Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1699,16 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, eesindajad post: XXX). Kostja: M.K. (isikukood XXX, e-post: XXX; nõustaja Annika Rau, e-post: XXX) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr CNT0000065261 tulenev võlgnevus 261,22 eurot.
3.Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr CNT0000065261 põhivõlgnevuse jäägilt (200 eurolt) alates 11.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89012496393 tulenev põhivõlgnevus summas 993,93 eurot, millest kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 170,37 eurot ning ülejäänud põhiosamaksed 823,56 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: Maksetähtpäev 15.04.2025 15.05.2025 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025 15.12.2025 15.01.2026
Põhiosa tagasimakse suurus (euro) 22,42 23,49 23,44 24,50 24,50 25,05 26,09 26,18 27,21 27,37
5.Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr L89012496393 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
6.Jätta menetluskulud 74% ulatuses M.K. kanda ja 26% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 654,90 eurot.
8.Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 26-35, 102-106, 198-201, 210-211, 230-231, 242-)
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub M.K.-lt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 1343,88 eurot, intress 102,90 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 128,40 eurot ning viivise 19,9% aastas alates 27.09.2024 lepingu nr CNT0000065261 põhinõudelt 200 eurolt kuni selle täitmiseni ja viivise 15,9% aastas alates 27.09.2024 lepingu nr L89012496393 põhinõudelt 1343,88 eurolt kuni selle täitmiseni. 2
Alternatiivselt esitas hageja lepingu II täitmise nõude ning palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 993,93 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja kaks lepingut, COOP Finants AS-iga (esialgne võlausaldaja) 29.07.2015 Säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT0000065261 (edaspidi leping I), mille alusel sai kasutada krediiti ja AS-iga Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) 27.05.2023 järelmaksulepingu nr L89012496393 (edaspidi leping II), mille alusel sai kauba järelmaksuga. Lepingus I lepiti kokku intressi määr 19,90% aastas, krediidi kulukuse määraks on 13,91% ja lepingus II lepiti kokku intressi määr 15,90% aastas, krediidi kulukuse määraks on 30,64%.
3.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 31.01.2024 kostjale lepingu I ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja 27.02.2024 teatise lepingu I lõpetamise kohta. Esialgne võlausaldaja saatis 06.02.2024 kostjale lepingu II ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja 27.02.2024 teatise lepingu II lõpetamise kohta. Esialgsed võlausaldajad loovutasid oma nõuded 29.02.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja saatsid teatise nõude loovutamisest kostjale.
4.Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja on teovõimeline isik, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi.
5.Hageja selgitab lepingu I kohta, et aastal 2015 usaldati kliendi poolt esitatud andmeid. Vastavalt tolle hetke protseduuri reeglitele ei olnud lisadokumentide esitamine kohustuslik. Kontroll teostati maksehäireregistrisse ning grupisiseselt. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud, otsuse tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust. Arvestades krediidisummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. Järelmaksulepingu tingimuste p 4.4 järgi läheb kauba omandiõigus tarbijale üle pärast viimase osamakse tasumist. Jättes nõude eest tasumata ning hoides enda käes soetatud kauba valdus, on tarbija alusetult rikastunud.
6.Lepingu I alusel võimaldati kostjale krediiti 200 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma tagasimaksetega 10. kuupäeval. Lepingu I ülesütlemise seisuga 27.02.2024 oli kostjal tagastamata krediit 200 eurot.
7.Lepingu II alusel sai kostja kauba maksumusega 1169 eurot ja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2023 – 15.06.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks kokku 25,12 eurot. Lepingu II põhiosa võlgnevus on 1143,88 eurot.
8.Säästukaart Plussi tingimuste p 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma intressi alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intressid 4,32 eurot. Lepingu II järgi on kostja intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.11.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni s.o 15.02.2024 summas 98,58 eurot.
9.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lõikest 2 lepingu I puhul 30 eurot ja lepingu II puhul 50 eurot, mis on kujunenud tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisest ning muudest kuludest, mis on seotud võlgniku makseviivitusega.
10.Lepingu I alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 200 eurot alates 28.02.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.09.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase 3
määraga võrdses määras s.o 19,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 23,05 eurot.
11.Lepingu II alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1143,88 eurot alates 28.02.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.09.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 105,35 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist mõlema lepingu põhivõlalt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras.
12.Hageja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Lepingu nr I alusel on kostja saanud krediiti kokku 12 564,89 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 13 003,44 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud krediidi põhiosa.
