponeerimiseks prismatabloo mõlemal küljel,siis nõustub kohus kostja väitega selles,et tabloo ühe poole remondi ajal võis hageja kasutada reklaami eksponeerimiseks tabloo teist poolt.Hageja ei ole tõendanud ,et ta tabloo teisel poolel eksponeeris teistest lepingutest tulenevat reklaami .

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud ja tuvastatud asjaolude järgi leiab kohus ,et hageja saamatajäänud tulu nõue ei ole piisavalt põhjendatud ega tõendatud ,mistõttu tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul kuulub hagi rahuldamisele osaliselt s.t otsese varalise kahju 88 044.70 krooni saamiseks.Saamatajäänud tulu 55 875.35 krooni osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on 03.07.2006 a. maksekorraldusega nr.70 tasunud riigilõivu summas 7750 krooni. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ,siis lähtudes TsMS § 163 lg. 1, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud ulatusega.Poolte kulutused õigusabile tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.