4.A.Z-il tuleb riigilõiv summas 740 eurot tasuda riigituludesse igakuiste osamaksetena 148 eurot kuus viie kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus lisab otsusele makseinfo lehe makse tasumiseks vajalike rekvisiitidega. Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb A.Z-il tasuda nõutavalt summalt viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 22.09.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7785 rahuldati A.Z-i väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlus ja otsustati anda temale riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osaliselt ettemaksuna summas 480 eurot.
2.A.Z, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Natalia Lausmaa vahendusel, esitas 18.02.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse C.C vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja sügava puudega isik kellel puudub täielikult kuulmine ja kes saab suhelda viipekeeles või siis kirja teel. Hageja ainsaks sissetulekuallikaks on invaliidsuspension. Hagejale kuulub Jõgevamaal XXX , millel on mitmeid metsakinnistuid. Kostja C.C võttis hagejaga ühendust ja pakkus metsa ülestöötamise teenust. Hageja nõustus selle ettepanekuga ja sõlmis 30.11.2019. a kostjale kuuluva firmaga, OÜ-ga Kuusepakk, registrikoodiga 12961294, kasvava metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu. OÜ Kuusepakk esindajana tegutsenud kostja arvutas pärast raietööde lõppu välja, et raieõiguse eest kuulub hagejale tasumiseks 12 442 eurot, kuid sellest rahast kanti hageja arvele vaid osa summast ja tasumata jäi 9650 eurot. OÜ-l Kuusepakk on maksuvõlg ja alates 23.11.2021. a on osaühingul uus ärinimi – OÜ Bembe Malanga - ning osaühingu uueks juhatuse liikmeks on Raul Pint. 28.12.2021.a sõlmiti hageja ja kostja C.C vahel laenuleping, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale võlgnetava summa 9650 eurot hiljemalt 28.12.2023. a. Selleks tähtajaks kostjalt hagejale ühtegi makset ei laekunud. Seetõttu oli sunnitud hageja pöörduma hagiga kohtusse. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 9650 eurot ja viivise summa tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.12.2023. a kuni nõude täitmiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks hagilt riigilõivu tasumisest.
3.Kohus otsustas 19.03.2024. a määrusega rahuldada hageja menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus otsustas vabastada hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 100 eurot ületavas osas ja võimaldada hagejal tasuda riigilõivu summas 100 eurot igakuiste 20 euro suuruste osamaksetena.
4.10.06.2024. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
5.Kostja, C.C, esitas 13.07.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja avaldas, et ta ei vaidlusta asjaolu, et OÜ Kuusepakk sõlmis hagejaga kasvava metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu 30.11.2019. a ega ka asjaolu, et OÜ Kuusepakk ei täitnud hageja ees täielikult sellest lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja selgitab, et OÜ-l Kuusepakk tekkisid likviidsusprobleemid COVID-19 pandeemia tõttu muutunud metsamaterjalide hindade muutusest kui ka ebasoodsatest ilmastiku tingimustest põhjustatud kahjudest tulenevalt. Majandustegevuse peatas täielikult 2021.a toimunud maksumenetlus, milles Eesti Maksu- ja Tolliamet leidis, et osaühingu tehingupartner ei olnud usaldusväärne kui ka oletas, et raieid ka näiteks hageja kinnistul ei olnud teostatud. 01.11.2021. a tegi EMTA maksuotsuse, millega kohustas tasuma mitmetuhande eurose maksuvõla. Ettevõttel ei olnud vahendeid maksuotsuse vaidlustamiseks ning ettevõtte edasise tegevuse jätkamine tundus lootusetu. Kuivõrd kostja jaoks oli tegemist auvõlaga, siis tegi ta hagejale ettepaneku, 2 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
