Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Vabariigi ees 172 855 krooni. Avaldaja taotleb EBi pankroti välja kuulutamist, kuna võlgnik ei ole pikema aja jooksul maksuvõlgnevust kustutanud. Avaldaja nõue tuleneb avaldaja poolt koostatud korraldustest nr 6.2-01/108.18 summas 36 275 krooni, nr 15-2.1/5522 summas 14 450 krooni ja nr 13-2.1/3313 summas 38 247.10 krooni. Maksuhaldur on koostanud täitemenetluse algatamise avaldused 27.02.2003. a nr 507/122.20107 summas 37 377 krooni ning 29.07.2004. a nr 15-4.1/75658 summas 68 114 krooni. Seisuga 18.07.2007. a ei ole maksuhalduri ning kohtutäituri täitetoimingute tulemusel õnnestunud EBi maksuvõlga sisse nõuda. 02.11.2006. a koostas avaldaja EBile pankrotihoiatuse ning tegi ettepaneku tasuda 177 332 krooni 10 päeva jooksul. PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2, § 15 lg 1 ja § 31 alusel palub võlausaldaja algatada ja väljakuulutada EBi pankrot. 23.10.2007. a algatas kohus EBi pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Võlgniku vastus Kohtule 08.10.2007. a esitatud vastuses võlgnik pankrotiavaldust ei tunnista. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlausaldaja ei ole põhistanud EBi maksejõuetust. Võlgnik ei ole saanud 02.11.2006. a pankrotihoiatust nr 13-5.2/179, pankrotihoiatuse sai võlgnik koos kohtumaterjalidega. Võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust ka PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel. Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Urmas Tärno on alustanud täitemenetlust kahe maksukorralduse alusel: 06.01.2003. a maksukorraldus nr 6.2.-01/108.18 summas 36 275 ja 17.05.2004. a maksukorraldus nr 15-2.1/5522 summas 14 450 krooni. Võlausaldaja ei ole märkinud oma avalduses ühtegi täitetoimingut, mille tulemusel oleks ilmnenud võlgnikul vara puudumine. Kohtutäitur on võlgniku pangakontod arestinud ning nendelt on kohtutäiturile ka rahasummad laekunud. Muid täitetoiminguid kohtutäitur võlgniku suhtes teinud ei ole. Võlausaldaja on pankrotiavaldusele lisanud ka võlausaldaja 28.03.2005. a korralduse nr 13-2.2/7802, kuid võlgnik sai selle korralduse alles esmakordselt koos kohtumaterjalidega. Võlausaldaja nõue on ebaselge. Võlausaldaja on märkinud, et võlgnikule on tehtud 3 maksukorraldust ning need on kõik sundtäitmisel. Korralduse nr 15-2.1/5522 kohaselt on võlgnikku kohustatud tasuma 14 450 krooni, kuid täitementlusse on antud selle korralduse alusel nõue 68 144 krooni. Samuti osundab võlgnik, et antud korraldus on puudulik, kuna ei ole ära näidatud, millise maksu osas tal väidetav võlgnevus oli. Võlgnik on vaidlustanud maksuhalduri tegevuse ning ka maksuhalduri keeldumise lõpetada sissenõudmine vaidlusaluses summas 68 114 krooni. Tallinna Halduskohtu menetluses 3-07-1782 selgub võlgniku tegelik võlgnevus võlausaldajale. Alles seejärel saaks menetleda küsimust võlgniku pankrotist. Võlgnik ei ole maksejõuetu, võlgnikul ei ole täitmata kohustusi. Ajutise pankrotihalduri arvamus Kohtule 12.11.2007. a esitatud aruande kohaselt tegutseb EB füüsilisest isikust ettevõtjana. Võlgniku likviidne vara moodustab seisuga 08.02.2008.a. AS Hansapank arvelduskontol 36 318,48 krooni. Võlgnikul on nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgnik on 05.10.2007.a. esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku OÜ A E suhtes 95 250,00 krooni sissenõudmiseks (tsiivlasi nr 2-07-41339/538). Nõude aluseks on 05.09.2002.a. E.B ja OÜ A E vahel sõlmitud õigusabileping. Vastavalt Harju Maakohtu 30.10.2007.a. teatisele on OÜ-le A E tehtud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel makseettepanek. OÜ A E esitas vastuväite ja tulenevalt TSMS § 486 lg 1 jätkub vaidlus hagimenetluses.

