AS H hagi SOÜ ja I L vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised
Hageja AS H (registrikood xxx asukoht xxx); hageja esindaja O Harlamova; kostjad S OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx, faktiline asukoht teadmata); seaduslik esindaja juhatuse liige O B; I L (isikukood xxx, elukoht xxx); esindaja vandeadvokaadi vanemabi I Västrik (OÜ Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, xxx). 06.02.2008.a.
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hageja esindaja O Harlamova Kostja I L Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi I Västrik
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt S OÜja I L solidaarselt 178 466 krooni ja kostjalt S OÜ128997,58 krooni AS H kasuks.
3.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
Hageja esitas 28.07.2006.a. hagi OÜ S ja I L vastu solidaarselt 307 463,58 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS H ja V OÜ vahel sõlmiti 11.09.2002.a. liisingleping nr 0045212L, mille esemeks oli sõiduauto Xxx(edaspidi vara). 04.11.2002.a. sõlmisid hageja, V OÜ ja S OÜ liisingulepingu ülevõtmise lepingu, millega andis V OÜ S OÜ-le üle kõik liisingulepingust tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused.
Kostja S OÜ ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja lõpetas S OÜ-ga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja OÜ S andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima.
Kostja S OÜ lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: vara jääkmaksumus summas 618 365,11 krooni, hageja poolt kantud vara realiseerimisega ja tagastamisega seotud otsesed kulutused summas 18 667,67 krooni ja debitoorne võlgnevus 30 858,48 krooni, võlgnevus kokku 667 981,26 krooni.
Kuna hind, millega õnnestus vara realiseerida, on 338 983,05 krooni, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma ega ka peale lepingu lõppemist tasutud 21 534,63 krooni kostja S OÜ poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ning tasumata on jäänud 307 463,58 krooni (s.o lepingust tuleva 618 365,11 krooni ja vara realiseerimisest saadud 338 983,05 krooni ning hiljem laekunud 21 534,63 krooni vahe).
04.11.2002.a. sõlmiti hageja I L vahel käendusleping nr 0045212L, mille alusel võttis I L endale kohustuse tagada solidaarselt kostja OÜ S lepingust tulenevate kostja OÜ S kohustuste kohase ja täieliku täitmise. 09.02.2005.a. saatis hageja teatise, milles informeeris I L S OÜ võlgnevusest ning palus kustutada lepingust tulenev võlgnevus. I L antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud.
Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevuse summas 307 463,58 krooni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
21.09.2006.a. esitas hageja vastuse kostja I L vastusele. Kui kostja I L soovib väita, et lepingu ülesütlemine kostja S OÜ suhtes oli/ võis olla põhjendamatu, siis palub hageja esitada vastavasisulised tõendid. AS H töötajad on pidevalt olnud telefoni teel ühenduses kostja I L ning teavitanud teda võlgnevusest ning kostja lubas korduvalt võlgnevuse tasuda. Kostja nimetatud lubadustest kinni ei pidanud. Hageja raamatupidamise andmetel on kõik lepingust tulenevad maksed teinud kostja I L temale kuuluvatelt arvelduskontodelt või sularahas. Seega on kostja esindaja väide, et kostja I L ei teadnud võlgnevusest ning teadmise korral oleks tasunud lepingust tuleneva võlgnevuse, paljasõnaline.
Kuna hagejale lepingust tulenevat võlgnevust ei tasutud ning hageja ütles lepingu üles, siis kohustus kostja S OÜ hagejale vara tagastama. Vastavalt I L peetud telefonivestluse peale lepingu ennetähtaegset ülesültemist, lubas kostja I L samal päeval toimetada lepingu objektiks oleva vara OÜ BRC platsile. Kuna vara OÜ BRC platsile ei toodud, siis tellis hageja OÜB R s tagastusteenuse. Tagastusteenus sisaldas muuhulgas vara valdaja välja selgitamist, vara asukoha kindlaks tegemist ning vara müügiplatsile jõudmise tagamist.
