Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7218
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi H.C väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela
vastu leppetrahvi
Kostja (vastustaja): H.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrus Reidi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.01.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-7218 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Harju Maakohtu 27.01.2025 otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-3 osas.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus H.Clt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 80 eurot, viivis 15,50 eurot, viivis tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudmiskulu 60 eurot. Maakohus võttis 28.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse põhivõla ja viivise nõudes, kuid keeldus menetlusse võtmast hagi kostjalt sissenõudmiskulu 60 euro väljamõistmiseks. 28.06.2024 kohtumäärus on jõustunud.
1.1.Hageja väitel parkis kostja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) 05.05.2023 hageja opereeritavas parklas Paekaare tn 18, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi nr 0204059901 tasumist 40 eurot. Parkimisala on tähistatud nii, et parkida tohib vaid valdaja loal. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, kuna sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudus parkimisõigust tõendav dokument. Kuna leppetrahvi kviitung paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis on kostja selle kätte saanud. Kostja vaiet leppetrahvi nõude saamise järgselt ei esitanud. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi nr 0204059901 tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 20.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kokku 4,67 eurot. Hageja palub kostjalt põhinõudelt 40 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Kostja parkis sõiduki 14.07.2021 hageja opereeritavas parklas Paekaare tn 18, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi nr 1010008782 tasumist 40 eurot.
1.3.Hageja esitas kohtule 08.10.2024 avalduse, milles loobus osaliselt kostja vastu leppetrahvi nr 1010008782 alusel esitatud hagist põhivõla 40 euro ja viivise 10,83 euro väljamõistmiseks. Kostja vastuväidetest nähtuvalt oli leppetrahv nr 1010008782 tasutud enne hagi kohtusse esitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjale on leppetrahv nr 0204059901 üllatuslik. Antud juhtumi kohta ei ole hageja kostjale kohtuväliselt nõuet esitanud või see ei ole kostjani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle esitatud nõude kätte saanud. Leppetrahv nr 1010008782 on summas 72,27 eurot 29.02.2024 tasutud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40 eurot, perioodi 20.05.2023-08.05.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivise 4,67 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt (40 eurot) alates 09.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kohus lõpetas menetluse hagis kostja vastu 40 euro põhinõude, perioodil 29.07.202108.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja põhivõlalt (40 eurot) edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus asus seisukohale, et parkimislepingule saab kohaldada üürilepingu sätteid, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.
2
2-24-7218
3.2.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest – parkimistrahvilt ja fotodelt – nähtuvalt parkis kostja talle kuuluva sõiduki 05.05.2023 kell 17.58 hageja opereeritavas parklas Paekaare tn 18, Tallinnas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, kuna sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Fotodega parkimisalast ja sellel asuvatest märkidest on tõendatud, et parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal. Selgitus selle kohta ja info, et hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel, on märgitud ka parkimistrahvi kviitungile. Trahvikviitungilt nähtuvalt määras hageja rikkumise eest kostjale leppetrahvi nr 0204059901 summas 40 eurot, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul, s.o 19.05.2023. Vaidlus puudub, et trahv on tasumata. Fotodelt on näha, et leppetrahvi kviitung on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele niiskuse kaitseks kilekottidesse pakendatult. Seega oli kostja leppetrahvi kviitungi kätte saanud nende tegemise kuupäevadel. Kostja vastuväited, et hageja ei ole kostjale kohtuväliselt nõuet esitanud või see ei ole temani jõudnud, ei välista hagi rahuldamist, kuna leppetrahvi kättesaamine selle tegemise kuupäevadel on tõendatud ja täiendav teavitamine trahvist või kohtuväline menetlus ei olnud hagejale kohustuslikud.
3.3.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud viivist leppetrahvinõudelt nr 0204059901 kooskõlas seadusega alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 20.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kokku 4,67 eurot. Kostjalt tuli välja mõista ka viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (40 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Kohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel hageja hagis kostja vastu 40 euro põhinõude, perioodil 29.07.2021-08.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja põhivõlalt (40 eurot) edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks, kuna hageja loobus hagist ja hagist loobumisega ei rikuta avalikku huvi.
3.5.Kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga rahuldas hagi ning mõlemat menetlusosalist esindasid lepingulised esindajad, asus kohus seisukohale, et TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 koostoimes tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudus vajadus. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Hageja palub kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt.
