Võlaõigus

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud ja nõue Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 19.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K B (võlgnik, kostja) 3676,56 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 04.02.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi 18.02.2025, milles palus kostjalt välja mõista 2182,44 eurot, millest laenu põhiosa summa on 1994,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 187,47 eurot ning viivised alates 19.02.2025 kuni põhinõude (1994,97 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.02.2025. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 21.05.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 09.03.2025 Ametlike Teadaannete kaudu (isikule edastati kohtudokumendid eelnevalt veel e-posti teel xxx ja xxx). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva (hiljemalt 24.03.2025). Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hageja nõue tuleneb xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja K B vahel 06.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxx. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja taotles laenu kaks korda. Kostja esitas 06.05.2021 kell 14:52:02 interneti teel IPaadressilt xxx laenutaotluse 1000 euro saamiseks ja 09.05.2021 kell 21:30:38 interneti teel IPaadressilt xxx xxx laenutaotluse 2000 euro saamiseks. Esialgne võlausaldaja aktsepteeris kahte laenutaotlust ning esimese laenusumma 1000 eurot kanti 06.05.2021 kostjale ning teine laenusumma 1000

2

eurot kanti 10.05.2021, kokku on kantud kostjale 2000 eurot. Kokku on kostja sooritanud laenu tagastamiseks makseid summas 5,03 eurot, seega on kostja tagastamata laenupõhiosa summas 1994,97 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 1994,97 eurot perioodi 11.05.2024 kuni 18.02.2025 eest VÕS § 113 lg 1 toodud määras on 187,47 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 19.02.2025 kuni põhinõude summa 1994,97 euro täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot ning õigusabikulud summas 180 eurot (s.o 1,5 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks on tutvumine maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-24-146536, tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule kokku 1,5 tundi. Kohus peab antud ajakulu põhjendatuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 180 eurot (1,5 x 120). Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 180 eurot ilma käibemaksuta (s.o 1,5 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 530 eurot (350 + 180). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 530 eurot. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 3

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku kaudu, e-posti teel ega teadaolevasse elukohta tähtsaadetisena saatmisega ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on kohtule teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.