Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
05. märts 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-492
Tsiviilasi Menetlustoiming
OÜ Ka avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Avaldaja: OÜ Ka(reg kood xxx asukoht xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldaja esindaja juhatuse liige JK(IK xxx elukoht xxx); Avaldaja esindaja advokaadi volikirja alusel Irina Solovjova; Ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt (IK xxx OÜ Õigusbüroo Faktootum xxx) 20. veebruar 2008. a
Lõpetada OÜ Ka(reg kood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ Ka ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ Ka likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Küllike Mitt’ile. Vabastada ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ Ka kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ Ka dokumentide hoidjaks JK(IK xxx elukoht xxx). Määrata ajutisele pankrotihaldurile Küllike Mitt’ile ajutise halduri tasu 18 750 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 473.63 krooni, kokku brutosumma 21 223 (kakskümmend üks tuhat kakssada kakskümmend kolm) krooni ja 63 senti. Välja mõista OÜ-lt Ka ajutise halduri tasu summas 18 750 (kaheksateist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ajutise pankrotihalduri Küllike Mitt’i (IK xxx arveldusarve xxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas) kasuks ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 473 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kolm) krooni ja 63 senti OÜ Õigusbüroo Faktootum (reg kood xxx arveldusarve xxxxxxxxxxxHansapangas) kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 09.01.2008. a esitas OÜ Ka juhatuse liige avalduse OÜ Ka pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ Ka kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ Ka täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 2 089 333.74 krooni, varaks on nõuded võlgnike vastu summas 36 141.38 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne OÜ Ka juhatuse liikme JK’a selgituste kohaselt alustas äriühing oma tegevust 2005. aasta novembrist ja põhitegevusalaks oli PVC akende tootmine ja müük. OÜ Ka põhiliseks kliendiks ja äriühingule tellimuste vahendajaks OÜ OA. Alates tegevuse alustamisest kuni 2007. aasta aprillikuuni oli äriühingu tegevus väga edukas ja ettevõtte areng näitas head ja oodatud kasvutempot. Ettevõte tuli toime nii oma lühi- kui ka pikaajaliste kohustuste täitmisega. Alates 2007. aasta aprillikuust aga situatsioon muutus. Põhilise osa äriühingu klientuurist olid seni moodustanud venekeelsed eraisikutest tellijad. 2007. aasta aprillis Tallinnas aset leidnud „pronksiöö” sündmused olid aga murrangulised ka äriühingu arengu jaoks, kuna tellimuste arv ja sellest tulenevalt ka käive ja tasumise distsipliin langesid katastroofiliselt. Teiseks objektiivseks languse põhjuseks oli üldine kinnisvaraturu „jahtumine” alates 2007. aasta kevadest. Kulude kokkuhoiu eesmärgil saadeti töötajad ajavahemikus 02.-15.07.2007. kollektiivpuhkusele. Kuna 2007. aasta septembriks ei olnud näha turusituatsiooni paranemist, oli võetud vastu otsus tootmise peatamise kohta kuni kuus kuud. Vaatamata jõupingutustele osutus probleemidest väljarabelemine võimatuks. Maksu- ja tolliameti nõudel arestiti 2007. aasta oktoobris äriühingu arveldusarve pangas. Äriühingu taotlust maksuvõla ajatamiseks ja intressidest osaliseks vabastamiseks Maksu- ja tolliamet ei rahuldanud. Alates 2007. aasta detsembrist OÜ’l Ka igasugune majandustegevus puudub. OÜ Ka ei ole kogu oma aktiivse tegevusaja jooksul olnud elujõuline – äriühing on olnud kogu oma tegevuse ajal liigsõltuvuses võõrkapitalist; äriühing on alates 2006. majandusaasta algusest tõsises likviidsuskriisis (likviidsusnäitajad mitterahuldavad); äriühingu tegevusest üksikutel kuudel saadud arvestuslik kasum ei ole ligilähedanegi varasematel perioodidel saadud kahjumite katmiseks, veel vähem tegevuse arendamiseks; juba alates 2006. aasta jaanuarist ei vasta äriühingu omakapital seaduses sätestatud nõuetele (lausa negatiivne), samast kuust ei kata äriühingu koguvara ka enam äriühingu lühiajalisi kohustusi; käibe pöördumatu vähenemine hakkab ilmnema alates 2006. aasta detsembrist. Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing olnud suures pankrotiohus koheselt pärast tegevuse alustamist ja alates 2006. aasta algusest ka sisuliselt pankrotisituatsioonis. OÜ’l Ka on seisuga 31.01.2008. teadaolevalt järgmine vara: raha kassas summas 52 219,krooni; raha arvelduskontol 45,00 krooni; raamatupidamisarvestuses kajastuvad nõuded ostjate vastu 36 141,38 krooni, materiaalne põhivara raamatupidamisarvestuslikus jääkmaksumuses 0,00 krooni. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Ka teadaoleva vara reaalne väärtus on mitte enam kui 54 900 krooni.