et võtab ettevõtte kohustuse üle ja nad vormistame selle kohustuse ülevõtmise laenulepinguna kostja poolt määratud tingimustel. Kostja oleks maksnud võla aastatega enda igakuise palga arvel. Seetõttu allkirjastas kostja 28.12.2021. a laenulepingu tingimusel, et maksab hagejale 9650 eurot tähtajaga 28.12.2023. a. Vastuseks saatis hageja volitatud esindaja Harri Paabo 03.01.2022. a kostjale kirja, milles teatas selgelt, et ta ei ole nõus võla ülekandmisega (ehk pakutud laenulepinguga) „ minu volitaja ei ole nõus Teile raha laenama“. Seega kostja pakkumus lõppes VÕS § 19 lg 1 alusel pakkumuse tagasilükkamisega ning mingeid kohustusi kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepingust ei ole tekkinud. Kuivõrd hageja ei nõustunud võla ülekandmisega laenulepingu sõlmimise vormis, siis ei ole kostjal tekkinud ka mingeid kohustusi hageja ees. Selle asemel, et hinnata kostja head tahet ja püüdlusi probleemide lahendamiseks, valis hageja ja tema esindaja kostja alatu mustamise, ründamise ja süüdistamise taktika. Tänu sellisele käitumisele ei näe kostja enam ka moraalset kohustust hageja ees ning kostja palub kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
6.Hageja esitas 20.09.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja ei nõustu kostjaga, et 28.12.2021. a laenulepingust ei ole temale kohustusi tekkinud. Kostja kinnitab, et tema juhatuse liikmena tegi otsuse, et võtab üle äriühingu rahalise kohustuse hageja ees ja allkirjastas laenulepingu, milles kohustus äriühingu kohustuseks oleva summa 9650 eurot tasuma hagejale hiljemalt 28.12.2023. a. Kuivõrd hageja seda lepingut omalt poolt ei allkirjastanud, siis kujutab 28.12.2021.a laenuleping endast VÕS § 30 lg 2 kohast kirjalikku võlatunnistust, millega kostja tunnistas kohustuse olemasolu ning andis lubaduse see kohustus lepingu märgitud tähtajaks täita. Hageja leiab, et hilisem kirjavahetus hageja esindajaga, kes avaldas rahulolematust nõude ülevõtmise suhtes kostja poolt, ei oma õiguslikku tähendust ega vabasta kostjat kohustuse täitmisest.
7.10.12.2024. a toimus asjas kohtuistung. Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kohtuistungil arutati ka asja kompromissiga lahendamise võimalusi, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja avaldas, et on kompromissi korras nõus loobuma viivistest ja võimaldama põhivõlga tasuda osamaksetena. Kostja avaldas, et on nõus kompromissi korras tasuma pool põhivõla nõudest igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul, millega hageja ei nõustunud. Kohus istungil asja arutamist ei lõpetanud ja poolte taotlusel andis neile tähtaja oma kohtuvaidluse kokkuvõtete esitamiseks kirjalikus menetluses.
8.Hageja esitas 10.01.2025. a kohtule oma kohtuvaidluse kokkuvõtte. Hageja teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg summas 9650 eurot ja viivis summa tasumisega viivitamise eest alates 29.12.2023. a kuni nõude täitmiseni. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Kostja ei ole vaidlustanud ja on õigeks võtnud, et tema omandis oleval äriühingul OÜ Kuusepakk oli kasvava metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel kohustus tasuda hagejale 9650 eurot, milline kohustus jäi tähtaegselt täitmata. Kostja kui äriühingu omanik ja peamine kasusaaja otsustas, et ta võtab firma rahalise kohustuse täitmise isiklikult enda peale, kuid täidab selle mitte kohe, vaid kahe aasta pärast ning allkirjastas 28.12.2021. a laenulepingu kohustusega tasuda hagejale 9650 eurot hiljemalt 28.12.2023. a. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega, et kostja poolt 28.12.2021. a laenulepingu allkirjastamine on käsitletav lepingu sõlmimise ettepanekuna, mida hageja vastu ei võtnud. Hageja leiab, et 28.12.2021.a. laenuleping kujutab endast kostja tahteavaldust. Hageja sai selle tahteavalduse kätte ja sellega muutus tahteavaldus kehtivaks. Kostja poolt OÜ Kuusepakk kohustuse ülevõtmisega oli hageja kui võlausaldaja nõus. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et hageja esindaja lükkas 03.01.2022. a kirjas kostja pakkumise tagasi. Hageja esindaja
3 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
avaldas 03.01.2022. a kirjas kostjale, et metsamaterjali raha on tema käes, millega nõustus võlgniku OÜ Kuusepakk kohustuse ülevõtmisega kostja poolt, samas aga nõudis hageja esindaja, et kohustuse täitmine toimuks viivitamatult, mitte aga laenulepingus märgitud tähtajaks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepinguna vormistatud tahteavaldus kujutab endast sisuliselt kostja konstitutiivset võlatunnistust, millega loodi poolte vahel iseseisev võlasuhe ja kostja kohustus täita hageja eest raha maksmise kohustus summas 9650 eurot hiljemalt 28.12.2023. a.