Kuna teadaolevalt on kasutatud sõiduautode turg üleküllastunud, siis eeldab kasutatud sõiduautode müümine professionaalset müügiprotsessi ja- ettevalmistust, mida ei ole võimalik ilma kuludeta läbi viia. Kostja I L väidab, et juhul kui hageja oleks müünud vara jaanuaris 2004.a. oleks hageja võimalik kahju olnud väiksem. Hagejale jääb ebaselgeks, et kuidas on võimalik vara müüa, kui varale ei leidu ostjat.
Kostja S OÜ seisukoht
10.Kostja S OÜ hagile vastanud ei ole ning kohtuistungitele ei ole ilmunud. Kostja I L seisukoht
11.Kostja kohtule 07.09.2006.a. esitatud vastuväite kohaselt hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millistel tähtpäevadel ja millises ulatuses kostja S OÜ oma kohustusi täitis/ ei täitnud ning seega ei ole tõendanud, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Ei ole andmeid, et enne liisinglepingu ülesütlemist oleks kostjalt I Llt nõutud lepingu täitmist. Kostja leiab, et tõendatud ei ole kahju suurus. Arusaamatuks jääb tagastamisteenuse sisu ja põhjendatus.
12.15.10.2007.a. esitas kostja täiendava vastuse hagile, mille kohaselt 16.06.2004.a. sõlmisid kostja I L ja hageja lepingu nr 200058. Nimetatud lepingu alusel kohustus kostja hüvitama hagejale OÜ V ja hageja vahel 11.09.2002.a. sõlmitud liisinglepingust nr 0045212L tekkinud võlgnevuse summas 200 000 krooni (liisingeseme müügist saadav arvestuslik müügikahjum). Hagiavalduses nõutakse samal alusel aga 307 463,58 krooni tasumist. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust ühepoolselt nimetatud lepingut muuta ja nõuda suurema summa kui 200 000 kroonise võla tasumist. Nimetatud võlgnevusest on kostja tasunud 21 534,63 krooni, seega ei saa kostja võlgnevus olla suurem kui 178 466 krooni. Kohtu põhjendused
13.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
14.Asjaolu üle, et AS H ja V OÜ vahel on sõlmitud liisingleping (t lk 8-11) ning AS H ja AS S vahel on sõlmitud liisingulepingu ülevõtmise leping (t lk 16-17), vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus lepingu lõpetamise (t lk 21) suhtes. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et hageja AS H sõlmis kostjaga I L käenduslepingu (t lk 36).
15.Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt S OÜ ja käendajalt I L solidaarselt võlgnevuse summas 307 463,58 krooni tasumist või on kostja I L vastutus piiratud 178 466 krooniga.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
17.Pooltevahelise 11.09.2002.a. lepingu nr 0045212L näol on tegemist liisingulepinguga, mis oma olemuselt on kestvusleping. Osundatud lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. 28.11.2003.a. teatistega on hageja teavitanud S AS-i lepingu nr 0045212L ülesütlemisest ning võlgnevuse olemasolust. 09.02.2005.a. teatisega on hageja teavitanud käendajat ehk kostjat I Lt
asjaolust, et S AS ei ole liisinglepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning palub käendajal tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.
18.VÕS § 142 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muude tingimustega.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja poolt on tagastatud hagejale liisinglepingu nr 0045212L vara.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt I L solidaarselt kostjaga OÜ S võlgnevuse summas 307463,58 kr tasumist, kuivõrd I L on AS H sõlminud 16.06.2004.a. lepingu nr 2000508 (t lk 126-128). Lepingu nr 2000508 kohaselt kohustub I L tasuma hageja ja V OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust tekkinud võlgnevuse summas 200 000 krooni, millest kostja I L on käesolevaks ajaks tasunud 21 534 krooni. Osundatud leping eelduslikult kehtib, vastupidine millegagi tõendatud ei ole.
21.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 67 lg 2 kohaselt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Asja materjalidest nähtub, et kostja I L ja AS H vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kostja vastutab liisinglepingust tuleneva võlgnevuse korral 200 000 krooniga. Seega on käendaja I L vastust hageja ees nimetatud summaga piiratud (VÕS § 142 lg 3) ning suurema summa nõudmine ei ole võimalik. Järelikult vastutab I L hageja ees maksimaalselt summaga 200 000 krooni. Arvestades asjaolu, et kõnealusest 200 000 kroonist on kostja tasunud hagejale 21 534 krooni, on õige kostja seisukoht, et tema kohustus hageja ees on piiratud 178 466 krooniga.