Kohtuvaidlus AN vastu summas 39 750,00 krooni saamiseks. Nõude aluseks on õigusabileping. Harju Maakohus rahuldas E.B hagi 39 750,00 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis A.N apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata (Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasi nr 2-06-23318). A.N on esitanud kassatsioonkaebuse Riigikohtusse (Asja nr 7-1-2-448-07). Riigikohtu 15.11.2007.a. lahendiga otsustati kassatsioonkaebust mitte menetleda. Tulenevalt eelnevast võib võlgnikul olla sissenõudmise korral vara 139 371.50 krooni. Võlgniku vara võib suureneda ca 100 000 krooni võrra pärandvara arvelt. Võlgnikul on kohustus E T ees 5 000 krooni (täitemenetlus kohtutäitur E. Vilippus juures). Kohtutäituri tasu summas 1 829 krooni. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud nõudele summas 180 243 krooni vaidleb võlgnik vastu nõude ebaselguse tõttu. E.B on esitanud Tallinna Halduskohtusse kaebuse Maksu- ja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohtutäitur U.Tärnole. Kaebuse sisuks on Maksu- ja Tolliameti poolt summa 68 114 krooni sissenõudmisest loobumisest keeldumine, kaebaja võlgnevuse suhtes kolmes erinevas summas arvestuse pidamine ja kaebajale informatsiooni mitteandmine. Tallinna Halduskohtu 31.01.2008.a. otsusega haldusasjas nr 3-07-1782 rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati MTA toiming, mis seisnes kaebajale adekvaatse informatsiooni mitteandmises seoses 2003.a. tuludeklaratsiooni alusel tekkinud sotsiaalmaksu ettemaksu tagastamise ja tasaarveldamisega, õigusvastaseks. 28.11.2007.a. teavitas Maksu- ja Tolliameti vanemspetsialist Sigrid Tirman, et 14.11.2007.a. esitas Põhja Maksu- ja Tollikeskus EBile pankrotihoiatuse maksuvõlgade summas 181 296,00 krooni tasumise kohustusega. Pankrotihoiatuse kohaselt koosneb maksuvõlg: FIE sotsiaalmaksu põhivõlast summas 70 923,00 krooni ja sellelt arvestatud intressivõlast summas 63 289,00 krooni; Füüsilise isiku tulumaksu põhivõlast summas 21 349,00 krooni ja sellelt arvestatud intressivõlast summas 25 735,00 krooni. EB on 07.02.2008.a. esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse 31.01.2005.a. maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1/3313 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 11.02.2008. a jääb võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlausaldaja esindaja seletuse kohaselt on 14.11.07. a võlausaldaja koostanud võlgnikule pankrotihoiatuse. Vastavalt Eesti Posti andmetele anti see edasi võlgnikule 16.11.07. Seega on võlgnikku kirjalikult hoiatatud ja talle on koostatud pankrotihoiatus. 186 279 krooni on võlgniku võlad tänase päevaga MTA ees. Võlgniku seletuse kohaselt on võlausaldaja kindlasti teadlik, et 68 000 krooni sissenõudmine oli eksitus. 2006. aastal pöördus võlgnik MTA poole ja selgitas, et pangakontod on arestitud ülemäära suures summas. Sellele teatele võlausaldaja midagi ei vastatud, arvelduskonto arestiti lisaks veel 7000 krooni ulatuses. Pankrotiavalduse sai võlgnik kohtust 4.10.2007. MTA esitas täiturile täitmiseks vale summa, MTA ei soovi tunnistada, et ta on teinud mitmeid vigu. MTA on teadlik sellest, et Halduskohus on rakendanud esialgset õiguskaitset. Pankroti väljakuulutamiseks peaks MTA võlasumma olema selge. Võlgnik ei ole saanud pankrotihoiatust ei lihtkirjaga ega ka tähitud kirjaga. Ainuke selge maksukorraldus võlgniku suhtes on kuupäevaga 6.01.2003, seda nõuet võlgnik tunnistab ja selle summa ulatuses on pangakontol raha ka olemas. Ajutine pankrotihaldur jääb kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Käesoleva hetke seisuga on EBi arveldusarvele laekunud jõustunud kohtulahendi alusel 36 080 krooni.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindajad, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et pankrotiavaldus ei kuulu rahuldamisele. