Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22.september 2017.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-119188 Margus Pala hagi Osaühing APRIORY vastu 656,55 euro nõudes 656.55 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja arutamise viis
Hageja: Margus Pala, isikukood 38112086027, elukoht Rosma küla, Põlva vald, 63321 Põlva maakond, e-post [email protected] Kostja: Osaühing APRIORY, registrikood 12469535, asukoht Rohu 105-11, Pärnu, e-post [email protected] , lep. esindaja Vitali Denikin, e-post [email protected] Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
1.Jätta rahuldamata Margus Pala hagi Osaühing APRIORY vastu 376.30 (kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja kolmkümmend senti) eurot nõudes 2.Rahuldada Margus Pala hagi osaliselt ja välja mõista Osaühingult APRIORY 280.25 (kakssada kaheksakümmend eurot ja kakskümmend viis senti) eurot Margus Pala kasuks. Osaühingul APRIORY tasuda nimetatud summa Margus Pala pangakontole EE151010010148911015. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse
Tsiviilasi nr 2-16-119188 tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 08.01.2016. a sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt sõiduauto Ford Galaxy (vin-kood WF0MXXGBWM6G67375; registrimärk 854BPB ). Hageja leidis auto müügikuulutuse portaalist auto24.ee ning müüja (kostja) andis autole ka 3-kuuse garantii. Müügikuulutuses seisnes, et autole on teostatud tehniline kontroll ja hooldus, äsja vahetatud sidurikomplekt, uus turbo, autol teostatud täielik diagnostika, mootori test jne. Lisaks sellele oli müügikuulutuses mugavusvarustusena välja toodud parkimisandurid nii ees kui taga ja parkimisandureid oli rõhutatud ka „muu varustuse“ kategoorias. Järgmisel päeval, 09.01.2016. a, auto ei käivitunud mootoririkke tõttu – auto toimetati Info-Auto AS esindusse Tartusse, kus autol vahetati eelsüüteküünlad, tehti diagnostika ja remonditi juhtmestikku, mille järgselt auto käivitus. 14.01.2016. a diagnostika väljatrükist tehtud foto on lisatud avaldusele. Veebruarikuu alguses hakkas mootor taas tõrkuma ning ei käivitunud enam. Mittekäivitumise põhjuseks oli EGR klapi viga, mis vajas väljavahetamist. Autoga seotud probleemidest teavitas hageja korduvalt ka kostjalt, kuid kostja ei olnud nõus autot parandama ega selle remondikulusid katma. 3-kuune grantii, mille kostja autole andis, hõlmas auto mootorit ja käigukasti. Kuna hagejal on igapäevaselt vaja autot kasutada ning kostja keeldus autot parandamast, siis soetas ta klapi ning lasi selle vahetada Into-Auto AS esinduses, mis läks kokku maksma 280.25eurot. Kulutuste kinni maksmisest on kostja keeldunud. Hageja jaoks oli auto valiku puhul oluline ka parkimisandurite olemasolu. Müügikuulutuses olid parkimisandurid nii ees kui taga toodud välja nii „mugavusvarustuse“ kui ka „muu varustuse“ juures – seega oli kostja auto müümisel neid rõhutanud. Parkimisandurid aga ei töötanud juba 09.01.2016. a, auto ostmisel. Hageja on sellest korduvalt kostjat teavitanud, kuid kostja ei ole olnud nõus andureid korda tegema või parandamise maksumust hüvitama. Info Auto AS tegi 21.09.2016. a pakkumise parkimisandurite kordategemiseks hinnaga 376.30 eurot. Hageja pöördus enda õiguste kaitsmiseks tarbijavaidluste komisjoni poole, mille 15.05.2016.a otsusega pidi kostja hagejale hüvitama EGR klapi remondi kulu, kuid ei ole seda teinud. Avaldusele on lisatud tarbijavaidluste komisjoni otsus. Seejärel esitas hageja 26.08.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi võlgnikule 31.08.2016 makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 19.09.2016 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus saatis 04.10.2016 kohtumäärusega asja Pärnu Maakohtule. 