Mare-Liis Heueri hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi hallatava Eesti Spordimuuseumi kaudu) ja Mittetulundusühing Eesti Olümpiaakadeemia vastu tasu avalikust lubamisest tuleneva kohustuse tuvastamiseks 125 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mare-Liis Heueri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Mare-Liis Heuer, ik XXX; esindaja Ingrid Vinnal
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad (kostjad): Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi hallatava Eesti Spordimuuseumi kaudu (kostja I), rk 90013360, esindaja Siim Randoja; MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia (kostja II), rk 80299473; esindaja Neinar Seli
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mare-Liis Heuer (hageja) esitas 12. juulil 2016 hagiavalduse tasu avalikust lubamisest tuleneva kohustuse ja selle täitmise tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada kostjate kohustus anda postuumselt 2011.a. ilmunud autor Valter Heueri raamatu „Meie Keres“ Georg Hackenschmidti raamatuauhind, mis on 1000.- eurot ja mälestusese, üle postuumselt Valter Heuerile ning tuvastada, et 2011.a Georg Hackenschmidti raamatuauhind anti postuumselt üle 2011.a. ilmunud Valter Heueri raamatu „Meie Keres“ autorile, mille võttis täies ulatuses vastu raamatu autori pärijat esindanud isik Andres Adamson (isikukood XXX) ja/või osaühingu Argo TTP (registrikood 10634487). Hagiavalduse kohaselt on hageja Valter Heueri pärija. Märt Heuer Valter Heueri pärija esindajana kui autoriõiguste omaniku esindaja sõlmis osaühinguga Argo TTP 6. detsembril 2010 litsentsilepingu nr. 210155, mille p 1 kohaselt hageja kui autoriõiguste omanik loovutas Kirjastusele Argo ainuõiguse Valter Heueri käsikirjale „Meie Keres“, mis on avaldatud varem osaliselt raamatuna „Meie Keres: kujunemisaastad“ ja artikliseeriatena ajakirjas Kehakultuur raamatuna väljaandmiseks Eestis. Kirjastus Argo andis litsentsilepingu alusel 2011 välja postuumselt autor Valter Heueri raamatu pealkirjaga „Meie Keres“. Eesti Spordimuuseum (kostja I) ja Eesti Olümpiaakadeemia (kostja II) asutasid 2011. aastal Georg Hackenschmidti raamatuauhinna eesmärgiga propageerida ja esile tõsta eestikeelset spordikirjandust. Kõige rohkem hääli kogunud raamatu autor pälvib Georg Hackenschmidti raamatuauhinna, milleks on eriline mälestusese ja rahaline auhind (mitte vähem kui 1000 eurot). Georg Hackenschmidti raamatuauhinna, mis anti välja 2012, võitis postuumselt ilmunud Valter Heueri raamat „Meie Keres“. Kostjad andsid Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverentsil
20.aprillil 2012 postuumselt auhinna üle raamatu autorile, mille võttis vastu Andres Adamson ja/või Kirjastus Argo. Mälestusese anti üle aastakonverentsil ja rahaline preemia kanti Andres Adamsoni esitatud väidetel tema arveldusarvele. Andres Adamson kandis 24. mail 2012 hageja esindaja Märt Heueri arveldusarvele 500 eurot selgitusega „auhinnaraha“. Hageja on korduvalt pöördunud Kirjastus Argo ja Andres Adamsoni poole üleandmata auhinna kättesaamiseks.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ning teha asjas vaheotsus, millega kohaldada hageja nõudele aegumist. Menetluskulud jätta hageja kanda. Nii hagejale kui ka Kirjastusele Argo kuulub 50 % raamatuga „Meie Keres“ seotud varalistest õigustest. Hageja on saanud kätte 50 % auhinna koosseisus olevast rahalisest summast, seega on vastav summa jagatud võrdselt raamatu varaliste autoriõiguste omanike vahel. Hageja on seisukohal, et tasu avaliku lubamise näol on tegemist ühepoolse tehinguga. Kostjad on seisukohal, et esitatud hagi on seetõttu aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja oli juba 2012. aastal teadlik järgmistest asjaoludest: 1) auhinna statuudist; 2) 13.04.2012 sai hageja teada, et raamat „Meie Keres“ saab auhinna; 3) 24.05.2012 kandis Andres Adamson hageja esindaja, so hageja poja Märt Heueri arveldusarvele 500 eurot selgitusega „auhinnaraha“. Järelikult on põhjendatud kohaldada hageja nõude suhtes aegumist.