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankrS § 15 lg 2 p 1 kohaselt kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 2 p 4 järgi kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. PankrS § 10 lg 2 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtule 25.07.2007. a esitatud pankrotiavalduses tugines võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p 1 väites, et ta on võlgnikule 02.11.2006. a koostanud pankrotihoiatuse, mis on saadetud võlgnikule E. Vilde tee 87-38. Võlgnik on kohtumenetluses eitanud 02.11.2006. a pankrotihoiatuse saamist (tl 17). Võlgnik möönab, et tema aadressile tuli 2006. a lõpus võlausaldajalt kirju, kuid saajaks oli märgitud OF, nendele kirjadele võlgnik postiasutusse järgi ei läinud. 14.11.2007. a esitas võlausaldaja võlgnikule uue pankrotihoiatuse, milles teeb võlgnikule ettepaneku tasuda riiklike maksude võlgnevused summas 181 296.10 krooni (tl 220). Võlgniku kinnitusel on ta pankrotihoiatuse posti teel kätte saanud (tl 222). Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust kooskõlas PankrS § 10 lg 2 p 1. Pankrotiseaduse § 10 kohaselt tehakse pankrotihoiatus enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik ei ole saanud 02.11.2006. a pankrotihoiatust, mis ilmselgelt oli adresseeritud võlausaldaja poolt valele isikule. Pankrotihoiatuse tegemine pankrotimenetluse käigus on aga vastuolus hoiatuse tegemise eesmärgiga. Võlausaldaja on tuginenud võlgniku maksejõuetuse põhistamisel ka PankrS § 10 lg 2 p 2. Nimelt leiab võlausaldaja, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole seisuga 18.07.2007. a. õnnestunud nõuet rahuldada (tl 3). Võlausaldaja on koostanud täitemenetluse algatamise avaldused 27.02.2003. a nr 5-07/122.20107 summas 37 377 krooni ning 29.07.2004. a nr 154.1/75658 summas 68 114 krooni (tl 14-16). Võlgniku vastuväite kohaselt puudus võlgnikul kohustus tasuda kohtutäiturile 68 114 krooni (tl 113), seega on alusetu rääkida ka võlgnikul vara puudumisest. Harjumaa Tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno otsuse kohaselt viiakse täitemenetlust alates 24.09.2007. a läbi võlausaldaja soovi kohaselt summas 14 450 krooni (tl 121). Võlgnik sai kohtutäituri otsuse 01.10.2007. a. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et 3kuuline tähtaeg hakkas kulgema alles 01.01.2008. a ning võlausaldajal ei olnud pankrotiavaldust esitades alust tugineda PankrS § 10 lg 2 p 2, kuivõrd võlausaldaja teadis pankrotiavalduse esitamise hetkeks, et täitedokument oli ebaselge ning võlgnik vaidles selle täitmisele vastu. PankrS § 15 eesmärk on kaitsta võlgnikku kergekäeliselt esitatud pankrotiavalduste eest. Käesoleval juhul võlgnik tunnistab 06.01.2003. a maksuhalduri koostatud korraldust nr 6.201/108.18. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikult sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks vaja

ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku suutmatus maksuhalduri nõuet rahuldada ajutine (tl 218), seega on võlausaldajal võimalik kaaluda võlgnevuse sissenõudmiseks ka maksegraafiku koostamist. Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik võlausaldaja ülejäänud nõudeosale põhjendatult vastu ning ennatlik ja võlgnikku ebaproportsionaalselt kahjustav oleks pankroti väljakuulutamine enne pooltevaheliste vaidluste lõppemist Tallinna Halduskohtus. Kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud, võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust ning võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 15 lg 2 p 1 ja 4 alusel. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 21 000 krooni . Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 21 000 krooni. Pankrs § 151 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.