9.Kostja esitas 10.01.2025. a kohtule oma kohtuvaidluse kokkuvõtte. Kostja teatas, et ta hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja jääb varasemalt esitatud vastuväidete juurde ja leiab, et tema poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenuleping ei saanud tekitada kostja kohustust hageja ees, sest 28.12.2021. a allkirjastatud laenuleping oli kostja ettepanek lepingu sõlmimiseks, mille aga hageja esindaja 03.01.2022. a kirjas tagasi lükkas. Hageja esindaja teatas 03.01.2022. a kirjas kostjale selgelt, et ta ei ole nõus võla ülekandmisega ehk kostja pakutud laenulepinguga. Seega kostja pakkumus lõppes pakkumuse tagasilükkamisega ning mingeid kohustusi sellest lepingu sõlmimise ettepanekust kostjale ei tekkinud. Kostja märgib, et kui hagejale ei meeldi tema volitatud esindaja tegevus, siis on hagejal võimalus esitada nõuded just selle esindaja vastu. Kostja märgib, et tema jaoks on täiesti mõistetamatud hageja väited selle kohta, et hageja nõustus kohustuse ülevõtmisega, kuid mitte kostja pakutud tähtajaga. Kostja rõhutab, et tähtaeg oli kostja tahteavalduse määrav osa - kohese tasumiskohustusega kohustuse ülevõtmisega poleks kostja nõustunud. Arvestades ka hageja enda avaldatut on selge, et pooled läbirääkimistel 2021. aasta lõpus – 2022. aasta alguses kokkulepet kohustuse ülevõtmise olulistes tingimustes ei saavutanud. Seda, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud hageja jaoks kehtivat kokkulepet (võlatunnistust), võib tuletada selgelt ka „teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 22760000027“. Mõni kuu peale laenulepingu projekti saatmist oli hageja seisukohal, et mitte ühtegi tsiviilõiguslikult kehtivat kokkulepet (sh võlatunnistust) ei ole ning kostja olevat toime pannud kelmuse ja/või omastamise. Kostja leiab, et hageja ja tema eelneva esindaja tegudel on tagajärjed ehk hageja ei saa uuesti heaks kiita kostja pakkumust, mille ta on selgelt juba tagasi lükanud - tagasilükkamisega kaotas pakkumus kehtivuse.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus on seisukohal, et A.Z-i hagi C.C vastu võla ja viivise nõudes ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.1.Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:
Hageja ja OÜ Kuusepakk, registrikoodiga 12961294, sõlmisid 30.11.2019. a kasvava metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu (dtl 7-11), millega hageja andis OÜ-le Kuusepakk õiguse raiuda tema kinnistutel puitu hinnanguliselt mahus 1100 tm, see ära vedada ja müüa ning OÜ Kuusepakk kohustus hagejale tasuma lähtudes raiutud puidu kogusest vastavalt lepingu lisas kokku lepitud sortimentide hinnale.
OÜ Kuusepakk teostas 30.11.2019. a lepingu alusel hageja kinnistutel raide, aga jättis täitmata hagejale lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse summas 9650 eurot.
Lepingu sõlmimise ajal 30.11.2019. a oli kostja OÜ Kuusepakk ainuke juhatuse liige. Kostja volitused osaühingu juhatuse liikmena lõppesid 24.11.2021. a. Kostja oli osaühingu osanik alates 05.05.2020. a kuni 04.03.2024. a. 04.03.2024. a on osaühing registrist kustutatud.
4 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
Kostja oli nõus üle võtma OÜ Kuusepakk lepingust tuleneva kohustuse hageja ees ja allkirjastas 28.12.2021. a laenulepingu (dtl 13), mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 9650 eurot tähtajaga 28.12.2023. a. Hageja laenulepingut ei allkirjastanud. Hageja nõuab hagis kostjalt võlgnevust summas 9650 eurot ja lisaks viivist summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses määras alates 29.12.2023. a kuni nõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt 28.12.2021. a laenulepingu allkirjastamisega tekkis poolte vahel võlasuhe, s.o kostja kohustus hagejale raha maksta ja hageja õigus tasumist nõuda. Kostja väitel tegi ta 28.12.2021. a laenulepingu allkirjastamisega hagejale pakkumise OÜ Kuusepakk kohustuse ülevõtmiseks ja võlgnevuse vormistamiseks laenuna, aga lepingu olulistes tingimustes pooled kokkulepet ei saavutanud ja hageja lükkas kostja pakkumise tagasi, mistõttu lepingut ei sõlmitud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta lükkas kostja pakkumise tagasi. Hageja väitel oli ta nõus, et kostja võtab OÜ Kuusepakk kohustuse üle, aga hageja ei olnud nõus võla tasumisega laenulepingus märgitud tähtaja jooksul. Hageja leiab, et kuigi tema laenulepingut ei allkirjastanud, on 28.12.2021. a laenuleping käsitletav kostja võlatunnistusena, millega loodi iseseisev kohustus.