10.11.2016 kohtumäärusega kohustas Pärnu Maakohus hagejat 14 päeva jooksul esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Kostja ja hageja vahelise müügilepingu näol oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes. Müügilepingu esemeks oli 2009. aasta Ford Galaxy, autot reklaamiti kui heas seisukorras ja paljude mugavuslisadega autot, mida on väga korralikult hooldatud ja parandatud, autole anti ka garantii. Tulenevalt VÕS §-st 217 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja teab. Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 6 ei vasta asi lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes müüja poolt tehtud avaldusi (eelkõige asja reklaamimisel). Hageja vajas autot igapäevaseks kasutamiseks, millest kostja oli teadlik. Kuigi kostja oli müügikuulutuses rõhutanud auto head tehnilist seisukorda ning parkimisandurite lisa, müüs ta hagejale auto, millel oli mootoririke ning mille parkimisandurid ei töötanud. Alla 10 aasta vanuse auto puhul, mida on reklaamitud kui hästi hooldatud ja hoitud autot, ei saa lugeda tavaliselt 2(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 omaseks kvaliteediks mittetöötavaid lisasid ja mootoririket. Autol esinevate vigade tõttu ei saa sellises seisukorras autot lugeda lepingutingimustele vastavaks. Hageja on korduvalt teavitanud kostjat auto lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudnud asja parandamist või parandamiskulude hüvitamist, mida kostja ei ole teinud. Kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest, on tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega VÕS § 223 mõistes. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui need ilmnevad hiljem. Tulenevalt VÕS § 218 lgst 2 vastutab müüja mittevastavuste eest, mis ilmnevad kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale ning eeldatakse, et kuue kuu jooksul ilmenud mittevastavus oli olemas asja üleandmisel. Rikkis parkimisandurid, mis ei töötanud kordagi alates 08.01.2016.a, ning EGRklapi rike, mille tõttu mootor veebruaris enam ei käivitunud (ning mille veakood oli olemas 15.01.2016. diagnostikas), olid olemas auto üleandmisel. Seega kostja vastutab nende lepingutingimustele mittevastavuste eest. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja tulenevalt VÕS §-st 222 nõuda müüjalt asja parandamist. Hageja nõudis kostjalt EGR klapi rikke parandamist, millest kostja keeldus. Hageja lasi mootori parandada enda kulul ning soovib parandamiskulude 280.25 euro hüvitamist kostjalt. Tulenevalt VÕS § 222 lg 4 ja 5 kannab müüja asja parandamisega seotud kulud ning kui müüja ei paranda asja mõistliku aja jooksul, võib ostja seda ise teha ja nõuda müüjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on hageja nõudnud parkimisandurite parandamist, millest on kostja keeldunud. Tulenevalt VÕS §115 lg 1 ja 3 võib nõuda kahju hüvitamist ka kohustuse täitmise asemel – kuna kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud ning on keeldunud parkimisandurite parandamisest soovib hageja kostjalt 376.30 eurot, mis kulub hagejal parkimisandurite parandamiseks. Hageja on tuginenud kulutuste hindamisel Info Auto AS pakkumisele parkimisandurite kordategemiseks. Hageja nõue on suurenenud võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutuga, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal ei olnud hageja küsinud hinnapakkumist parkimisandurite kordategemiseks ning täpset kulu parandusele ei olnud teada. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista OÜ-lt APRIORY välja 656.55 eurot hageja Margus Pala kasuks, kohustusega kanda summa Margus Pala pangakontole nr EE151010010148911015. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Enne kasutatud 2007.väljalaskeaasta sõiduauto Ford Galaxy, VIN-kood: WF0MXXGBWM6G67375 (edaspidi ka sõiduauto) nn riikliku tehnoülevaatuse läbimist teostas OÜ Apriory (edaspidi ka kostja) sõiduauto tehnilise kohtrolli OÜ-s TehnoKuller ning sõiduautol ei tuvastatud ühtegi viga. 30.12.2015.a. kostja teostas sõiduauto tehnilise ülevaatuse vastavalt liiklusseaduse § 73 nõuetele. T.