3.Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega. Statuudi kohaselt kuulus auhind väljastamisele autorile ja raamatu autorina ei saa käsitleda Kirjastust Argo. Litsentsilepingust ei tulene, et Kirjastusel on õigus poolele autorile väljaantavale auhinnale või et majandusliku õigusena käsitletakse avalikult autorile lubatud auhinda. Statuudi kohaselt ei kuulunud auhind või autasu väljamaksmisele varaliste õiguste omajale, vaid autorile. Hageja leidis, et aegumise kohaldamine ei ole põhjendatud. Õigussuhte olemasolu tuvastamisele aegumist kohaldada ei saa, kuivõrd aegumisele allub üksnes õigussuhtest tulenev nõue (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-08).
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis 21. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjate taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist põhjendatud. TsÜS § 142 lg 1 järgi alluvad aegumisele nõuded, millega nõutakse teo tegemist või sellest hoidumist ehk nõudeõigused. Tuvastusnõuded seevastu ei aegu, kuid vaatamata sellele võib tuvastusnõude õigeaegne esitamine omada kohtumenetluses tähtsust. Kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid. Neid on aga võimalik maksma panna ikkagi vaid aegumistähtaja jooksul. Maakohus on seisukohal, et Kirjastus Argo ja Märt Heuer (hageja esindajana) sõlmisid auhinna vastuvõtmiseks käsunduslepingu (tlk 18). Pooled leppisid kokku, et hageja asemel läheb auhinda vastu võtma Kirjastus Argo esindaja. Juhul kui kohus tuvastaks käesolevas asjas, et kostjate poolt 2012. a korraldatud Georg Hackenschmidti raamatuauhinna konkursi tingimuste kohaselt oli kostjatel kohustus anda raamatu „Meie Keres“ autorile Valter Heuerile postuumselt 2011. a Georg Hackenschmidti raamatuauhind, milleks oli auhinnaraha 1000 eurot ja auhinnaskulptuur, siis oleks Kirjastusel Argo (esindaja) hageja ees 500 euro suurune kohustus.
Hagejale sai 24.05.2012 teatavaks, et Kirjastus Argo esindaja on auhinna kätte saanud ja selle vaid osaliselt hagejale tasunud (tlk 41). Seega juhul kui kohus tuvastaks, et kostjatel oli kohustus auhind anda postuumselt Valter Heuerile, hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 25.05.2012 ja aegunuks 25.05.2015. Maakohus on seisukohal, et isegi kui kohus tuvastaks kostjate kohustuse auhind hagejale üle anda, ei saa hageja seda Kirjastuselt Argo nõuda, kuna tegemist on aegunud nõudega. Seega on hageja maakohtu hinnangul kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016.a otsuse tühistamist ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud 750 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohtu põhjendused hagejale üllatuslikud. Kohus ei selgitanud pooltele ega arutanud pooltega, et hageja õiguslikust huvist sõltub hageja nõude põhjendatus, kohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht enda õigusliku huvi kohta; 2) ei ole maakohus küsinud hageja seisukohta, kas ja milline õiguslik suhe oli hagejal kolmanda isikuga, so Andres Adamsoni või Kirjastusega Argo seoses Andres Adamsoni poolt vastuvõetud auhinnarahaga. Maakohus on kaasamata õigussuhte pooli tuvastanud õigussuhte, leides, et Kirjastus Argo ja Märt Heuer (hageja esindaja) sõlmisid auhinna vastuvõtmiseks käsunduslepingu; 3) palusid kostjad kohaldada aegumist kuna leidsid, et hageja tuvastusnõue on aegunud. Hageja avaldas oma seisukohas kostjate vastusele, et tuvastusnõue ei aegu. Maakohus, arutamata pooltega ja selgitamata seisukohti, luges nõude aegunuks muul alusel, kui pooled seda arutasid; 4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja õiguslikuks huviks on vaid tuvastavast õigussuhtest tulenev nõue kolmanda isiku vastu. Hageja õiguslikuks huviks on ka kostjate ja Andres Adamsoni, samuti Argo TTP OÜ poolt esitatud valeväidete ümberlükkamine, et auhind kuulus Andres Adamsonile või Argo TTP OÜ-le, ja viimased ei anna õiguspäraselt auhinda üle; 5) on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja ja Andres Adamsoni või hageja ja OÜ Argo TTP vahel oli käsundussuhe. Isegi kui hageja kolmanda isiku, so Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ vahel oli käsundussuhe, mida hageja ei kinnita ei tähenda, et hageja nõue eelnimetatud isiku või isikute vastu on aegunud. TsÜS §-st 146 lg 1 tuleneb küll, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid TsÜS § 155 lg 1 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes § 146 kohta on avaldatud, et tehingust tulenevate nõuetena tuleb käsitleda esmalt kõiki eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. Sättele ei allu asjaõiguslikud (väljaandmise) nõuded, isegi kui need põhinevad tehingul. Maakohus on materiaalõiguslikku normi valesti kohaldanud.
