Tsiviilasi nr.2-06-37222
Tähtaja ennistamata jätmise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja koht
26.veebruar 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-37222
Tsiviilasi
AS X hagi T. E. vastu 1447,72 krooni väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : M Š Kostja : T. E. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht :x ) Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §68, §174 lg.1, §462 lg.1, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Jätta rahuldamata AS X taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne (10) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik
01.12.2006.a. on kohtule laekunud AS X hagi T. E. vastu, milles hageja nõuab kostjalt liitumislepingu järgse põhivõla summas 723,86 krooni ja viivise summas 723,86 krooni väljamõistmist /tl.1-2/. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja tagaseljaotsusega 02.03.2007a., rahuldati hagi täies ulatuses /tl.24-26/. Hageja taotlus 22.10.2007.a. on kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja avaldus, milles esindaja palub kohtul ennistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg. Taotluse motiivide kohaselt on hageja hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning lisanud hagiavaldusele menetluskulude nimekirja, mistõttu hageja eeldas, et menetluskulude nõude esitamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole vajalik; hagiavalduses taotletust suuremas mahus menetluskulude väljamõistmist kostjalt hageja ei soovi. Samuti viitab esindaja asjaolule, et hagejal ei olnud võimalik saada informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest, sest hagejal puudub võimalus kontrollida kohtuotsuse jõustumiseelseid toiminguid ja seeläbi kohtuotsuse jõustumist; sellekohast teadet hagejale kohtu poolt ei väljastatud ning vastav avalik elektrooniline andmebaas (KIS) registreerib kanded hilinemisega, ehk ajal, mil kohtuotsuse jõustumisest on möödas rohkem kui 30 päeva. Seega leiab esindaja, et menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, mistõttu palub kohtul ennistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg antud tsiviilasjas /tl.28-30/.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu osas ning põhjalikult tutvunud taotlusega, leiab, et hageja esindaja taotlus ei ole antud juhul põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) 18.ptk. mõtte ja regulatsioonieesmärgi kohaselt toimub menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse vormistamise menetlusstaadiumis (§173 lg.1) ning menetluskulude rahaline kindlaksmääramineväljamõistmine alles pärast kohtulahendi jõustumist (§174 lg.1, §177), kusjuures menetluskulude kindlaksmääramise määrus on vaidlustatav (§178). Kohus möönab, et eelnimetatud kord erineb varemkehtinud regulatsioonist, kuid arvestades sellekohase seadusemuudatuse kehtivusaega (enam kui 2 aastat) ning menetlusõiguse üldpõhimõtet, et menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (TsMS §6), peab kohus asjakohatuks ja küündimatuks kvalifitseeritud juristi viidet kehtiva õiguse mittetundmisele ja seeläbi menetlustähtaja ennistamise põhjendatusele. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et AS X poolt valitud lepingulised esindajad on varasemates kohtumenetlustes üles näidanud oma ebapiisavaid teadmisi nii materiaal- kui ka protsessuaalõigusnormides. Seega ei loe kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja seisukohta selles, et varemkehtinud seaduse järgi esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb lugeda kehtiva õiguse järgi kohaselt esitatuks ning seeläbi menetlustähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena.
TsMS §174 lg.1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsusega määras kohus lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud kostja kanda ning fikseerides ka kohtuotsuse selgitustes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise korra ja tähtaja. Seega võis ja pidi hageja olema teadlik vastava menetlustoimingu sooritamise õigusest ja –korrast. Kohtuotsus antud tsiviilasjas tehti avalikult teatavaks 02.03.2007.a. ning toimetati hageja lepingulisele esindajale kätte. Kostjale toimetati kohtuotsus kätte 07.03.2007.a., siis hakkas nimetatud tähtajast kulgema otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (TsMS §632 lg.1). Kumbki pooltest otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, mistõttu kohtuotsus jõustus 09.04.2007.a. ning sellest tärminist hakkas kulgema menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohtule esitamise tähtaeg. TsMS §462 lg.1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Kuna kehtiv seadusandlus ei nõua jõustunud kohtuotsuse kohtu poolt menetlusosalistele väljastamist, on põhjendamatud hageja lepingulise esindaja viited jõustunud kohtuotsuse ärakirja mittekättesaamise kohta. Kohtuotsus avalikustati Kohtulahendite Registris (KIS) 16.04.2007.a. ja oli avalikult kõigile (s.h. hagejale) kättesaadav. Kohus leiab, et seadusandja poolt võimaldatud 30 päeva pikkune menetlustähtaeg on piisav menetlustoimingu nõuetekohaseks sooritamiseks ning kuna ka kohus hilines jõustunud otsuse avalikustamisega, oleks aktsepteeritav menetlustähtaja ennistamine ajaperioodi suhtes, mil kohus oli viivituses otsuse avalikustamisega. Eelnimetatud tähtaeg lõppes 16.05.2007.a., kuid hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohtule alles 22.10.2007.a. /tl.28/. Kohus leiab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat kvalifikatsiooni (magistrikraadiga jurist) ja –kogemusi (nn. „masshagid“) ning esindusõigussuhet (õigusabileping sõlmitud hageja ja inkassofirma vahel) ja soovitava teabe hankevõimalusi (KIS), on ebamõistlik ja põhjendamatu lugeda tähtaja möödalaskmine mõjuvaks olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule alles 6 kuud pärast otsuse jõustumist ja 5 kuud pärast otsuse avalikustamist KIS-is. Eeltoodud põhjustel leiab, kohus, et antud juhul puudusid hagejal mõjuvad põhjused, mis takistanuks tal menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse tähtaegset esitamist, mistõttu hageja lepingulise esindaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Aivar Pellja kohtunik 26.02.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.