13.Lepingu II alusel on kostja saanud laenu 1169 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 175,07 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 993,93 eurot (1169-175,07). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. 14.10.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 198,73 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 175,07 eurot, seega võlgnevuses on 23,66 eurot (198,73-175,07). 20.01.2025 seisuga on kostja võlgnevuses 13. osamaksega 15.07.2024 kuni 19. osamakseni 15.01.2025 summas 125,24 eurot. Olukorras kus kostja leiab, et peab maksma vaid 23,66 eurot ning ei ole nõus kogu põhiosa jäägi osas lahendust leidma, siis vältimaks olukorda, et hageja peab tuleviku osamaksete osas uuesti kohtusse pöörduma, oleks seega mõistlik menetlusökonoomikast tulenevalt rahuldada ja mõista need välja käesoleva tsiviilasja raames. Seega esinevad erandlikud asjaolud mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 190-193, 224-225, 251-253)
14.Kostja vastuväidete kohaselt on COOP Finants AS ja AS Inbank Finance rikkunud vastutustundliku laenamise kohustusi, mille tagajärjel tuleb nõuded ümber arvestada. Kumbki krediidiandja ei ole kostjalt küsinud pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid ja selgitusi selle kohta, et krediidiandjad oleksid kostja krediidivõimelisust suutnud adekvaatselt hinnata kogutud muu teabe alusel. Mitte kumbki krediidiandja ei ole teinud mitte ühtegi mõistlikku liigutust selleks, et kontrollida kostja esitatud andmete õigsust.
15.Nõuete ümberarvestamine toob endaga kaasa tagajärje, kus nr CNT0000065261 lepingust tulenev nõue on tasutud, sest teostatud maksed tuleb arvestada põhinõude katteks.
16.L89012496393 järelmaksu lepingu puhul tuleb arvestada kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks ning sellisel juhul ei saaks lugeda lepingut 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kuna leping pole üles öeldud, ei ole nõue terves osas sissenõutavaks muutnud. Sissenõutavaks on muutunud ainult 198,73 eurot, millest on võlgnik 175,07 eurot tasunud – jääk on 23,66 eurot. Kogu nõude jääk on 993,93 eurot, kuid selle tasumise tingimused ei ole relevantsed kohtuasja lahendamisel. Hagejal puudub õigus nõuda sisse nõuet, mis ei ole muutunud veel sissenõutavaks.
17.Kostja on lepingu I nõude katteks tasunud 438,55 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud ning see summa tuleks arvestada lepingu II jäägi katteks (jääk on hetkel 993,93 eurot) või tagastada kostjale. Seega pärast tasaarvestamist jääks lepingu II jäägiks 555,38 eurot (993,93 – 438,55). Kostja nõuab hagejalt üleliia makstud 438,55 eurot tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja peab tasuma hagejale 993,93 eurot lepingust II tulenevate tulevikukohustuste katteks. Kuna nõuded on vastastikused on mõistlik need tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 järgi. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 555,38 eurot (993,93 - 438,55).
4
Kostja taotleb oma keerulise finantsolukorra tõttu tasumist osade kaupa maksegraafiku alusel ning maksimaalne sobiv kuumakse on 40 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja kaks lepingut - 29.07.2015 ETK Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000065261 (leping I), mille alusel võimaldati talle tähtajatult krediiti 200 eurot (dtl 36). - 27.05.2023 AS-iga Inbank Finance järelmaksu lepingu nr L89012496393 (leping II), mille alusel sai kauba maksumusega 1169 eurot (dtl 39-40, 45-46) ning kohustus kauba eest tasuma 48 kuu jooksul osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks.
20.Mõlemad lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
21.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
22.Lepingu I krediidikulukuse määr oli 13,91% aastas ja lepingul II 30,64% aastas. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2015 seisuga 26,57% aastas ja 30.11.2022 seisuga 15,31%. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 406 2 lg 3 järgi tühised.
23.2015. aastal sõlmitud lepingu ajal kehtinud VÕS § 4032 lg 1 ja 21.03.2016 jõustunud VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Mõlema sätte lõigete 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
24.Kuigi kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on ka poolte vahel vaidlus selle üle, kas seda põhimõtet on järgitud. Hageja on seisukohal, et krediidi andmise ajal kehtinud regulatsioone arvestades on kostja krediidivõimet nõuetekohaselt hinnatud.
25.Enne 21.03.2016 kehtinud VÕS § 4032 lg 7 ja kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
26.Krediidiandja peab vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid (enne 21.03.2016 kehtinud VÕS § 4032 lg 1 p 1). 21.03.2016 kehtima hakanud VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. 5
27.Hageja on esitanud kohtule taotlused, millest nähtuvalt on kostja 20.07.2015 krediiditaotluses (dtl 67) märkinud oma igakuiseks netosissetulekuks 150 eurot ja kohustuste suuruseks 50 eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt oli kostja kodune ning tal oli üks ülalpeetav. Järelmaksu taotluses (dtl 68) on kostja märkinud oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Taotlusest ei nähtu andmeid töötamise ja ülalpeetavate kohta ning vormilt ei nähtu ka kohta, kuhu neid märkida saaks. Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde.
