Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Riigikohus on 05.aprilli 2000.a. otsuses tsiv.asi nr. 3-2-1-18-00 asunud seisukohale, et kui tööandja maksab töötajale mõnikord suuremat kuupalka, kui töölepingus märgitud, ei muuda see töölepingus kokkulepitud palgatingimusi. See on tööandja suva, mis ei muuda töölepingus kokkulepitud palgatingimusi. Kostja palub mitte rahuldada hageja nõuet saamatajäänud töötasu, puhkusekompensatsiooni ja palga maksmisega viivitamise eest. Aili Riisa ( töövaidluses hageja ) vastus 05.05.2003 sõlmitud töölepingu p-s 4.1 lepiti palgatingimustes kokku, et põhipalk sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal. Põhipalga suuruseks 2003.a lepiti kokku 2500 krooni. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitas hageja saamata palga nõude 2005.a ja 2006.a eest. Palgaseaduse § 2 lg 7 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraks, millest madalamas ei ole lubatud palgakokkulepet kokku leppida töötamisel täistööajaga, oli 2005.a 2690 krooni ja 2006.a 3000 krooni kuus. Töölepingu seaduse (TLS) sätted on imperatiivsed töötaja kasuks. TLS § 15 alusel töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti. TLS § 16 alusel: Tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Palgaseaduse § 17 alusel töö eest õhtusel või öisel ajal makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Palgaseaduse §-dest 2 lg 7 ja § 17 ning TLS §-dest 15 ja 16 tulenevalt on väär kostja väide, et tööandja on täitnud oma lepingujärgsed kohustused töötaja ees täies ulatuses garanteerides talle 2005.a ja 2006.a vähemalt 2500 krooni suuruse põhipalga. TLS § 1 alusel peab tööandja kindlustama töötajale mitte ainult töölepinguga, vaid ka seadusega ettenähtud töötingimused. Töötajale peab üldjuhul garanteerima palga vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Käesoleval juhul aga mitte ainult miinimumpalga, vaid tööandja peab kindlustama suurendatud põhipalga vastavalt poolte kokkuleppele. Kuna töölepingu p-s 4.1 lepiti kokku suurendatud põhipalgas, siis PaS § 17 alusel peab suurendatud põhipalk sisaldama vähemalt miinimumpalga suurust summat ja veel täiendavalt lisatud summat töötamise eest õhtusel ja öisel ajal. Väär on ka kostja väide, et pooled ei ole kokku leppinud teistsugustes palgatingimustes või suuremas töötasus pärast 2003.a sõlmitud 2500 kroonist palgakokkulepet. Palgakokkulepe Töölepingu p-s 4.1 eeldab suurendatud põhipalga kokkulepet igakordselt, kui töölepingus olev palgakokkulepe muutub seadusevastaseks seoses miinimumpalga tõstmisega. Tegelikult töötaja ja tööandja sõlmisid palgakokkulepped palga suurendamise kohta, mille kohaselt palk järjest tõusis. Tööandja täitis tegelikkuses palgakokkuleppeid. Seda tõendavad kostja kui tööandja enda poolt koostatud palgalehed, mis asuvad töövaidluskomisjoni toimikus. Töötaja ja tööandja vahel sõlmitud palgakokkuleppe kohaselt oli põhipalga suuruseks: 31.- krooni/ tunnis – nov 2004 – märts 2005, 32.- krooni/ tunnis – alates aprillist 2005.a -juuli 2005, 34.- krooni/ tunnis – alates augustist 2005. Tööandja ei vormistanud töölepingus uusi palgakokkuleppeid kirjalikult, mis kujutab endast tööandja-poolset vormistamise kohustuse rikkumist, mille tõttu ei tohiks kannatada töötaja.