10.2.Arvestades hagi asjaolusid saab hageja võlanõude õiguslikuks aluseks olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt neist sätetest on hageja nõuete esmaseks eelduseks kostjal raha maksmise kohustuse olemasolu. Tulenevalt VÕS § 2 lg-st 1 saab tuleneda ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu (täita kohustus) mingist võlasuhtest. VÕS § 3 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust või seadusest. Hageja tugineb nõude alusena 28.12.2021. a laenulepingule, millega kostja on võtnud kohustuse tasuda hagejale 9650 eurot tähtajaga 28.12.2023. a. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 16 lg-le 1 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 19 lg 1 kohaselt pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja, kes sellele nõude alusena tugineb, tõendama lepingu sõlmimist ehk poolte 5 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
vastastikuseid tahteavaldusi lepingu sõlmimise, sh olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamise kohta. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid.
10.3.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõustumust (aktsepti) sõlmida kostjaga leping kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepingu (dtl 13) tingimustel. Kostja on esitanud tõendina Harri Paabo poolt temale 03.01.2022. a saadetud e-kirja koos manusega (dtl 60-62). E-kirjale manusena lisatud kirjas avaldab Harri Paabo järgmist: „ Minu poole on pöördunud hr A.Z ja teinud mulle käsundi, mille kohaselt on minu esmaseks ülesandeks selgitada välja temale kuuluva Jõgevamaa Mustvee valla Valgemäe kinnistul kasvanud metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu järgse müügihinna kohtuvälise kättesaamise võimaluste olemasolu või nende puudumine. Minu volitajalt saadud teabe kohaselt sõlmis ta aastal 2019 Teie poolt esindatava ettevõttega lepingu, mida kokkuleppel pikendati aasta võrra. Käesolevaks momendiks on minu volitajal saamata lepingutasu summas 9650 €. Detsembri lõpus 2021 teatasite minu volitajale, et see raha metsamaterjali eest on Teie käes ja soovite seda temalt laenuks saada. Käesolevaga teatan, et minu volitaja ei ole nõus Teile raha laenama. Sellega seoses andke mulle palun omaltpoolt teada, kas ja millal olete vabatahtlikult (kohtuväliselt) nõus Teie käes oleva minu volitaja raha talle üle kandma (Teile teada olevale minu volitaja pangakontole).“ Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle Harri Paabo oli hageja volitatud esindaja. Kostja on esitanud tõendina ka hageja poolt 03.01.2022. a allkirjastatud volikirja (dtl 58), millega hageja on volitanud Harri Paabot pidama tema nimel läbirääkimisi OÜ-ga Kuusepakk ja C.C ga (kostja) kasvava metsa raieõiguse tasu kohtuvälise kättesaamise eesmärgil. Kostja on esitanud tõendina ka oma 29.01.2022. a kirja hageja esindajale Harri Paabole (dtl 59). Kostja märgib kirjas: „Austatud Harri Paabo! Mul on äärmiselt kahju, et Te oma igakülgselt kogemust ning erudeeritust pole suutnud suhtluses oma kliendiga rakendada ja selgitada adekvaatselt elulisi asjaolusid. Ma ei saa rohkem aidata, kui Teie ja Teie klient ei adu minu parimaid kavatsusi ega mõista, mis on kellele kasulik. Selgitan lühidalt, et minu käes ei ole ettevõtte rahasid. Samaväärselt on need lugupeetud Eesti maksuhalduri käes, kes arvas, et Teie kliendi kinnistul polegi raiutud. Ettevõte vastutab ise oma kohustuste eest. Samuti võite infot küsida ka uuelt investorilt/juhatajalt- andmed on avalikud. Samuti võtan teadmiseks Teie kinnituse laenulepingu rahatuse osas- see vastab tõele ja las see siis olla. Seetõttu pole mul ka Teiega enam millestki suhelda (ka siis, kui ülal kirjutatu võib jääda asjatundmatu/eluvõõra isiku jaoks arusaamatuks). Teie hoiatused/ähvardused „sammude radikaalsusest“ jäägu Teie südametunnistusele. Päikest ja rahu soovides, C.C.“ Kohus leiab, et eespool viidatud hageja esindaja H. Paabo 03.01.2022. a kiri kostjale tõendab kostja väiteid selle kohta, et kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepingu tingimustel lepingu sõlmimiseks pooled kokkulepet ei saavutanud ja hageja lükkas kostja poolt laenulepingu pakkumuse tagasi. Kirjas avaldatakse selgelt, et hageja ei ole nõus OÜ Kuusepakk võlgnevust vormistama kostja laenuna („Käesolevaga teatan, et minu volitaja ei ole nõus Teile raha laenama“). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § b115 lgst 1 kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja on ka kohtumenetluses ise avaldanud, et ta ei olnud nõus kostja poolt laenulepingus pakutud raha maksmise tähtaja edasilükkamisega kahe aasta võrra, mis kinnitab, et lepingu olulistes tingimustes kokkulepet ei saavutatud. Kuna hageja lükkas kostja laenulepingu pakkumuse tagasi, siis saab VÕS § 19 lg 1 alusel lugeda, et kostja pakkumus lõppes ning lepingut ei sõlmitud.