Ü.V Mauri OÜ-s, sõiduauto oli tehniliselt korras ja sellel ei tuvastatud ülevaatuse käigus ühtegi viga. Sealhulgas ei olnud mistahes probleeme CO2 ja CO, vms väljaheidetega. 08.01.2016. a kostja sõlmis Margus Pala'ga (edaspidi ka hageja või Ostja) sõiduauto müügilepingu (vt hagiavalduse lisa 1, edaspidi Müügileping) ning sõiduauto anti hagejale üle. Ostjal oli võimalus enne sõiduauto ostu nii auto vaatlemiseks, sõiduauto kontrollimiseks tema poolt soovitud remonditöökojas kui ka proovisõidu tegemiseks. Seega oli Margus Pala suurepäraselt teadlik sõiduauto seisukorrast Müügilepingu sõlmimise hetkel ning kõigi seadmete korrasolekust. 09.01.2016. a õhutemperatuur Eestis küündis kuni -28 kraadini , mistõttu niivõrd rasketes ilmatingimustes diislikütusel toimiv sõiduauto 09.01.2016. a ei käivitunud. Kostja reageeris koheselt hageja pretensioonile ning palus hagejat viia sõiduauto lähimasse teenindusse, kus teostati sõiduauto kontroll ning kõrvaldati kõik sõiduautol esinevad puudused kostja arvel. Teostatud kontrolli kohaselt vahetamist vajasid üksnes 2 eelsüüteküünalt, lisaks eeltoodule kostja arvel teostati ka juhtmestiku remonti ning vahetati ühe pirni. Muid vigu teostatud kontrolli raames ei tuvastatud ning Info-Auto AS andis 3(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 sõiduauto hagejale üle. Vaadates, et kostja niivõrd kiiresti reageerib hageja pretensioonidele ja parandab sõiduauto kasutatud detaile uute vastu kostja enda kulul ja lausa Ford'i ametlikus esinduses, asus hageja otsima põhjusi oma materiaalse olukorra parandamiseks. Sealhulgas esitas hageja avalduse tarbijavaidluste komisjonile seonduvalt EGR klapi maksumuse ja selle vahetamise maksumuse hüvitamisega summas 280,25 eurot, lisaks palus remontida miinuskraadidega külmuva esikapoti avamise kaabli ning parkimisandureid (mida hageja ei ole tegelikkuses remontinud tänase päevani, kuid jätkuvalt kasutab sõiduautot igapäevaselt). Vaatamata asjaolule, et juba tarbijavaidluste komisjoni menetluse raames kostja esitas selgitusi ja tõendeid selle kohta, et katkise EGR klapiga ei ole sõiduautol võimalik läbida riikliku tehnoülevaatust väljaheitegaaside normi ületamise tõttu, 15.05.2016. a tegi tarbijavaidluste komisjon asjas nr 6-1/16-002662 otsuse, millega rahuldas tarbija kaebuse osas, millega Ostja palus hüvitada EGR klapi remondi kulu kokku summas 280,25 eurot. Muus osas jättis tarbijavaidluste komisjon esitatud nõuded rahuldamata. Komisjoni otsuse kohaselt, muuhulgas leiti, et „kui sõidukil esineb osi, mis on kasutusel ka teistel sama väljalaskeaastaga sõidukitel, siis ei saa pidada põhjendatuks nende välja vahetamist kaupleja kulul vaid sel põhjusel, et uuematel mudelitel on kasutusele võetud paremad varuosad. Tarbijal oli võimalus saada infot konkreetse mudeli tüüpilistest puudustest, mille hulka kuulub ka kapoti kaabli külmumine. Komisjon ei pea põhjendatuks tarbija nõuet esikapoti avamise kaabli vahetamiseks“. Komisjon leidis ka, et „ebapiisavate tõendite tõttu ei ole võimalik võtta seisukohta tarbija nõude osas parkimisandurite parandamiseks“. 22.11.2016. a Margus Pala esitas hagiavalduse, millega nõuab kostjalt 656,55 eurot asja puuduste parandamiseks.Hageja ignoreerib TsMS § 230 lõikest 1 tulenevaid põhimõtteid tõendamiskoormise jaotumisel TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on oma 06. veebruari 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 selgitanud, kuidas tuleks TsMS § 230 lg-t 1 kohaldada – tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Käesoleval juhul väidab hageja, et 09.01.2016. a sõiduauto mittekäivitumise põhjuseks oli EGR klapi (ehk heitgaaside retsirkulatsiooni klapi) viga, mis vajas väljavahetamist. Kuid hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit oma väite tõendamiseks. Hagiavalduse lisana 4 esitatud