TLS § 26 lg 3 alusel töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. TLS § 26 lg 2 alusel tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti. Tegelikkuses tööandja täitis ja kohaldas palgaarvestuses suulisi palgakokkuleppeid, mida tõendavad palgalehed, kus palgakokkuleppe alusel on tunnitasumäär muudetud või on töötundide alusel tuletatav. Suuliselt kokku lepitud palgakokkulepete kohaselt pidi töötaja palka saama ajapalgana kokkulepitud tunnipalgamäära alusel töötatud töötundide eest. Hageja tegelik töötasustamine toimus põhipalga järgi, mis arvutati kokkulepitud tunnipalga alusel. Palgalehtedega tõendan, et kostja on tööandjana arvutanud ja maksnud palka tunnitasu alusel alates novembrist 2004 – 31.- krooni/tunnis, (5952:192 tunniga=31.-), alates aprillist 2005 – 32.- krooni/tunnis, alates augustist 2005 – 34.- krooni/tunnis. Hageja täiendused töövaidluskomisjonile esitatud töövaidlusavaldusele saamata palga nõude osas 2005.a jaanuaris oli hageja töös 6 päevane (kokku 48 töötundi) tööseisak tormist põhjustatud elektrikatkestuse tõttu, mis ei olenenud töötajast ja kus puudub hageja süü. Kuna 2005.a jaanuaris oli hagejal kokku lepitud tunnipalgamäär 31 krooni, siis esitab hageja 2005.a jaanuarikuu saamata palga nõude tunnipalgamäära 31 krooni alusel. Saamata palga suurus on: 48x31= 1488 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata palk 2005.a jaanuari eest 1488 krooni. Alates 2005.a augustist pidi tööandja hagejale palka arvutama ja maksma 34 krooni/tunnis. Aga tervise-probleemidest tulenenud sõnavahetuse, hageja liigeste moondumise ja liigeste üleväsimus-sündroomi ning sundasendi ja ülepingega töö mittesobimise kohta esitatud arstitõendi järel hakkas kostja hagejale palka maksma kokkulepitust vähem alates 2005.a septembrikuust. Tööandjal ei ole õigust vähendada ega muuta tunnitasu töötajaga kokku leppimata. Saamata palga arvestus on esitatud esialgses töövaidlusavalduses, mis asub töövaidluskomisjoni toimikus. Hageja töötas täiskohaga, täitis tööajanormi ja töötas kõik normtunnid. Hageja esitas töövaidlusavalduse töövaidluskomisjonile 16.11.06. Töövaidluskomisjon lahendas saamata palga nõude kuni 2006.a oktoobrikuu palgani. Pärast seda töötas hageja kostja juures edasi. 15.02.07 kuni 05.03.2007 oli haiguslehel ja pärast seda enam tööle ei läinud. 05.03.07 esitas tööandjale lahkumisavalduse, millega palus oma töölepingu lõpetada alates 06.03.07, sest töö ohustas tervist. Hageja haigus takistas senise töö jätkamist. Töös esinev sundasend ja ülepinge tekitas liigeste valu. Hageja on tööandjale selle kohta esitanud arstitõendi juba 2005.a lõpul (tõend asub töövaidluskomisjoni toimikus) ja 06.03.07 uue arstitõendi selle kohta, et talle on vastunäidustatud sundasendid ja ülepinge. Saamata palga nõude ja arvestuse esitab hageja 2006.a nov- 2007.a veebruarini vahe osas, mille võrra tööandja on palka arvutanud ja maksnud vähem kui 34.- krooni/tunnis. Vähemarvutatud ja saadud palka tõendab hageja 2006.a novembri, detsembri, 2007.a jaanuari ja veebruari palgalehtedega. 2006.a novembrikuu eest: 184x34= 6256 krooni. Tegelikult arvestati 3431 krooni. Seega vähem arvestatud 6256 - 3431 = 2825 krooni. 2006.a detsembrikuu eest: 126x34= 4284 krooni. Tegelikult arvestati 2376 krooni.

