Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. XXXXXXXXXXX või Hansapangas nr. XXXXXXXXX märkides viitenumbriks XXXXXXX. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 10.01.2007.a esitas OÜ I kohtule hagi A J`i (praeguse perekonnanimega V) vastu 51 921,38 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.09.2004.a rendi- ja teeninduslepingu nr 1322 (edaspidi Leping), mille alusel andis hageja tasu eest kostja kasutusse sõiduki XXX, rendiperioodiga 03.09.2004.a kuni 02.09.2009.a. Vastavalt Lepingu tasumise tingimustele ja üldtingimuste punktidele 6.2, 6.3, 6.4 ning 6.5 kohustus kostja tasuma hagejale kõik Lepingujärgselt tasumisele kuuluvad maksed, sealhulgas rendi- ja teenindusmaksed vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule või hageja esitatud arvele. Kostja rikkus Lepinguga võetud varalisi kohustusi, jättes õigeaegselt tasumata rendi- ja teenindusmaksete eest esitatud arved. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 9.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt Lepingujärgsete summade tasumisega viivitamise korral viivist 0,25% tasutavast summast päevas. Hageja lõpetas kostjaga Lepingu ennetähtaegselt alates 10.10.2006.a. Vastavalt Lepingu punktile 9.6 on hagejal õigus nõuda kostjalt kõikide kahjude hüvitamist, millised tulenevad kostjapoolsest Lepingu täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 51 921,38 krooni (sh müügikahju ja lepingu lõpetamise tasu 49 732,10 krooni ja viivis 2 189,28 krooni). Seega palub hageja kostjalt välja mõista 51 921,38 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 2 750,00 krooni ja kulud õigusabile 4 000,00 krooni). Kostja 24.10.2007.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungile kohale ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas 24.10.2007.a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtusse ilmunud, samuti ei ole kohut teavitanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjat kohustati õigeaegselt teatama kohtule istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest.

Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja sai kohtukutse kätte 21.09.2007. a isiklikult allkirja vastu. Kohus leiab TsMS § 413 lg 1 alusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 järgi tagaseljaotsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 51 921,38 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.