22.Kostja I L on vastu vaielnud asjaolule, et hageja nõuab tagastusteenuse tasumist ning et sõiduauto on müüdud alla turuhinda. Hageja on asunud seisukohale, et kuivõrd kostja ei tagastanud sõiduautot tähtaegselt, tuli tellida OÜB R tagastusteenus (t lk 29). Hilisemalt kostja tagastusteenuse nõudele vastuvaielnud ei ole ning tõendeid selle mittevajalikkuse kohta esitatud ei ole. Järelikult on kostja I L nõustunud tagastusteenuse tasu nõudmisega. Vastuväide, mis puudutab müügihinda on kostja poolt paljasõnaline ning tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole võimalik vara müüa kõrgema hinnaga, kui sellele puudub ostja. Turuhinna määrab nõudlus ning turuhinna määramine on hageja diskretsiooni õigus.
23.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud, juhul kui hageja, tuginedes lepingu VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab vara, hüvitama liisinguandjale liisinguesemest võõrandamisest tekkinud kahjud, s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamise tekkinud kulude hüvitamata osa vahe ja kulud, sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine.
24.Hageja on võõrandanud liisingulepingu nr 0045212L vara hinnaga 338 983,05 krooni. Hageja nõue kostjate vastu nimetatud lepingust tulenevalt on 307 463,58 krooni, mis moodustab lepingust tuleneva võlgnevuse, vara realiseerimisega saadud summa ja hiljem laekunud summa vahest.
25.VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu nr 0045212L vaidlusalune vara jäi pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale ehk hagejale, seega tuleb viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava vara väärtust. Hageja on arvestanud vara jääkmaksumuseks 618 365,11 krooni. VÕS § 367 lg 2 kohaselt kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast. Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-07 leidnud, et lähtudes VÕS § 367 lõikest 3 tuleb liisinguandja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumakseid vara jääkväärtusega. Kuna liisingulepingu nr 0045212L lõppemisel jäi nimetatud lepingu vara omandiõigus hagejale, säilitas ta vara ja omandas tasutud väljaostumaksed, seega jäi hagejale vara jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumakseid tuleb kõrvutada vara väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS § -st 65 loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).
26.TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvalt on
liisingulepingu nr 0045212L vara on müüdud 26.11.2004.a. hinnaga 338 983,05 krooni (t lk 24). Kostja on vastuväides märkinud, et hageja ei ole näidanud, et auto on müünud parima võimaliku hinna eest. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et vara ei müüdud parima võimaliku hinna eest, on paljasõnaline. Auto müügi juures tuleb arvestada müügi hetkel olevat turusituatsiooni, s.t turu nõudlust pakutava auto järele. Kohus leiab, et hageja kui vara omanik, oli õigustatud ise otsustama hinna üle, mille eest temale endale kuuluvat vara võõrandada ning kui liisinguvõtja, kellega liisinguleping oli temapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu lõpetatud, ei saanud teha hagejale ettekirjutusi, millise hinnaga võib liisinguandja temale kuuluvat vara müüa. Ostumüügilepingus lepivad hinna kokku vara ostja ja müüja ning kolmandatel isikutel puudub õigus teha lepingupooltele vara hinna suhtes ettekirjutusi. Kui kohustatud isik oleks oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees jätkuvalt täitnud, ei oleks hagejal vaja olnud vaidlusalust vara müüa. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud vara pika müügiperioodi jooksul võõrandada, siis oli hageja sunnitud vara hinda alandama.
27.Arvestades asja materjale ning eeltoodut, asub kohus seisukohale, et AS H hagi OÜ S ja I L vastu kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus solidaarselt summas 307 463,58 krooni. Kuivõrd kostja I L vastutus hageja ees on piiratud 178 466 krooni suuruse summaga, ei saa temalt hageja kasuks välja mõista suuremat võlgnevust kui 178466 krooni. Menetluskulu Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele (TsMS § 163 lg 1).
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.