foto ei tõenda ei EGR klapi viga, mis eeldaks EGR klapi väljavahetamist uue vastu, ei tõenda diagnostika teostamist sõiduautole ega hageja väited selle kohta, et tegemist oleks mootori komponendiga. Hageja kasutas sõiduautot väidetavalt katkise EGR klapiga kuni märtsini 2016. a, millal EGR klapp alles vahetati ning läbis selle aja jooksul sõiduautoga enam kui 1500 km. Tegemist on ilmselgelt eluliselt mitteusutava asjaoluga, enamgi arvestades InfoAuto AS-i töökoja juhataja selgitusi , mille kohaselt muuhulgas „Kui EGR klapp ei tööta, siis on tugevalt häiritud sõiduki mootori töö või mootor ei käivitu üldse. EGR klapi vigu saab diagnoosida sõiduki diagnostikatestriga, lisaks on sümptomiteks suur tahmasisaldus sõiduki heitgaasides, või mootori mittekäivitumine“. „/.../ Vigase EGR klapiga ei ole kindlasti võimalik läbida tehnoülevaatust /.../.“ jne.Kostja ei ole rikkunud Müügilepingut, kuna andis hagejale üle ilma puudusteta sõiduauto. Vastav fakt on tuvastatav nii müügieelsete kontrollide, tehnoülevaatuse läbimise kui ka 09.01.2016. a külmakraadide tõttu mittekäivitumisel tehtud tööde tulemustega Info- Austo AS-is ning hilisema sõiduauto kasutamisega hageja poolt enne EGR klapi vahetamist üle 1500 km läbimisel Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga 4(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 üle andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asi vastu.Hageja omandas Müügilepingu alusel kasutatud ja ca 10 aastat vana sõiduauto, mille seisukorraga tal oli võimalik tutvuda enne ostu sooritamist ning mida Ostja ka tegi. Kõnealusel juhul hageja hinnangul ei vastanud hagejale üle antud sõiduauto Müügilepingu tingimustele, kuna sellel oli katki korrapäraseks toimimiseks vajalik Detail ehk EGR klapp ning hageja hinnangul oli vastav detail katki juba sõiduauto üleandmise ajal hagejale (need asjaolud ei ole hageja aga menetluses tõendanud). Kostja veel kord selgitab, et EGR klapi puuduste korral ei ole võimalik läbida tehnoülevaatust ning EGR klapi viga ei leitud 09.01.2016. a järgse mittekäivitumisel toimunud Info Auto AS tehtud kontrolli raames. Seega on kõik hageja vastavad etteheited otsitud ning ei vasta tõele. Kostja viitab, et hageja esitas EGR klapi vea tõendamiseks hagiavalduse lisad 4-6, kuid viimastest nähtuvalt on hageja teostanud EGR klapi vahetuse alles 10.03.2016. a ehk ca 2 kuud peale 09.01.2016. a aset leidnud sündmusi seoses külmakraadide tõttu sõiduauto mittekäivitamisega, mille järel on hageja suutnud läbi sõita üle 1 500 km. Hagiavalduse lisa 4 ei tõenda EGR klapi viga sõiduautol, kuna antud fotost ei ole võimalik tuvastada, millise sõiduautole on diagnostikat teostatud. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud EGR klapi soetust.Lisaks eeltoodule on hageja hinnangul, et kostja vastutab vastava väidetava puudumise eest. Kostja ei saa sellise seisukohaga nõustuda, kuna ta ei saa vastutada kasutatud sõiduautol selle kasutamise jooksul esinevate vigade eest. Kostja esitas käesolevas menetlusdokumendis asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt ei oleks sõiduauto saanud läbida tehnoülevaatuse juhul kui EGR klapil esineks viga. Seda tõendab ka spetsialisti arvamus. Ühtlasi on teostatud korduvalt sõiduauto kontrolli, mille raames ei tuvastatud sõiduautol vigu. Ka lisana 2 esitatud arvest nähtuvalt ei olnud vaja teostada muid töid sõiduauto puhul. Hageja pidi arvestama, et tegemist ei ole uue sõidukiga ning kindlasti oli hageja pidanud arvestama, et aja möödudes tal võivad tekkida sõiduauto kasutamisega seonduvalt kulud. Hageja on läbinud ca 1 500 km sõiduautoga ja alles seejärel pöördus teeninduse poole EGR klapi vahetamiseks. Kostja hinnangul ei oleks vigase EGR klapi puhul niivõrd pika distantsi hagejal õnnestunud läbida ja niivõrd pika aja jooksul sõiduauto kasutada. Kostja viitab veel kord, et hagejale oli üle antud kontrollitud