Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-03-128
Tsiviilasi
M.P. hagi KÜ Nurga 13 vastu töötasu summas 11 100,00 kr, töötasu maksmisega viivitamise eest viiviste 84 027,00 kr, kompensatsioon kasutamata puhkuse eest 1387,00 kr ja lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga 1850,00 kr nõudes ja KÜ Nurga 13 vastuhagi M.P. vastu töölepingu tühisuse tunnistamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.P (isikukood xxxx), tema esindaja Ivetta Tšernova Kostja KÜ Nurga 13 (registrikood 80011762) lepinguline esindaja Marina Suhnjova, seaduslik esindaja Andrei Boiko
Kohtuistungi toimumise aeg
23. jaanuar 2007. a
Jätta hagi rahuldamata. Rahuldada vastuhagi. Tunnistada KÜ Nurga 13 ja M.P. vahel 01.12.1999.a. sõlmitud töölepingu tühisust. Menetluskulude jaotus Välja mõista M.P.’lt (isikukood xxx) KÜ Nurga 13 (registrikood 80011762) kasuks kohtukuludena 5495,00 kr (viis tuhat nelisada üheksakümmend viis krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Tsiviilasi nr 2-03-128
21.11.1999.a. kostja juhatus (kohal olid hageja kui juhatuse liige ja V.Rjabtseva ning juures viibisid revisjonikomisjoni liikmed T.Ponomarenko ja L.Voitehhovskaja) võttis vastu otsuse sõlmida hagejaga kui tegevdirektoriga tööleping, kinnitas tegevdirektori tööülesanded ja andis juhatuse liikmele V.Rjabtsevale volitused allkirjastada hagejaga sõlmitav tööleping. 01.12.1999.a. sõlmisid hageja ja V.Rjabtseva, kes esindas kostjat, töölepingu, mille järgi asus hageja tööle 01.12.1999.a. Töölepingu p 4 kohaselt oli hageja palgaks määratud miinimumpalk (lepingus: minimaalne riigipõhipalk). 07.02.2002.a. KÜ üldkoosolekul valiti uus juhatus, kuhu hageja ei kuulunud. Märtsis 2002.a. maksti hagejale viimast korda palka, millise ülekande teostas hageja ise, omades kostja pangakonto käsutamise võimalust, kuna pangakaardid olid uuele juhatusele üleandmata. 06.01.2003.a. pöördus hageja Tallinna ja Harju Töövaidluskomisjoni avaldusega 01.12.1999.a. sõlmitud töölepingu alusel saamatajäänud töötasu nõudes. 11.02.2003.a. otsusega jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata, leides, et hageja ja kostja vahelised suhted on teenistus- mitte töösuhted.
Hageja palub välja mõista kostjalt töötasu 6 kuu eest summas 11 100,00 kr, töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 84 027,00 kr, kompensatsioon kasutamata puhkuse eest 1387,00 kr ja lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmine palk 1850,00 kr. Kohtukulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja õigusabikulud 8000,00 kr. Hagejaga töölepingu sõlmimise on otsustanud kostja juhatus ja sellest on teavitatud ka KÜ üldkoosolekut. Koosoleku protokollides selle kohta märget ei ole, kuna hageja ei pööranud sellele tähelepanu ega pidanud seda vajalikuks. Hageja leiab, et tema tööülesanded erinesid juhatuse ülesannetest, kuna tegevdirektorina tegeles ta reaalse hooldustööga, aga mitte nagu KÜ juhatuses KÜ üldise juhtimisega. Hageja jätkas peale uue juhatuse valimise järgselt oma tööd, mis seisnes tekkinud rikete kõrvaldamise organiseerimises, KÜ liikmetega asjaajamises. Samuti korraldas hageja elamu keskküttesüsteemi survestamise sügisel 2002. Töötasu kostja talle alates aprillist 2002.a. ei maksnud põhjendades seda raske majandusliku olukorraga, kuid ei keeldunud ka sellest. Hiljem detsembris 2002 teatas kostja juhatus, et töötasu talle ei maksta. Seoses sellega pöördus hageja 06.01.2003.a. töövaidluskomisjoni, kuid selle 11.02.2003.a. otsusega jäeti ta avaldus rahuldamata. Töötasu palub hageja välja mõista 6 kuu eest st 01.04. – 01.10.2002.a., kuna selle aja jooksul ta täitis tööülesandeid ja lähtuda tol ajal kehtinud miinimumpalgast. Hageja tugineb lisaks sellele oma nõudes ka sellele asjaolule, et hagejale maksti palka kuni 01.04.2002.a. ja sellelt palgalt peeti kinni ja tasuti ka kõik vajalikud maksud. Samuti osundab hageja sellele, et kostja on mööda lasknud nii MTÜS § 24 3 –kuulise (juhatuse otsuse vaidlustamise tähtaeg), kui ka ITLS § 6 4-kuulise tähtaja.
Tsiviilasi nr 2-03-128
Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Esitatud vastuhagi palub kostja rahuldada. Hagejalt palub kostja välja mõista kostja õigusabikulud summas 4495,00 kr ja riigilõiv. Kostja leiab, et tööleping hagejaga on sõlmitud seaduse nõudeid rikkudes. Vastavalt MTÜS § 19 p 5 otsustab üldkoosolek juhatuse liikmetega tehingute tegemise. Hageja väited, et juhatuse otsus sõlmida hagejaga tööleping oleks teatatud üldkoosolekule või üldkoosolek selle heaks kiitnud, on paljasõnalised. Hageja oli töölepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige ja seega oleks pidanud töölepingu sõlmimise otsustama üldkoosolek. Kuna seda tehtud ei ole, siis on tööleping sõlmitud ilma volitusteta ja tol ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 järgi tühine. Hageja tegi KÜ tööd, kuid see oli seotud sellega, et ta oli juhatuse liige ja täitis juhatuse liikme ülesandeid. Peale uue juhatuse valimist tegutses hageja asjaajamise üleandmisega ja aitas uuel juhatusel maja haldamist üle võtta. Selle eest sai hageja ka tasu. Hageja poolt esitatud töölepingust sai kostja teada alles seoses hageja pöördumisega töövaidluskomisjoni. Juhatuse vahetudes töölepingut hagejaga uuele juhatusele üle ei antud ja uus juhatus ei olnud sellest teadlik.
Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tunnistaja Tatjana Ponomarenko eelmises menetluses antud ütlustega ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ja vastu hagi tuleb rahuldada. Arvestades seda, et põhihagis esitaud nõue tugineb töölepingul, mille tühisust soovib kostja vastuhagis tunnustada, siis kohus peab otstarbekaks analüüsida esmalt vastuhagi ja siis anda vajadusel hinnang põhihagile. Töölepingu tühisus Poolte vahel ei ole vaidlus, et hagejaga on sõlmitud tööleping, mille sõlmis kostja nimel tol ajal juhatuse liikmeks olnud V.Rjabtseva. Hageja oli kostja juhatuse liige töölepingu sõlmimise ajal. Töölepingu sõlmimise otsustas KÜ juhatus. Hageja väidete kohaselt on KÜ üldkoosolek töölepingu sõlmimise heaks kiitnud. Kostja vaidleb vastu hagile sel motiivil, et V.Rjabtseval puudusid volitused töölepingu sõlmimiseks, kuna juhatus ei saanud seda küsimust otsustada, vaid seda pidi tegema KÜ üldkoosolek. Seda aga üldkoosolek teinud ei ole. Samuti ei ole üldkoosolek seda tehingut tagantjärele ka heaks kiitnud. Lähtuvalt poolte väidetest kohus kontrollib, kas V.Rjabtseval olid kehtivad volitused hagejaga töölepingu sõlmimiseks. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 1 lg 1 kohaselt korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.
Tsiviilasi nr 2-03-128
KÜS § 1 lg 2 järgi käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 19 p 5 järgi on üldkoosoleku pädevuses juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. KÜS ei reguleerinud lepingu sõlmimise ajal, ega ka praegu tehingute tegemist juhatuse liikmega. Seega tuleb lähtuda MTÜS-t tulenevalt KÜS § 1 lg 2-st. Tulenevalt MTÜS § 19 p 5 läbi KÜS § 1 lg 2 oli juhatuse liikmega tehingu tegemiseks vajalik üldkoosoleku otsus ja üldkoosolekul oli õigus määrata selle tehingu teostamiseks esindaja. Nagu nähtub vaidlustamata asjaoludest otsustas aga hagejaga töölepingu sõlmimise KÜ juhatus oma koosolekul. Seega ei olnud V.Rjabtseval kehtivaid volitusi hagejaga töölepingu sõlmimiseks. Tol ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (edaspidi TsÜS 1994) § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine. TsÜS 1994 § 103 lg 2 järgi kui isik, kelle nimel 1. lõikes nimetatud tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Hageja väited selles osas, et KÜ üldkoosolek on töölepingu hagejaga heakskiitnud, on jäänud paljasõnaliseks ja seetõttu kohus loeb need tõendamatuteks. Hageja ei ole esitanud ühtegi üldkoosoleku protokolli, millest saaks järeldada, et üldkoosolek oleks selles küsimuses seisukoha võtnud. Asjaolu, et hageja esines koosolekutel, ei saa lugeda tõenduseks selle kohta, et teda oleks käsitletud tegevdirektorina, kuna olles ka KÜ juhatuse liige oli ta läbi viimatinimetatu aruandekohustuslik üldkoosoleku ees ja seega täitis neid (st juhatuse liikme) kohustusi. Ka tunnistaja Ponomarenko (KÜ revisjonikomisjoni liige) ei osanud öelda, kas seda küsimust arutas KÜ juhatus või KÜ üldkoosolek. Tulenevalt sellest, et töölepingu sõlmimise hagejaga oli otsustanud KÜ juhatus, mitte aga üldkoosolek ja et antud asja läbivaatamisel jäi tõendamata KÜ üldkoosoleku hilisem heakskiit sellele lepingule, leiab kohus, et hagejaga sõlmitud tööleping on tühine TsÜS 1994 § 103 lg 1 alusel. Kuna 01.12.1999.a. sõlmitud leping on tühine, siis tuleb kostja esitatud vastuhagi rahuldada. Põhihagis esitatud nõuded Kuna hageja poolt hagis esitatud nõuded – saamatajäänud palga nõue, palga maksmisega viivitamise eest viiviste nõue, kasutamata puhkuse eest kompensatsiooni nõue ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise palga nõue – põhinevad vastuhagis vaidlustatud töölepingul, mis kohtu arvates on tühine ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja poolt hagis esitatud nõuded. Kohtukulud TsMS RS § 3 alusel kuulub enne 01.01.2006.a. menetluses olnud asjades menetluskulude osas kohaldamisele seni kehtinud seadus. TsMS (1998) § 61 lg 1 p 1 ja 2 alusel kuulub hagejalt välja mõistmisele kostja õigusabi kulud summas 4495,00 kr, mis on kohtu arvates mõistlikud, arvestades antud asja keerukust ja menetluse kestvust.
Tsiviilasi nr 2-03-128
TsMS (1998) § 60 lg 1 alusel kuulub väljamõistmisele hagejalt ka kostja poolt tasutud riigilõiv 1000,00 kr.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.