28.Hageja on esitanud esialgse võlausaldaja Inbanki selgituse (dtl 69), millest nähtuvalt esitas kostja kauba ostmiseks järelmaksu taotluse poes kohapeal ning otsus oli automaatselt positiivne. Lisaks nähtub selgitusest, et päringud tehti üksnes maksehäireregistrisse ja otsuse tegemisel lähtuti kostja poolt antud regulaarsest sissetulekust.
29.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandjad analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormidel küsitud teavet. 2015. aastal taotletud krediidi puhul ei ole tehtud ühetegi päringut registritesse ning 2023. aastal sõlmitud järelmaksu taotluse esitamisel on tehtud päringud ainult maksehäireregistrisse ja seda ka esialgse võlausaldaja sõnul ning taotlus on rahuldatud automatiseeritult. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole.
30.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks 2015. aastal krediidi ja 2023. aastal järelmaksu taotlemisel kindlaks tehtud.
31.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
32.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandjad on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud mõlema krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.
33.Alates 21.03.2016 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
34.Enne 21.03.2016 kehtinud regulatsiooni ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli lepingueelse kohustuse rikkumisega, oli kahju hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) 6
tähendanuks see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivise, leppetrahvi, vara vähenemise) rahalist hüvitamist. Niisuguse kahju hüvitamise nõude sai krediidisaaja tasaarvestada krediidiandja krediidi tagastamise nõudega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25) ja selle tulemusena sai krediidisaaja talle tekkinud kahju ulatuses vabaneda laenulepingust tuleneva nõude täitmisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.10.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-1490, p 19, 20).
35.Kuivõrd intressikokkuleppe tühisus kui vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärg on VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud alates 21.03.2016, ei kohaldu see tagajärg 29.07.2015 sõlmitud lepingule.
36.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
37.Säästukaardi kasutamise leping (leping I) sõlmiti tähtajatu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
38.Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 31.01.2024 teatise lepingu I ülesütlemiseks (dtl 56), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.02.2024 ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 27.02.2024 teatisega ülesöelnud ja nõuded loovutanud hagejale (dtl 57), mille kohta on kostjale saadetud 29.02.2024 teatis (dtl 65) nõude loovutamisest (VÕS § 170) hagejale.
39.Kuna kostja ei ole lepingust I tulenevat krediiti tagastanud, on põhinõue 200 eurot põhjendatud.
40.Lepingu I järgi oli intressimäär 19,9% aastas ning p 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma intressi alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast. Hageja intressinõue 4,32 eurot on arvestatud lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.02.2024. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on intressinõue 4,32 eurot põhjendatud.
41.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
42.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).
43.Hageja nõuab viivist intressimääraga samas suuruses, kuid ei ole esitanud lepingule I kohalduvaid üldtingimusi, millest selline kokkulepe nähtuks. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik lepingujärgse viivisemäära kokkulepet kontrollida, on põhjendatud mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ehk seadusjärgses määras alates 28.02.2024. 7
44.Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu I ülesütlemist 01.03.2024 võlanõude, 11.03.2024 hagihoiatuse ja 20.05.2024 korduva meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 72-80). Hageja sissenõudmiskulud 30 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
45.Seega võlgneb kostja hagejale lepingu I alusel põhivõla 200 eurot, intressi 4,32 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seadusjärgsed viivised arvestatuna põhivõlalt alates 28.02.2024.
46.Hageja on esitanud kohtule lepingu II uue maksegraafiku (dtl 184) ja selle täienduse (dtl 215-216) VÕS § 4034 lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud. Hagi ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 175,07 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Seega on kostjal tasutud osamaksed 15.07.2023 – 15.06.2024 täielikult ning 15.07.2024 osamaksest on tasutud 14,14 eurot, tasumata on 4,91 eurot. Alates 15.08.2024 on osamaksed täielikult tasumata ning hagiavalduse esitamise ajaks oli augusti ja septembrikuu maksed muutunud sissenõutavaks. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.07.2024 (4,91 eurot) kuni 15.03.2025 k.a summas 170,37 eurot.