ning kindlasti vähemalt keskmise kvaliteediga ca 10 aastat kasutatud sõiduauto, mis on sobiv sõiduautona kasutamise eesmärgil. Kostja tõendas käesolevas menetluses, et sõiduauto oli töökorras ning kostja ei saa kanda vastutust ca 10 aasta vanuse sõiduautol esinevate vigade eest selle ekspluateerimisel. Hageja kasutas ja jätkab sõiduauto kasutamist kasutamist, mistõttu jäävad kostjale etteheited mistahes puudustest arusaamatuteks. Hageja poolt toodud väidetavad EGR klapi ja parkimisandurite puudused ei kuulu garantii alla. Hageja väidab, et EGR klapi puhul on tegemist garantiis kajastatud mootori komponendiga. Kostja selgitab, et EGR klapp ei ole mootori ega käigukasti osa. Hageja lisab ka eksperdi selgituse. Samuti ei kuulu garantii alla parkimisandurid. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja üritab tema arvel alusetult rikastuda. Kostja on niigi tulnud hagejale vastu ning tasunud esmase arve , mis oli tingitud külmakraadidega (s.o ca -28 kraadi) sõiduauto mittekäivitumise järgsest kontrollist. Garantii tingimustes on expressis verbis selgitatud, et "Garantii alla ei kuulu: turbo,pihustid,eelsüüteküünlad , kõik tihendid ja laagrid." Vaatamata sellele on kostja heausklikult tulnud hagejale vastu ning vahetas oma vahendite eest kaks eelsüüteküünalt, mille vahetamise kohustust temal ei olnud. Hiljem on aga hageja asunud kostja heausksust ära kasutama. Tänapäeval esitatud täiendavad nõuded EGR klapi väärtuse hüvitamiseks ja vahetamiseks kasutatud auto puhul uue vastu ning uute parkimisandurite maksumuse hüvitamiseks olukorras, kus hageja on kasutanud sõiduautot ca 1 aasta jooksul ja ei ole parkimisandureid paigaldanud , on hageja soov saada sõiduk veelgi soodsamalt. Hageja väited on vastuolulised, ühelt poolt väidab, et parkimisandurid ei töötanud alates 08.01.2016.a. e. hageja oli sellest teadlik enne ostu sooritamist, kuid müügilepingu sõlmimisel 5(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 selle kohta etteheiteid ei esitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrusega 01.06.2017.a. andis pooltele tähtajad täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks , vastamise tähtaja ning määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas esitatud kõigi kirjalike materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2016.a. sõiduki Ford Galaxy , reg.märgiga 854 BPB ostu – müügilepingu, millega kostja OÜ APRIORY müüs Margus Pala`le nimetatud sõiduki hinnaga 6000 eurot (tl. 29-30). Vastavalt garantii üldtingimustele OÜ APRIORY andis kaasa ostetud kasutatud sõidukile garantii 3 kuud mootorile ja käigukastile. Garantii alla ei kuulu turbo, pihustid, eelsüüteküünlad, kõik tihendid ja laagrid (tl.34-35).Sõiduki müügikuulutuses on avaldatud, et autol äsja vahetatud siduri komplekt , uus turbo (garantii 1 aasta), 06.2015.a.teostatud täis hooldus ja autol teostatud täielik diagnostika , tehniline kontroll (tl. 31-32). Seega võis hageja mõistlikult eeldada , et tegemist on kontrollitud , kvaliteetse ja korras kasutatud autoga. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-23-10 p.12. Müügikuulutuses oli mugavusvarustuses välja toodud parkimisandurid ees ja taga ning mugavusvarustusena parkimisabi ees ja taga. Seega oli hagejal põhjust eeldada, et ka parkimisandurid ees ja taga on töökorras. VÕS § 217 lg.1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg.2 p.1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, p.2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks , milleks ostja seda vajab ja mida müüja pidi teadma , kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele v. teadmistele, muul juhul aga otstarbeks , milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg.1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest , kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel , isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Lg. 