Seega vähem arvestatud 4284 - 2376 = 1908 krooni. 2007.a jaanuari eest: 144x34= 4896. Tegelikult arvestati 3225 krooni. Seega vähem arvestatud 4896-3225= 1671 krooni. 2007.a veebruari eest: 80x34= 2720. Tegelikult arvestati 1785 krooni. Seega vähem arvestatud 2720 – 1785= 935 krooni. Kokku vähem arvestatud nov 06 – veebr 07 on: 2825+1908+1671+935= 7339 krooni. Pärast töövaidluskomisjoni otsust maksis tööandja ainult osaliselt välja viivitamatult täitmisele pööratud väljamõistetud saamata palga. Hageja on saanud töövaidluskomisjoni otsuse alusel ainult 756 krooni ning seetõttu loobub selle summa osas nõudest kotja vastu. Saamata puhkusetasu nõude osas Kostja maksis hagejale vähem ja osaliselt on saamata ka puhkusetasu. Nõude põhjendus ja vähem saadud puhkusetasu rahaline arvestus on esitatud esialgses töövaidlusavalduses. Lõpparve koosseisus maksti hagejale saamata puhkuse hüvitust vähem kui on õigus saada. Seetõttu palub hageja tal saamata osa välja mõista. Tööandja pidi arvestama 3802,88 krooni, tegelikult arvestati 2220,00 krooni. Seega arvestati vähem: 3802,88-2220,00= 1582,88 krooni. Puhkusehüvituse arvestus: Kuu Palk kal päevi Okt 06 5984 31 Nov 06 6256 30 Dets 06 4284 21 Jaan 07 4896 24 Veebr 07 2720 14 Märts 07

Kokku: 24140:146=165,34 165,34x23=3802,88 krooni. Viivise nõue Viivise nõude põhjendus on esitatud esialgses töövaidlusavalduses, mis asub töövaidluskomisjoni toimikus. Viivise summa palub hageja välja mõista arvestusega kuni töölepingu lõpetamise päevani 02.04.2007.a Töölepingu lõpetamise kuupäeva tõendab töölepingu ja tööraamatu kandega. Töövaidluskomisjon on oma otsuses arvutanud viivise summa perioodi eest 2005 sept –2006 sept 8086,40 krooni, kus viivitatud päevade arv on arvestatud 16.11.2006 seisuga. 02.04.07 a seisuga on viivitatud päevi lisandunud 137. Seetõttu palub hageja 02.04.07 seisuga perioodi eest 2005 sept –2006 sept välja mõista viivis kogu perioodi eest: Perioodi eest: 17.11.06 –02.04.07 lisandub: 137x8086,40x0,5%= 5539,184 krooni. Kokku kogu perioodi eest: 5539,184+8086,40= 13625,584 krooni. Viivis 2005.a jaanuari eest: 1115,50 (ülekandmisele kuulunud palk)x 761(viivitatud päevade arv 634+137) x 0,5%= 4244,5249 krooni. Viivis perioodi eest okt 2006 – veebr 2007: Kuu väljamaksmisele kuulunud viivitatud päevade arv viivis Okt 2006 2151,424

1430,70 Nov 2006 2101,80

1082,427 Dets 2006 1419,552

511,0387 Jaan 2007 1243,224

254,860

Veebr 2007 Kokku:

695,64

45,2166 3324,24

Kokku viivis: 13625,584+4244,5249+3324,24= 21194,35 krooni. Hüvitus lõpparve maksmisega viivitamise eest Hageja esitas tööandjale lahkumisavalduse ja palus töölepingu lõpetada 06.03.07. Pärast seda ei saanud hageja õigel ajal kätte ei tööraamatut ega töölepingu lõpetamise kannet. Tööraamatu sai kätte 23.04.07. 27.04.07 laekus hageja pangaarvele osaliselt lõpparve. Lõpparve maksmise kuupäeva tõendab hageja väljavõttega oma arvelduskonto tehingutest Nordea Pangas. Ülejäänud osa lõpparvest on hagejal siiani saamata. Palgaseaduse § 32 lg 1 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja palub kostjalt PaS § 32 lg 1 ja TLS § 119 lg 2 alusel välja mõista hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 5696 krooni. Keskmise palga arvestus: Kuu palk tööpäevade arv 2007 märts 2007 veebr