4.1.Hageja vaidlustab otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Kuna hageja loobus hagist osaliselt seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, siis tuleb TsMS § 168 lg 5 kohaselt menetluskulud välja mõista kostjalt.
4.2.Hageja väitel esitas ta 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 150,42 euro saamiseks. Kohus tegi 12.02.2024 kostjale makseettepaneku, millele 3
2-24-7218 kostja esitas 20.02.2024 vastuväite. Maakohus kohustas hagejat 28.02.2024 puuduste kõrvaldamise määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 08.05.2024 nõuetekohase hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu hagi esitamiselt 35 eurot. Kostja teatas 05.08.2024 hagi vastuses, et tasus 29.02.2024 leppetrahvi nõude summas 72,27 eurot. Hageja loobus 08.10.2024 nõudest tasutud leppetrahvi osas. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja, kes vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Muus osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõla 80 euro, viivise 15,50 euro ja viivise tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjalt väljamõistmiseks. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
4
2-24-7218
9.Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
9.1.Maakohus otsustas TsMS § 163 lg-le 1 ja § 168 lg-le 4 tuginedes jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga rahuldas hagi ning mõlemat menetlusosalist esindasid lepingulised esindajad. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtu menetluskulude jaotuse osas teistsugust otsustust.
9.2.Vaidlust ei ole, et hageja loobus hagist leppetrahvinõude nr 1010008782 osas ja selle leppetrahvinõudega kaasnenud viivise nõudest, mille menetlemise maakohus vaidlustatud otsusega lõpetas. Vaidlus on selle üle, mis põhjusel hageja leppetrahvinõude nr 1010008782 esitamisest kostja vastu loobus. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et loobus hagist leppetrahvinõude nr 1010008782 osas ja selle leppetrahvinõudega kaasnenud viivise nõudest, kuna kostja rahuldas leppetrahvinõude nr 1010008782 pärast hagi esitamist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
9.3.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et esitas kostja vastu 09.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis kostja 20.02.2024 vastuväite tõttu jätkus hagimenetluses. Siinse tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et praegusele hagimenetlusele oleks eelnenud maksekäsu kiirmenetlus. Tsiviilasja esimene registreeritud menetlusdokument on hageja 08.05.2024 hagiavaldus kostja vastu, mis on esitatud Harju Maakohtule.
9.4.Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-24-105785 on andnud maksettepaneku koostanud Pärnu Maakohus asja hagimenetluses jätkamiseks üle Harju Maakohtule. Tsiviilasjas nr 2-24-105785 määras Harju Maakohus hagejale tähtaja korrektse hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks, kuid hageja puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, mistõttu keeldus maakohus jõustunud 22.03.2024 määrusega hagi menetlusse võtmast. Kolleegium saab aru, et hageja pöördus samade leppetrahvinõuetega, mis olid nõude aluseks ka tsiviilasjas nr 2-24-105785, uue hagiavaldusega kohtusse. Uus tsiviilasi registreeriti numbriga 2-24-7218, s.o siinne tsiviilasi.
9.5.Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus varasema tsiviilasja (nr 2-24-105785) menetlusele eelnenud maksekäsumenetluses rahuldas kostja osaliselt hageja nõude, kuid hagimenetlust maksekäsumenetlusele ei järgnenud, ei saa selliselt nõude rahuldamist käsitada käesolevas menetluses nõude rahuldamisena. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
9.6.Kuna hageja esitas siinses asjas uue hagi 08.05.2024 ja kostja oli leppetrahvinõude nr 1010008782 tasunud 29.02.2024, s.o enne hagi esitamist, järeldas maakohus õigesti, et hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
9.7.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu viide TsMS § 163 lg-le 1 on ebaõige, sest antud juhul ei olnud tsiviilasja lahendamise tulemus osaline hagi rahuldamine TsMS § 163 tähenduses, vaid maakohus lõpetas seoses hageja hagist loobumisega leppetrahvi nr 5
2-24-7218 1010008782 alusel esitatud haginõuete osas menetluse ning leppetrahvi nr 0204059901 alusel esitatud haginõuete osas rahuldas hagi täies ulatuses. Samas ei anna ka see asjaolu alust menetluskulusid teistmoodi jaotada. Menetluskulude jaotuse lõpptulemus ei muutuks, kuna TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 järgi jääksid menetluskulud kokkuvõttes ikkagi poolte endi kanda.
9.8.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.