6 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
Kohus leiab, et kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenuleping ei ole käsitletav ka kostja poolt OÜ Kuusepakk kohustuse ülevõtmise või konstitutiivse võlatunnistusena nagu hageja seda väidab olevat. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on nii kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse ülevõtmiseks kui ka iseseisva kohustuse loomiseks (võlatunnistus) vajalik leping kohustuse võtva isiku ja võlausaldaja vahel, mida nagu kõiki lepinguid saab sõlmida vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab lepingu sõlmimist tõendama hageja, kes sellele tugineb. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe selles, et kostja võtab üle OÜ Kuusepakk kohustuse hageja ees summas 9650 eurot ja luuakse kostja iseseisev kohustus tasuda summa hagejale tähtajaga 28.12.2023. a. Nagu kohus seda eespool käsitles, siis kostja on 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepinguga teinud hagejale pakkumuse lepingu sõlmimiseks, kuid hageja volitatud esindaja on 03.01.2022. a kirjas kostjale pakkumuse tagasi lükanud. Hageja ei ole tõendanud poolte vastastikuseid tahteavaldusi kokkuleppe sõlmimise kohta. Poolte esitatud asjaoludest ei ole ka tuvastatav poolte võlasuhe, s.o kostja raha maksmise kohustus ja hageja õigus nõuda kohustuse täitmist, seaduse alusel.
10.4.Kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, millest tuleneb kostja kohustus tasuda hagejale 9650 eurot, siis ei ole hageja nõude eeldused täidetud. Hageja ei ole tõendanud kostjal kohustuse olemasolu ja seega ei saa esineda nõude eeldusena ka kostja kohustuse rikkumist ning hagejal ei ole õigust kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Eeltoodut arvestades ei ole hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes põhjendatud ning kohus jätab hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
10.5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
10.6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja ei ole taotlenud hagejalt menetluskulude hüvitamist ega ole esitanud oma menetluskulude nimekirja. Seega ei määra kohus kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suurust. Hageja menetluskuluks on temale antud riigi õigusabi kulud ja hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv. Kohus määras 07.03.2025. a määrusega kindlaks hageja riigi õigusabi kulud summas 669,78 eurot. Vastavalt Tartu Maakohtu 22.09.2022. a määrusele tsiviilasjas nr 2-22-7785 on hageja tasunud riigi õigusabi kulude katteks ette 480 eurot ja suuremas osas riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.
7 (8)
OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA
Arvestades hageja nõudeid on hagihinnaks 10 998,09 eurot. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1 kuulus hagilt hinnaga 10 001 eurot kuni 12 500 eurot tasumisele riigilõiv summas 840 eurot. Kohus 19.03.2024. a määrusega käesolevas tsiviilasjas vabastas hageja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest 100 eurot ületavas osas ja võimaldas hagejal tasuda riigilõivu summas 100 eurot osamaksetena. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud ära viie osamaksega riigilõivu kokku 100 eurot. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab erisusena, et mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleb hagejalt nõuda riigituludesse hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv osas, mille tasumisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, s.o riigilõiv summas 740 eurot. Arvestades hageja esitatud andeid tema majandusliku seisundi kohta peab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel võimaldada hagejal tasuda riigituludesse osade kaupa igakuiste osamaksetena. Kohus määrab, et hagejal tuleb riigilõiv summas 740 eurot tasuda riigituludesse viie järjestikuse 148 euro suuruse osamaksena alates otsuse jõustumisest. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.