Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-128
Tsiviilasi
Margarita Popovkina hagi KÜ X vastu töötasu summas 11 100 krooni, töötasu maksmisega viivitamise eest viiviste 84 027 krooni, kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest 1 387 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga 1 850 krooni saamiseks ja KÜ X vastuhagi Margarita Popovkina vastu töölepingu tühisuse tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. juuni 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margarita Popovkina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. jaanuar 2008.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Margarita Popovkina (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x); volitatud esindaja Ivetta Tšernova; Vastustaja KÜ X (registrikood xxxxxxxx, asukoht X, Maardu), seaduslik esindaja Andrei Boiko, nõustaja Marina Suhnjova
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.03.2003.a esitas Margarita Popovkina hagi KÜ X vastu. 21.11.1999.a võttis kostja juhatus vastu otsuse sõlmida hagejaga kui tegevdirektoriga tööleping, kinnitas tegevdirektori tööülesanded ja andis juhatuse liikmele V.Rjabtsevale volitused allkirjastada hagejaga sõlmitav tööleping. 01.12.1999.a sõlmisid hageja ja V.Rjabtseva töölepingu, mille järgi asus hageja tööle 01.12.1999.a. Töölepingu p 4 kohaselt oli hageja palgaks määratud miinimumpalk. 07.02.2002.a KÜ X üldkoosolekul valiti uus juhatus, kuhu hageja ei kuulunud. Alates juulist 2002.a lõpetas kostja hagejale täpsete tööülesannete andmise ning volitas maja tehnilise hoolduse kolmandale isikule. Hagejaga töölepingu sõlmimise on otsustanud kostja juhatus ja sellest on teavitatud ka KÜ X üldkoosolekut, kuigi protokollides sellekohast märget ei ole. Hageja tegevdirektorina tegeles reaalse hooldustööga, mis erinesid juhatuse ülesannetest. Peale uue juhatuse valimist jätkas hageja oma tööd. Töötasu kostja talle alates aprillist 2002.a ei maksnud, põhjendades seda raske majandusliku olukorraga, kuid ka ei keeldunud sellest. Detsembris 2002.a teatas kostja juhatus, et töötasu talle ei maksta. 06.01.2003.a pöördus hageja töövaidluskomisjoni, kelle 11.02.2003.a otsusega jäeti tema avaldus rahuldamata. Hageja palus välja mõista töötasu 6 kuu eest, 01.04. – 01.10.2002.a, kuna selle aja jooksul ta täitis tööülesandeid. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 18.01.2007.a esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada 01.12.1999.a Margarita Popovkinaga sõlmitud töölepingu tühisus ning kostjalt välja mõista kostja menetluskulud. Hageja oli töölepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige ja seega oleks pidanud töölepingu sõlmimise otsustama üldkoosolek. Kuna seda tehtud ei ole, siis on tööleping sõlmitud ilma volitusteta ja tol ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 järgi tühine. Ei ole tõendatud, et Margarita Popovkina töölepinguga seonduvat oleks üldkoosolekul arutatud. Hageja oli juhatuse liige ja täitis juhatuse liikme ülesandeid. Peale uue juhatuse valimist tegutses hageja asjaajamise üleandmisega ja aitas uuel juhatusel maja haldamist üle võtta, mille eest sai hageja ka tasu. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 18.06.2007.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja hagejalt.
Kuna põhihagis esitatud nõue tugines töölepingul, mille tühisust soovis kostja vastuhagis tunnistada, pidas kohus otstarbekaks analüüsida esmalt vastuhagi. Poolte vahel puudus vaidlus, et hagejaga oli sõlmitud tööleping, mille sõlmis kostja nimel tol ajal juhatuse liikmeks olnud V.Rjabtseva. Hageja oli kostja juhatuse liige töölepingu sõlmimise ajal. Töölepingu sõlmimise otsustas KÜ X juhatus ning üldkoosolek ei ole seda tagantjärele heaks kiitnud. KÜS § 1 lg 2 järgi käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Tulenevalt MTÜS § 19 p 5 läbi KÜS § 1 lg 2 oli juhatuse liikmega tehingu tegemiseks vajalik üldkoosoleku otsus ja üldkoosolekul oli õigus määrata selle tehingu teostamiseks esindaja. Töölepingu sõlmimise hagejaga aga otsustas KÜ X juhatus oma koosolekul. Seega ei olnud V.Rjabtseval kehtivaid volitusi hagejaga töölepingu sõlmimiseks. Lähtudes kehtinud TsÜS-i § 103 lg 1 ja 2, ei ole hageja esitanud ühtegi üldkoosoleku protokolli, millest saaks järeldada, et üldkoosolek oleks selles küsimuses seisukoha võtnud. Seega jäi tõendamata KÜ X üldkoosoleku hilisem heakskiit, mistõttu hagejaga sõlmitud tööleping on tühine. Seega hageja nõuded, mis põhinesid vastuhagis vaidlustatud töölepingul, mis oli tühine, jäeti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 18.06.2007.a otsuse ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant esitas 05.02.2007.a vastuse vastuhagile, kus märkis, et vastuhagi ei vasta TsMS §dele 363 ja 373, kuid kohus on aga oma motiveerivas osas juhindunud vastuhagist. KÜ X põhikiri annab korteriühistu juhatuse liikmetele õiguse sõlmida ja lõpetada töölepinguid. KÜ X juhatuse koosoleku protokoll kinnitab juhatuse otsust sõlmida apellandiga tööleping 01.12.1999.a kuni 01.12.2005.a. Sellest oli teavitatud ka üldkoosolekut. Korteriühistu liikmed ja juhatuse liikmed ei vaidlustanud nimetatud otsuse õiguspädevust kolme kuu jooksul ülalmainitud otsuse vastuvõtmise momendist. 