Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

hageja kostjaga ja F AS-ga kokkuleppe, mille alusel hageja rahuldas kostja nõudeid tema vastu summas 118 000 krooni. Kostja nõude rahuldamine toimus selliselt, et F AS tasus otse kostjale töövõtulepingu alusel maksmisele kuuluva summa. Hageja leiab, et kostjale võla tasumisega jäeti teised võlausaldajad halvemasse olukorda, kahjustades sellega teadlikult teiste võlausaldajate huve ja eelistades ühte võlausaldajat teistele. Hageja taotleb, tunnistada hageja, kostja ja F AS vahel 30.11.2005 sõlmitud leping tagasivõitmise korras kehtetuks ja kostjalt välja mõista 118 000 krooni hageja pankrotivarasse. Kostja vastus

Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Ka ei ole kostjal teada aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks. Kostja leiab aga, et M-PBOÜ (pankrotis) poolt esitatud hagi 118 000 krooni tagasinõudmiseks pankrotivarasse ei ole põhjendatud. Faktilised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid Vastavalt OÜ B ja OÜ M-PB vahel 26. septembril 2005.a. sõlmitud müügilepingule nr 01/09/05 on OÜ B väljastanud OÜ-le M-PB saatelehtede alusel betooni. Kaup anti üle saatelehtede alusel ajavahemikul 21. septembrist kuni 27. oktoobrini 2005.a. Tasumiseks esitati arved: nr 229 summas 44 262 krooni ja 98 senti, maksetähtaeg 28.10.2005.a. nr 256 summas 311 953 krooni ja 65 senti, maksetähtaeg 30.10.2005.a. nr 474 summas 145 772 krooni ja 48 senti, maksetähtaeg 30.11.2005.a. OÜ M-PB neid arveid ei tasunud. Kostja on esitanud vastava nõude OÜ M-PB pankrotimenetluses. Nõue on kaitstud, mida kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud protokoll. 16. novembril 2005.a. saatis OÜ B advokaadibüroo kaudu OÜ-le M-PB nõudekirja selleks ajaks maksetähtaja ületanud võla tasumiseks. OÜ M-PB summat ei tasunud. Pretensioonile ei vastatud, kuid suulises vormis toodi mittetasumise põhjenduseks ajutised rahalised raskused. Raha puudumist põhjendati peatöövõtja viivitamisega raha ülekandmisel.

2006.a. mainimata oma maksejõuetust või pankrotimenetlust. Viivitust raha tasumisel põhjendati peatöövõtja viitamisega arvete tasumisel. OÜ M-PB juhatuse liikmed vastaid samuti hagile kirjalikult 09. jaanuaril 2006.a. A. K kinnitab vastuses, et makseraskused on ajutised hageja täidab oma kohustused lähiajal. M. V kinnitab, et OÜ M-PB on maksejõuline ning suudab oma kohustused täita. Pankrotimenetlus algatati Pärnu Maakohtus 16. veebruaril 2006.a. OÜ M-PB kostjat sellest ei informeerinud. Pankrot kuulutati välja 06. märtsil 2006.a. ja teade pankroti kohta avaldati ametlikes teadaannetes alles 08. märtsil 2006.a. Kostja sai OÜ M-PB maksejõuetusest teada selle kuulutuse kaudu. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel vaidlus puudub selles osas, et 30.11.2005 on hageja, kostja ja F E AS leppinud kokku, et F E AS maksab otse Betoonmeister OÜ-le M-PB OÜ rahalise kohustuse 118 000 krooni. Vaidlus on selle üle, kas nimetatud kokkuleppega kahjustati teiste võlausaldajate huve ja kui kahjustati, et kas teine pool teadis või pidi teadma, et selle tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja on hagis lähtunud Pankrotiseaduse (PankS) § 110 lg 1, mille alusel hageja taotleb 30.11.2005 sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamist, konkretiseerimata, millise nimetatud paragrahvi lg 1 märgitud punkti alusel hageja seda taotleb. PankS § 110 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankrotiväljakuulutamiseni. PankrS § 110 lg 1 punktile 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ja punktile 3, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis on tehtud enne sama lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve Eelnimetatud paragrahvi lg 1 p 2 ja 3 ei ole korraga kohaldatavad, sest punkt 3 on kohaldatav vaid siis, kui tehing ei jää ajaliselt p. 2 sätestatud tähtaja sisse. Käesoleval juhul oleks kohaldatav vaid p. 2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul tuleb analüüsida kas tehinguga kahjustati teiste võlausaldajate huve ja kas kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huve. Lähtuvalt tehingu sõlmimise ajast kohus on seisukohal, et selle tehingu sõlmimisega eelduslikult võidi kahjustada teiste võlausaldajate huve, kuna pankrot oli algatatud 16.02.2005, kuid teiste võlausaldajate huvide kahjustamist hageja ei ole millegagi kindlaks teinud. Kohus lähtub siin Riigikohtu lahendist 3-2-1-43-07, kus on Kolleegium on märkinud, et PankS §