6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostjate hinnangul hageja väide aegumise kohaldamise üllatuslikkuse kohta põhjendatud ning ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja nõue nõuda mistahes rahasumma tasumist kostjatelt, Kirjastuselt Argo või Andres Adamsonilt, on aegunud ning kohtuotsuses on seda asjaolu õigesti ning põhjendatult käsitletud; 2) ei ole hageja ümber lükanud maakohtu otsuses esitatud põhjendusi nõude aegumise osas. Vastav kohtu seisukoht ei ole oletuslik, vaid põhineb faktilistel asjaoludel, millised on kohtuotsuse põhjendustes ammendavalt esitatud ning selgitatud; 3) ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt kohus ei selgitanud pooltele ega arutanud pooltega, et hageja õiguslikust huvist sõltub hageja nõude põhjendatus, kohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht enda õigusliku huvi kohta ning sellega oleks rikutud menetlusõiguse norme; 4) ei ole maakohus seadnud pooli uude protsessuaalsesse positsiooni. Maakohtu otsuses on lähtutud otseselt hageja esitatud hagiavaldusest ning kostjate vastuväidetest esitatud hagiavaldusele; 5) ei nõustu kostjad hageja seisukohaga, et kostjad palusid kohaldada aegumist, kuna leidsid, et vaid hageja tuvastusnõue on aegunud. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue auhinnaraha täiendavaks saamiseks on aegunud ning on palunud kohaldada hageja esitatud nõude suhtes aegumist; 6) ei nõustu kostjad apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt võiks hageja ja Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ vahelises õigussuhtes kohaldamisele tulla VÕS § 626 lg 3 ja TsÜS § 155 lg 1. Hageja on leidnud, et tal oleks õigus nõuda veel täiendava 500 euro üleandmist kas Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ poolt. Tegemist ei ole nõudega ega vallasasjaga VÕS § 626 lg 3 mõttes, mida käsundisaaja oleks omandanud käsundiandja arvel või mille käsundiandja oleks andnud käsundisaajale käsundi täitmiseks; 7) leiavad kostjad, et hageja ei ole õigustatud nõudma täiendava summa tasumist kolmandalt isikult või kostjatelt ka sisuliselt lisaks nõude aegumise asjaolule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta Tartu Maakohtu
21.oktoobri 2016 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu seisukoht, et hageja nõudele tuleb aegumist kohaldada on eksitav. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tuvastusnõue ei aegu, on õige, kuid teatud juhtudel võib õigussuhte tuvastamiseks tuvastushagi esitamine olla põhjendamatu. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-08 p 16).
9.Kostjate välja antud Georg Hackenschmidti raamatuauhinna näol on tegemist tasu avaliku lubamisega VÕS § 1005 alusel. Kostjad on lubanud avalikult tulemuse saavutamise eest tasu VÕS § 1005 alusel, milleks on rahaline auhind 1000 eurot ja eriline mälestusese.
Lepinguvälistest võlasuhetest alluvad tasu avalikust lubamisest (VÕS § 1005) ja konkursist (VÕS § 1009) tulenevad nõuded tehinguliste nõuete aegumisele. Järelikult on rahalise auhinna üleandmise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat.
10.Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust see, milline õigussuhe oli hageja ja Kirjastus Argo vahel auhinna vastuvõtmiseks. Samas märgib ringkonnakohus, et tõenäoliselt ei tegutsenud Kirjastus Argo hageja nimel volituse alusel vaid õige on maakohtu käsitlus ja hageja sõlmis suulise käsunduslepingu (tlk 18). Sellisel eeldusel kohustus VÕS § 619 lg 1 alusel Kirjastus Argo hageja eest vastu võtma Georg Hackenschmidti raamatuauhinna. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Asja materjalidest nähtub, et hagejale anti üle 500 eurot ehk pool auhinnarahast, samuti anti hagejale üle auhinnaskulptuur. Aegumine algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Hagejale sai 24.05.2012 teatavaks, et Andres Adamson on auhinnaraha vaid osaliselt (500 eurot) hagejale üleandnud (tlk 41). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et rahalise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 25.05.2012 ja nõue aegus 25.05.2015.
11.Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal puudus hagi esitamise ajal õiguslik huvi õigussuhte tuvastamiseks. Sõltumata hageja varaliste õiguste olemasolust või jaotusest hageja ja Kirjastus Argo vahel litsentsilepingu alusel (tlk 14), on hageja rahaline nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegunud. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest TsÜS § 142 lg 1 alusel, seega puudub hagejal tuvastushuvi ja hagi tuleb jätta tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (hageja) kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.