2007 jaan

2006 dets

2006 nov

2006 okt

Kokku: 24140

Ühe tööpäeva keskmine tasu: 24140:89= 271,24 Keskmine kuupalk: 271,24x21= 5695,955 krooni. Hageja palub OÜ-lt Valge VN välja mõista: saamata palga 2005.a jaanuarikuu eest 1488 krooni; perioodi eest 2005.a septembrist kuni 2006.a oktoobrini (kaasa arvatud) 16313 –756= 15557 krooni; perioodi eest 2006.a novembrist – 2007.a veebruarini (kaasa arvatud) 7339 krooni; saamata puhkusetasu 2005.a - 828,55 krooni ja 2006.a - 1000 krooni, lõpparve koosseisus vähem makstud saamata puhkuse hüvitus 1582,88 krooni; viivise palga maksmisega viivitatud aja eest 21194,35 krooni ja hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 5696 krooni.

tulemusliku töö eest. Aili Riisa peale arsti poolt antud tõendi esitamist tööandjale ei töötanud enam nii hästi ja seetõttu maksti talle ka väiksemat tunnitasu kui eelnevalt talle maksti. Alla kokkulepitud põhipalka ei ole Aili Riisale töötasu makstud. Tööandja ei ole töötajaga kokkuleppinud palgatõusus. Lisatasu ei nähtu palgalehel ja on kokkupandud põhipalgaga. Tunnistab, et see on nende viga. Sama tunnistab kohtus ka tunnistaja Jaanika Sepp, kes töötas sellel ajal raamatupidajana. Mingit dokumenti lisatasu maksmiseks talle ei esitatud. Lisatasu suuruse ütles talle juhataja. Tunnitasu öeldi talle suuliselt. Mingeid alusdokumente selleks ei olnud. Aili Riisa poolne tunnistaja tema poeg Rendi Riisa ütluste kohaselt nägi ta, kui ema ja ülemus rääkisid palgatõusust. Andrus Naarits olin nõus, et ema hakkab saama palka 34 krooni tunnis. Aili Riisa kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli tema põhipalk töölepingu järgi 2500 krooni. Tema palgalehel ei olnud näidatud lisatasu. Ta sai aru, et tema töötasu on tõstetud. Ta käis juhataja juures ja küsis palka juurde. See oli 2004 aasta septembris. Juhataja lubas tunnitasuks 31 krooni ja täitis ka selle lubaduse. Peale haigust tema tunnitasu vähendati. Kohus leiab, et vaidlusaluseks küsimuseks on, mida lugeda töötaja põhipalgaks, kas palgalehel olev tunnitasu, mida tegelikult töötajale maksti või töölepingus olev põhipalk 2500 krooni kuus. Vaidlusaluses küsimuses on kaks vastandlikku seisukohta. Tööandja leiab, et ta maksis põhipalgana tunnitasu koos lisatasudega ja seetõttu palk suurenes töötajal. Töötaja kinnitab, et ta palus tunnitasu tõstmist ja seda ka tehti ja hakati talle maksma kõrgemat tunnitasu. Töötaja ei saanud aru, et palgalehel olev põhipalk sisaldas ka mingit lisatasu. Tööandja ei osanud seletada, miks maksti tunnitasu, kuigi töötaja palgaks töölepingus oli põhipalk 2500 krooni. Kohus leiab, et aluseks tuleb võtta töötajale makstud tegelik palk, milline kajastub palgateatistel ( tööv.tlk. 729). Töölepingus ei ole tehtud kirjalikke muudatusi palgatõusu või languse kohta. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ( Rendi Riisa Aili Riisa poeg ja Andrus Naarits tööandja seaduslik esindaja ) ütlused on üksteisele vasturääkivad, siis kohus ei saa neist lähtuda. Kohus saab vaidluse lahendamiseks tõendina võtta palgateated, mis kajastavad töötajale tegelikku makstavat töötasu. Aluseks töötasustamisel ei saa võtta kehtinud palgamäära, kuna asja arutamisel selgus, et selle järgi palka ei makstud. Töötaja konkreetset põhipalga suurust tööandja öelda ei osanud. Tööandja väide, et põhipalga hulka arvestati kõik lisatasud ja juurdemaksed ei vasta tegelikkusele. Näiteks on palgalehtedel ( detsember 2005 ja oktoober 2006 ) töötaja põhipalgale lisaks arvutatud lisatasu õhtuse ja öise tööaja eest, samuti preemia. Eelneva alusel loeb kohus usaldusväärseks tõendiks palgateated ja nendel oleva põhipalga töötaja põhipalgaks sellel oleva tunnitasu alates novembrist 2004 31 kr, alates aprillist 2005 32 krooni. alates augustist 34 kr. Vaatamata sellele, et tööandja ei ole palgamuudatusi kirjalikult vormistanud, kuid tegelikkuses on neid täitnud. Loeb kohus need töötaja Aili Riisa suhtes kehtivaks. TLS § 16 alusel on tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv – või töölepingus ettenähtud –kehtetud. Seega tuleb lugeda Aili Riisa töötasu vähendamine alla 34 krooni perioodil september 2005 – oktoober 2006 määrani 18 – 31 krooni, kehtetuks. Seega tuleb tööandjalt OÜ Valge VN Aili Riisa kasuks välja mõista vähem arvestatud ja makstud palk 16634 krooni. Kohus leiab, et puudub vajadus ära tuua kohtuotsuses uuesti arvutus vähem arvestatud ja makstud töötasu kohta, sest töövaidluskomisjoni toimikus on see olemas ja kohus nõustub seal toodud arvutustega.( tööv.kom. tl. 7 – 10 ). Saadud summast tuleb maha