113 lg 1 p2 makse tagasivõitmise üheks eelduseks-ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Lisaks eeltoodule on selles lahendis märgitud, et Kolleegium jääb 3. juunil 2003 kohtuasjas nr 3-2-1-5803 tehtud otsuses esitatud seisukoha juurde, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Samas Kolleegium märgib, et PankS §110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. See on aga oluline PankS § 110 lg 1 p-de 2-3 rakendamise seisukohalt. Lähtuvalt Riigikohtu eelpool märgitud lahendist on kohus seisukohal, et võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole millegagi kindlaks tehtud, kuna hageja väited, et kostjale võla tasumisega jäeti teised võlausaldajad halvemasse olukorda, on paljasõnalised, millegagi kinnitamata. Kohtutoimikust nähtub, et 30.11.2005 on hageja, kostja ja F Ee AS leppinud kokku, et F E AS maksab otse Betoonmeister OÜ-le M-PBOÜ rahalise kohustuse 118 000 krooni. Sellest lepingust ei nähtu, et kostja oleks teadlik olnud hageja pankroti algatamisest ja väljakuulutamisest. PankrS § 110 lg 2 kus eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve, kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Hageja on kohtu arvates eelmärgitud kokkuleppe sõlmimisel jätnud kostjale teatamata, et hageja pankrot algatati 16.02.2005. Kostja on kohtutoimikusse esitanud kirjavahetuse, milles hageja erinevatel aegadel on andnud lubadusi kostjale oma kohustused täita, kuid kostja poolt esitatud kirjavahetus on 2006 aasta algusest, mis ei ole tõendavaks asjaoluks kostja väidetele, et hageja on jätnud endast mulje kui maksejõulisest ettevõttest. 2006 aastal kostja poolt esitatud hageja kirjavahetus kostjaga ei mahu ajaliselt sellesse perioodi, mil poolte vaheline kokkulepe sõlmiti, kuna see kirjavahetus on hilisem. Kohus on seisukohal, et tõendatud on asjaolu, et kostja oli teadlik hageja pankrotist alles pärast pankroti väljakuulutamist. Seda fakti kinnitab kohtu arvates asjaolu, et kostja on hageja (pankroti) nõuete kaitsmise koosolekul esitanud oma nõuded. Seega vaidlusaluse tehingu sõlmimisel kostja ei teadnud, ega pidanud teadma, et selle tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et vaidlustatud tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotivara tehingu tõttu ei vähenenud. Kuna eelpool toodust järelduvalt 30.11.2005 tehing ei olnud teisi võlausaldajaid kahjustav ja lähtuvalt ülalkirjeldatud faktilistest asjaoludest, et kostja ei olnud kokkuleppe sõlmimisel teadlik hageja maksejõuetusest, ei kuulu hagi rahuldamisele. Lisaks eeltoodule, kostja ei saanud teada, et tehing võiks kahjustada võlausaldajate huve, kuna kostja ei olnud teadlik hageja pankroti algatamisest ega ka hageja pankroti väljakuulutamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Eeltoodu alusel kohus antud asjas teeb menetluskulude jaotuse selliselt, et kõik menetluskulud tuleb kanda hagejal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. 31.01.2008 istungil hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist halduri poolt, kuna tegemist on massikohustuse hagiga.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.