Tuginedes OÜ Ka raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on seisuga 31.01.2008. OÜ Ka teadaolevad võlad kokku vähemalt 2 210 323,97 krooni järgmiselt: hankijatele tasumata arved 638 695,97 krooni, maksuvõlad 1 571 538,00 krooni, muud viitvõlad 90,00 krooni. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad muuhulgas ka järgmised asjaolud: 1) võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid (raha) olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks ja ei ole mingit märki, et äriühingu osanik sooviks osakapitali täiendava rahalise sissemakse tegemise teel äriühingut makseraskustest välja tuua; 2) äriühingu majandustegevus on täielikult seiskunud juba 2007. aasta novembris ja puuduvad igasugused väljavaated selle taasalustamiseks. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline; 3) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra. Eeltoodut arvestades võib äriühingu maksejõuetust hinnata ka süvenevaks. OÜ’l Ka on puudunud likviidsed vahendid kõikide lühiajaliste kohustuste täitmiseks püsivalt sisuliselt 2006. aasta jaanuarist. Ka äriühingu koguvarad ei katnud äriühingu lühiajalisi kohustusi faktiliselt alates 2006. aasta jaanuarist. Äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri hiljemalt 2006. aasta jaanuari lõpuks. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhatuse liikmed kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Ka juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §’s 171 lg 2 sätestatud kohustust. Tuginedes pankrotiseaduse §’le 12 lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. See, et võlgniku toodangu või teenuse müügist saadud raha ei võimalda katta sama toodangu valmistamisega või teenuse osutamisega igakuiselt paratamatult kaasnevaid kulusid, oli niisugune fakt, mida tavapärase reaalsustajuga juhatuse liige pidi jooksvalt mõistma. Selle asemel, et lõpetada tegevus, kui sellest saadav tulu ei võimalda kõiki tegevusega kaasnevaid kohustusi täita, jätkas võlgnik kahe aasta jooksul kahjulikku tegevust. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tema juhatuse liikmete poolt raskete juhtimisvigade toimepanemist. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab haldur asjaolu, et kogu oma tegevusaja jooksul müüs võlgnik oma kaupa või teenust lähikondsele hinnaga, mis ilmselgelt ei vastanud selle kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kuludele. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse vähemalt raske hooletuse tõttu rikkumise tulemusena sai võlgniku raha vähenemine ja kohustuste suurenemine küllalt pika aega jätkuda ka pärast võlgniku maksejõuetuse ilmnemist. Mitmed asjaolud viitavad sellele, et maksukohustuse kasvatamine võis olla võlgniku teadlik valik. Võlgnik peab enda maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kinnisvaraturu langust alates 2007. aasta algusest. Ajutise halduri arvates ei ole võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks objektiivselt ebasoodne majanduskeskkond. Seda sel põhjusel, et esiteks - võlgnik oli faktiliselt maksejõuetuse situatsioonis juba 2006. majandusaastal, s.o. kinnisvaraturu kõrgajal; teiseks – võlgnik valdavalt ei suhelnud selle majanduskeskkonnaga otse, vaid läbi seotud äriühingu. Isegi kui turu olukord muutus keeruliseks, ei olnud turu negatiivne mõju võlgniku majandustulemustele vahetu ja objektiivne. Kohtuistung Kohtuistungil 20.02.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega.
Äriühingu probleemid said alguse kinnisvaraturu langusest, pankrotiseis tekkis 2007. a. Põhiliselt oli tegevus suunatud akende tootmisele, püüti leida turunišš ka eraisikute seas. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 2 210 323.97 krooni, vara 54 900 krooni väärtuses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ Ka juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ Ka juhatuse liikme JK’a poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt 2006. a jaanuaris maksejõuetusest teadlik olema, 2007. a novembris oli majandustegevus juba täielikult seiskunud. Äriühingu juhatuse liige ei kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud äriühingu juhatuse liige seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et JK on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole nõustunud tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 18 750 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 473.63 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub OÜ-lt Ka Küllike Mitt’i kasuks väljamõistmisele
ajutise pankrotihalduri tasu 18 750 krooni ja kulutuste katteks 2 473.63 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JKale.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.