2 kohaselt tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest , mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijamüügi puhul eeldatakse , et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja v. puuduse olemusega. Tegemist on tarbijamüügilepinguga vastavalt VÕS § 208 lg.4 , kuna kostja tegutses autot müües oma majandustegevuse raames. Äriregistri andmebaasi kohaselt on Osaühing APRIORY põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside müük. Seega tarbijamüügilepingute puhul eeldatakse , et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja üleandmise hetkel. 6(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 Tegemist on erandiga üldisest tõendamiskoormuse jaotuse reeglist s.t. müüja peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel. Ostja e. tarbija peab tõendamata üksnes VÕS § 217 tunnustele vastava puuduse olemasolu ja selle ilmnemise ajahetke. Hageja väitel ostis ta auto 08.01.2016.a. ja auto ei käivitunud järgmisel päeval s.o. 09.01.2016.a. ning autol vahetati kostja poolt eelsüüteküünlad, tehti diagnostika ja remonditi juhtmestiku. Auto ei käivitunud uuesti veebruari alguses. Põhjuseks EGR klapi viga. Hagiavaldusele lisatud arved märtsi algusest 2016.a. Hageja väitel kostja reklaamis, et autol on parkimisandurid, aga need ei olnud töökorras juba ostmisel. Hageja on esitanud kohtule foto diagnostika väljatrükist 14.01.2016.a. ja AS Info Auto Tartu esinduse meistri Aare Tammi e-kirja, milles ta kinnitab , et Ford Galaxy reg.nr.854 BPB viibis 14.01.2016.a. teeninduses ja manuses olevad veakoodide väljatrükid on sellelt autolt (tl.80). Hageja on esitanud kohtule ka diagnostika veakoodide kirjeldused (tl.128- 130). Hageja poolt esitatust nähtub, et 14.01.2016.a. oli vaidlusalusel sõidukil EGR klapi vead ja parkimisandurite vead. Kostja ei vaidlustanud, et hageja poolt esitatud diagnostikatesti väljavõttel nimetatud veakoodid ei ilmne. Kohus leiab, et kui 14.01.2016.a. (6 päeva peale ostu-müügilepingu sõlmimist) teostatud diagnostikatest näitab , et sõidukil on vead siis on põhjust eeldada, et need vead olid olemas ka ostu- müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja on esitanud kohtule e-kirja 15.01.2016.a., milles ta teavitab kostjat, et autol vahetati eelsüüteküünlad, aga midagi on veel mootoril viga, et külmaga käima ei lähe (tl.77). Samuti on hageja saatnud kostjale 15.02.2016.a. e-kirja , milles teavitab, et mootor kakub ja jätab nagu korraks lööke vahele ning ekraanil on korraks kiri „Engie malfunction“. Vahepeal saab sõita 10 km ja siis paar korda jätab lööke vahele ning 02.03.2016.a. e-kirja , milles hageja teavitab, et Info Auto uuris käivitamisprobleemi ning ütles, et sama EGR klapi viga, mis on algusest peale olnud , põhjustab neid probleeme. Nad jaanuaris küll kohandasid juhtmestikku, aga see ei teinud asja päris korda. Hageja soovis auto kordategemist. (tl. 81, 82). Kostja väited, et 09.01.2016.a. auto ei käivitunud ja kostja kõrvaldas kõik autol olnud vead ja muid vigu kontrolli raames ei tuvastatud, ei ole tõendatud. Kostja esitas kohtule Info Auto töökoja juhataja Hannes Lips`i selgituse, mille kohaselt kui EGR klapp ei tööta siis on tugevalt häiritud sõiduki mootori töö v. mootor ei käivitu üldse. EGR klapi vigu saab diagnoosida sõiduki diagnostikatestriga. Lisaks on sümptomiteks suur tahmasisaldus sõiduki heitgaasides v. mootori mittekäivitumine. EGR klapi vigade puhul on vähetõenäoline, et klapp täna töötab ja homme mitte. Kui klapp on vigane , siis hakkab sõiduki infopaneelis põlema toite süsteemi riket tähistav märgutuli , viga on diagnoositav diagnostikatestriga ja on ka reaalselt tuntav mootori halb töö. Vigase EGR klapiga ei ole kindlasti võimalik läbida tehnoülevaatust (tl. 68). Hageja on korduvalt kostjat teavitanud, et mootori töö on häiritud ja ka auto ekraanil olevast kirjast (e-kirja teel 15.01, 