Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-1630 lükkamiseks ega teadet istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest ei esitatud (ei suuliselt ega kirjalikult), taotles Hageja kohtult hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Harju Maakohtu 10.12.2007 kohtumäärusest kaja käiguta jätmise kohta nähtub, et kaja esitaja ei teatanud kohtule oma ootamatust haigestumisest enne ega pärast istungit 42 päeva jooksul. Hageja hinnangul ei nähtu esitatud töövõimetuslehest ega tõendist, et Kostja ei saanud Kohtule teatada oma haigestumisest vastavalt TsMS § 345. Töövõimetuslehelt nähtub, et Kostja oli haige perioodil 18.10.07 – 24.10.07 (s.o 7 päeva). Eeltoodud perioodi jooksul (mis Hageja hinnangul ei ole ootamatu TsMS § 422 lg 1 mõttes) oleks Kostja saanud võtta endale esindaja või taotleda istungi edasi lükkamist. Kajale lisatud tõenditest ei nähtu, et Kostja ei olnud võimeline kohut teavitama või et tegemist oleks tõsise haigusseisundiga, millest tulenevalt Kostja ei ole suuteline teadet või taotlust esitama. Kajale lisatud 28.11.2007 väljastatud perearsti tõendist nr 8 nähtub, et takistus kohtuistungile ilmumiseks tuvastati 23.10.2007. a ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamisel. Kostja käis 23.10.2007 ilmselt perearsti vastuvõtul. Seega, kui Kostja oli suuteline käima perearsti vastuvõtul, oli Kostja võimeline ka teavitama kohut. Töövõimetusleht on lõpetatud 24.10.2007 – seega 24.10.2007 (istungi toimumise aeg) ei olnud Kostja nii raskelt haige või suutmatu kohtule vastava teate või taotluse esitamiseks. Kostja pahatahtlikkust näitab ka asjaolu, et Kostja ei esitanud töövõimetuslehte ega kaja ka viivitamatult peale terveks saamist, vaid alles 05.12.2007, mistõttu Hageja hinnangul Kostja pahatahtlikult venitab asja menetlust, et hoida kõrvale oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule teatamast kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Seega ei kuulu Kostja kaja ka rahuldamisele. Kohtu põhjendused Kohus asub seisukohale, et kaja menetluse taastamiseks ei ole põhjendatud ja menetlus tuleb jätta taastamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Kostja 24.10.2007.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud 21.09.2007. a (tl 98). Kohtuistungile kohale ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. 13.11.2007.a. rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Kostja esitas kaja põhistamiseks perearsti tõendi (tl 106) ja töövõimetuslehe nr 00009085 (tl 114). TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 416 sätestab nõuded kajale ning lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kaja kohaselt ei saanud kostja oma istungile mitteilmumisest teatada, kuna ei olnud selleks haiguse tõttu võimeline (tl 113). Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, mis takistas tal kohtuistungile ilmumata jätmisest kohut teavitamast. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks ka poole ootamatu haigestumine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et esitatud töövõimetuslehest ega tõendist ei nähtu, et kostja ei saanud

2-07-1630 kohtule teatada oma haigestumisest vastavalt TsMS § 345. Töövõimetuslehelt nähtub, et kostja oli haige perioodil 18.10.2007. a – 24.10.2007. a. Nimetatud perioodi jooksul oleks kostja saanud kohtule teatada enda haigestumisest. Kajale lisatud 28.11.2007 väljastatud perearsti tõendist nr 8 nähtub, et kohtuistungile ilmumise takistus tuvastati 23.10.2007. a ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt Tervishoiuameti teatisele väljastati tõend kostjale tegelikkuses tagantjärgi, 28.11.2007. a vastuvõtul. Selline tõendi väljastamine on aga vastuolus Sotsiaalministri 22.06.2004. a määrusega nr 85 kehtestatud menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljastamise korraga. Korra § 2 lg 3 kohaselt tõend vormistatakse pärast tervishoiuteenuse osutamist, mille käigus takistuse esinemine tuvastati, ning sellekohaste kannete tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti. Kostja puhul ei ole perearsti poolt tegelikkuses 23.10.2007. a tuvastatud kohtuistungile ilmumise takistust. Kostja poolt kohtule esitatud töövõimetusleht on lõpetatud 24.10.2007. a, seega kohtuistungi toimumise päeval, s.o. 24.10.2007. a ei olnud kostja ootamatult haigestunud ja võimetu kohtule teatama enda haigestumisest. Riigikohus on oma 07.11.2006. a. lahendis nr 3-2-1-94-06 rõhutanud menetlusosalise kohustust teavitada kohut õigel ajal kohtusse ilmumise takistusest ning kohtusse ilmumise takistust põhistada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule teatamast kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Eeltoodu alusel jätab kohus kaja rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas taastamata. TsMS § 149 lg 5 kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamata jätmise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kostja poolt tasutud kautsjon 1 500 krooni tuleb arvata riigituludesse.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.