47.Hageja on esitanud lepingu II täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
48.Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased osamaksed s.o 15.04.2025 kuni 15.06.2027. Hageja ümberarvestuses VÕS §-s 94 sätestatud intressi nõuet esitanud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu II alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 170,37 eurot ja ülejäänud põhiosamaksed 823,56 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: 22,42 eurot maksetähtajaga 15.04.2025; 23,49 eurot maksetähtajaga 15.05.2025; 23,44 eurot maksetähtajaga 15.06.2025; 24,50 eurot maksetähtajaga 15.07.2025; 24,50 eurot maksetähtajaga 15.08.2025; 25,05 eurot maksetähtajaga 15.09.2025; 26,09 eurot maksetähtajaga 15.10.2025; 26,18 eurot maksetähtajaga 15.11.2025; 27,21 eurot maksetähtajaga 15.12.2025; 27,37 eurot maksetähtajaga 15.01.2026; 27,97 eurot maksetähtajaga 15.02.2026; 29,76 eurot maksetähtajaga 15.03.2026; 29,25 eurot maksetähtajaga 15.04.2026; 30,25 eurot maksetähtajaga 15.05.2026; 30,57 eurot maksetähtajaga 15.06.2026; 31,56 eurot maksetähtajaga 15.07.2026; 31,95 eurot maksetähtajaga 15.08.2026; 32,66 eurot maksetähtajaga 15.09.2026; 33,62 eurot maksetähtajaga 15.10.2026; 34,13 eurot maksetähtajaga 15.11.2026; 35,07 eurot maksetähtajaga 15.12.2026; 35,67 eurot maksetähtajaga 15.01.2027; 36,46 eurot maksetähtajaga 15.02.2027; 37,60 eurot maksetähtajaga 15.03.2027; 38,10 eurot maksetähtajaga 15.04.2027; 39 eurot maksetähtajaga 15.05.2027 ja 39,69 eurot maksetähtajaga 15.06.2027. Muid tasusid sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne.
49.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
50.Hagejal on õigus nõuda lepingu II põhivõla jäägilt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Pärast ümberarvestuse tegemist nõuab hageja lepingu II põhivõlalt viivist alates otsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.
51.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse VÕS § 197 lg 1 alusel ja nõuab hagejalt üleliia makstud 438,55 eurot tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esile toonud sellised asjaolusid, millest nähtuks lepingu I rikkumise tõttu kostjale kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 2), mistõttu ei ole tasaarvestus põhjendatud. 8
52.Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kostja on esitanud taotluse, milles soovib keerulise majandusliku olukorra tõttu tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel 40 eurot kuus. Kuivõrd TsMS § 445 lg 1 on erandnorm otsuse tavalise täitmise korraga võrreldes, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse täitmise viisi või korra kindlaksmääramist, või rahalise nõude korral täitmise ajatamist. Kohus möönab, et võlgade tasumine võib olla majanduslikult keerukas, kuid ainuüksi see fakt ei tõenda kostja keerulist majanduslikku seisundit ega õigusta ka otsuse täitmise ajatamist TsMS § 445 lg 1 alusel. Seega jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks (rahalise nõude ajatamiseks) rahuldamata. Kohus märgib, et kostja saab osa võlgnevusest tasuda nagunii osade kaupa.
53.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingu nr CNT0000065261 põhivõlgnevus 200 eurot, intress 4,32 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 28.02.202410.04.2025 eest 26,90 eurot, kokku 261,22 eurot ning lepingu nr L89012496393 sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 170,37 eurot, ülejäänud põhiosamaksed 823,56 eurot edasiulatuvalt vastavalt maksegraafikule ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr L89012496393 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
54.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
55.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 74% ulatuses kostja kanda ning 26% ulatuses hageja kanda.
56.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
57.Hageja menetluskulud on kokku 1687 eurot (dtl 243-245), millest riigilõiv on 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1372 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja kulud on 850 eurot (dtl 253).
58.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1699,16 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
59.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
60.Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kostja on märkinud oma esindajaks Annika Rau, kes ei ole kohtu nõudmisel esitanud oma esindusõigust tõendavaid dokumente.
61.Kohtul on alust menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Seega kuuluvad TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele ainult kulud kohtumenetluses osalevale lepingulisele esindajale, mitte võlanõustaja või õigusabikulud
9
üldiselt. Kuna kostja esindaja osales menetluses nõustaja, siis tema kulud ei kuulu hüvitamisele (TsMS § 175 lg 2).
62.Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).
63.Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikult suured ja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole vastavuses asja keerukusega ja esitatud menetlusdokumentidega. Samuti on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot.
64.Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on 180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta.
65.Arvestades nõude sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks on põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses s.o summas 550 eurot (5 x 110). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842). Seega on hageja menetluskulude suuruseks 885 eurot.
66.Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 654,90 eurot (885 eurost 74%).
67.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.