arvestada Aili Riisale peale töövaidluskomisjoni otsust tööandja poolt makstud summa 756 krooni. Seega jääb väljamõistetavaks summaks 15 878 krooni Aili Riisa kasuks. PaS § 35 alusel maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0.05 % maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast. Viivise arvestuse summaks on töövaidluskomisjon arvestanud 9899 krooni ja kohus nõustub selle arvestusega ning ei hakka seda kordama ( tööv.kom. tl. 10 ) . Seega tuleb tööandjalt välja mõista viivise tasu summas 9899 krooni Aili Riisa kasuks. Puhkusetasu on kokku 1759.80 krooni ja selle arvestus on töövaidluskomisjoni otsuses olemas ja kohus nõustub sellega ( tööv.kom. tl. 10 ). Tööandjalt tuleb välja mõista saamata jäänud puhkusetasu summas 1759.80 krooni Aili Riisa kasuks. Aili Riisa on kohtule esitanud lisataotluse peale töövaidluskomisjonile esitatud taotlustele. Ta palub kohtul välja nõuda saamata jäänud palga, puhkusetasu ja viivise ja hüvitise lõpparvega viivitamise eest peale töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsuse, kuna töötas tööandja juures edasi kuni 02.04.2007.a. Kohus leiab, et Aili Riisa lisataotlused peale töövaidluskomisjonis esitatud taotlustele ei kuulu rahuldamisele. Riigikohtu lahendis 03. juuni 2003 3-2-1-35-03 p.16 – s on asutud seisukohale, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 kohaselt saab vaidles pool ,kes ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus kohtusse pöörduda üksnes sama vaidlusega, mida lahendas töövaidluskomisjon. Sama seisukohal on Riigikohus oma lahendis 01 veebruar 2007 3-2-1-13907p 11, milles ta viitab ITLS § 24 lg 5, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks, juhul kui teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks ning järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITLS § 24 lg 5 reguleeritud juhtumil.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.