07.02.2002.a valiti üldkoosoleku otsusega KÜ X uued juhatuse liikmed. Juhatus ei esitanud apellandiga töölepingu lõpetamise küsimust üldkoosolekule, ei andnud välja käskkirja apellandiga töölepingu lõpetamise kohta. Apellant täitis tegevdirektori kohustusi kuni 1.oktoobrini 2002.a ja sai palka kuni 1.aprillini 2002.a. Vastustaja rikkus TLS § 49 p 2 ja PalgaS § 2 lg l, 2, 7, kohus aga ei võtnud seda arvesse. Vastustajal oli võimalus esitada rikutud õiguste kaitsmise nõue, mis olid seotud seaduse rikkumisega apellandi poolt kohtusse pöördumisel 4 kuu jooksul arvates uute juhatuse liikmete valimise momendist, s.o. 07.02.2002.a, kuid vastustaja ei esitanud nõuet tunnistada apellandiga 01.12.1999.a sõlmitud tööleping tühiseks. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid asjaolude kohta, millistel rajanevad tema vastuväited põhihagis. Kohus ei motiveeri oma keeldumist kohaldada antud õigussuhetele tööõigusnorme, tööõigussuhete vaidluse aga viis mittetulundusühistu juhatuse liikmete õiguste ja kohustuste käsitlemise pinnale. Asja läbivaatamisel kohus arvestas eranditult vastustaja huve ning
TsMS § 199 rikkudes eiras apellandi õigusi, ei võtnud arvesse apellandi esitatud tõendeid ega tunnistaja T. Ponomarenko ütlusi. Kohus ei ole eelmenetluses välja selgitanud hageja nõuet, rikkudes TsMS § 392. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kui kostja juhatuse liikmega oli sõlmitud tööleping (I kd tl 49), mille kostja nimel sõlmis tol ajal korteriühistu juhatuse liikmeks olnud V Rjabtseva. Vaidlus on asjaolude üle, kas hageja ja kostja vahel oli ajavahemikul 01.04.2002.a01.10.2002.a, s.o. ajal, kui hageja enam juhatuse liige ei olnud, töösuhe ning kas kostjal on tekkinud kohustus tasuda töölepingu järgi hagejale selle aja eest, s.o. 6 kuu eest töötasu. Vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada, kas hageja täitis ülalnimetatud perioodi jooksul tööülesandeid või mitte. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus teinud otsuse vastustaja kasuks vastuhagi alusel, minnes vastuollu seaduse loogikaga. TsMS § 373 lg 1 p 2 alusel on kostjal õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. Maakohus leidis otsuses õigesti, et kuivõrd põhihagis esitatud nõue põhineb töölepingul, mille tühisust soovib kostja vastuhagis tunnustada, on otstarbekas analüüsida esmalt vastuhagi ja siis anda vajadusel hinnang põhihagile. Kolleegiumi arvates ei rikkunud maakohus TsMS § -s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja selgitas välja poolte nõuded. Kohus tuvastas õigesti, et tulenevalt MTÜS § 19 p-st 5 läbi KÜS § 1 lg 2 oli juhatuse liikmega, kelleks hageja oli, tehingu tegemiseks vajalik üldkoosoleku otsus ja üldkoosolekul oli õigus määrata selle tehingu teostamiseks esindaja. Nagu nähtub vaidlustamata asjaoludest, otsustas hagejaga töölepingu sõlmimise aga KÜ X juhatus oma koosolekul. Seega V.Rjabtseval puudusid volitused hagejaga töölepingu sõlmimiseks ja tol ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine. Hageja poolt esitatud tõenditest ega kaebusest ei nähtu, et KÜ X üldkoosolek oleks selle tehingu hilisemalt heaks kiitnud.
Kaebuses tugineb apellant ainult temaga 01.12.1999.a sõlmitud töölepingule, kuid ei esita tõendeid, mis kinnitaksid temal kostjaga ka tegeliku töösuhte olemasolu, st. kostja poolt talle antud tööülesannete täitmist. Apellatsioonikohtu istungil vastustaja poolt antud ütlustest nähtub, et ajavahemikul 01.04.2002.a - 01.10.2002.a ei andnud kostja juhatus ühistu asjaajamisega seoses apellandile mingisuguseid tööülesandeid. Seega puudus kostjal kohustus hagejale hagis märgitud ajavahemiku eest palka maksta ja maakohus jättis õigesti poolte vahel töösuhte puudumise tõttu hageja nõude töötasu osas rahuldamata. Hageja taotles apellatsioonimenetluses õigusabikulude 9000 krooni väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (enne 01.01.2006.a) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Et hagi jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda. Vastustaja õigusabikulu määruskaebuse menetlemisel tuleb jätta tema enda kanda.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.