15.02 ja 02.03). EGR klapi viga näitab 14.01.2016.a. sõidukil teostatud diagnostikatest, mis on teostatud AS Info Auto Tartu esinduses. Info Auto töökoja juhataja ei välista kategooriliselt võimalust , et EGR klapp üks päev töötab ja teine päev mitte, vaid ütleb, et see on vähetõenäoline. Samuti kostja ei ole esitanud kohtule vaidlusaluse auto diagnostikatesti, mis teostati auto remondi ajal ja kust nähtuks nimetatud vea puudumine. Seega ilmselt peale auto ostmist sõiduki remontimisel kostja kõiki autol olnud vigu ei kõrvaldanud. See, et sõidukil teostati 30.12.2015.a. tehnoülevaatus , ei tõenda sõiduki müügi ajal 08.01.2016.a. EGR klapi vea puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et antud puudus tekkis hageja enda tegevuse tagajärjel.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 VÕS § 222 lg.4 järgi müüja kannab asja parandamisega v. asja asendamisega seotud kulud , eelkõige veo-, posti-, töö- ,reisi- ja materjalikulud. Lg.5 järgi kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul , võib ostja ise asja parandada v. lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hagejale on esitatud arved EGR klapi ja selle vahetamise eest kokku 132.45 +147.80 = 280.25 eurot (tl.38-39). Hageja väitel on ta EGR klapi vahetanud ja arved tasunud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista EGR klapi ja selle vahetamise tasu kokku summas 280.25 eurot. VÕS § 220 lg.1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai v. pidi teada saama. Tarbijamüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Lg.3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt , ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega toob lg.3 kaasa müüja vastutusest vabanemise § 218 lg.1 mõistes selliste lepingutingimustele mittevastavuse osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. VÕS § 218 lg.4 järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest , kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis. Antud juhul on ostu – müügileping sõlmitud 08.01.2016.a. Hageja on hagiavalduses märkinud, et rikkis parkimisandurid ei töötanud kordagi alates 08.01.2016.a. Seega kohus leiab , et hageja sai teada parkimisandurite mittetöötamisest ostu-müügilepingu sõlmimise päeval s.o.08.01.2016.a. Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja ei ole teinud kostjale mistahes etteheiteid parkimisandurite osas ei müügilepingu sõlmimisel ega mõistliku aja jooksul hiljem. 10.07.2017.a. menetlusdokumendis on kostja märkinud, et etteheited parkimisandurite töö osas esitati alles kuude möödudes. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid , et ta on teavitanud kostjat 2 kuu jooksul peale ostu sooritamist , et sõidukil parkimisandurid ei tööta v. nõudnud nende väljavahetamist. Hageja on esitanud kohtule kostjale saadetud e-kirjad seoses mootori ja EGR klapi vahetusega , kuid üheski kirjas ei ole hageja teavitatud kostjat parkimisandurite mittetöötamisest v. esitanud nõuet nende kordategemiseks. Seda enam , et ühel korral peale auto ostu- müügilepingu sõlmimist kostja autot seoses hageja poolt teavitatud mootori probleemiga remontis. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on teavitanud kostjat parkimisandurite mittetöötamisest VÕS § 220 lg.3 sätestatud 2 kuulise tähtaja jooksul ja hageja ei saa enam nimetatud lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega hagi parkimisandurite osas s.o. summas 376.30 eurot tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Arvestades , et hageja on esitanud rahalise nõude ostetud asjal oleva kahe puuduse tõttu ning ühes osas kuulub hagi rahuldamisele ja teises osas mitte ning hagi kuulub rahuldamisele 42,7% (s.o.ca pooles ulatuses) , siis kohus leiab, et on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots 8(8)
Tsiviilasi nr 2-16-119188 Kohtunik
9(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.