FIE Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu) hagi Trifolium Pratense OÜ vastu 472,68 euro ja viiviste väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
472,68 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: FIE Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu, registrikood: esindajad 10130844, asukoht: XXX, Peep Paimre, isikukood: XXX, e-post:
XXX).
Kostja: Trifolium Pratense OÜ (registrikood: 12027866, asukoht: Ao 1, Elva linn, Tartu maakond 61506); Kostja lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo, Kompanii 10, 51007 Tartu; e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
21.08.2017. a Sekretär Natalia Mark
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata FIE Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu) hagi Trifolium Pratense OÜ vastu 472,68 euro väljamõistmiseks.
2.Lõpetada menetlus FIE Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu) hagis Trifolium Pratense OÜ vastu viiviste summas 368,46 eurot ja täiendava viivise väljamõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud FIE Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu) kanda.
4.Välja mõista FIE-lt Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu) Trifolium Pratense OÜ kasuks menetluskulude katteks 975 eurot.
5.Menetluskuludelt tuleb FIE-l Peep Paimre (ärinimi Uue-Toosi talu) tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 34-36, 66-67, 90-92, 103-105, 106-107)
1.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 16.11.2015. a ja 13.01.2016. a teenust, mille eest esitas kostjale 02.02.2016. a arve nr 7 maksetähtajaga 05.04.2016. a summas 472,68 eurot. Kostja teenuse kvaliteedi osas pretensioone ei esitanud ning arvet ei tasunud. Hagejalt tellis traktori veoteenuse A.T., kellega oli hagejal suuline leping. A.T. palus hagejal esitada arve tema äripartner R.P.ile Trifolium Pratense OÜ-st, kuna A.T.a firma ei ole tegev. Esimene vedu tehti 16.11.2015. a Abja-Paluojalt treileriga Ärikülla, metsakinnistule, teine vedu tehti 13.01.2016. a Võrtsjärve äärest Verevi bussipeatusest R. P.i metsakinnistule ning sealt viidi traktor edasi A.T.a kinnistule. Hageja saatis arved R. P.i meili aadressile.
2.Hageja juhindus teenuse osutamisel hea usu põhimõttest. Kostja ei ole hagejale esitanud arve saamisel vastuväiteid teenuse tellimise, arvete ega viivisnõude osas.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 472,68 eurot. Viiviste nõudest summas 368,46 eurot ning täiendava viivise nõudest hageja loobus 21.08.2017. a kohtuistungil. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 55-60, 90-92, 106-107)
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ega arvel märgitud teenust tellinud ja saanud. V.T. on kostjale täiesti võõras isik. Kostja tegeleb peamiselt põllumajandusega, tal on endal traktorid, vahel on A.T.alt teenust tellitud, kuid mitte kunagi hagejalt.
5.Kostja leiab, et leping on sõlmitud A.T.a ja hageja vahel ning arved on esitatud valele isikule. Kostja ei ole ühtegi arvet kätte saanud. Kostja seaduslik esindaja R.P. ei ole teenust tellinud ning meiliaadress kuhu arve väidetavalt saadeti oli tema erameil. A.T. on kunagi tellinud alltöövõtu teenust aga mingeid ärisuhteid juhatuse liikme tasandil pooltel ei ole, samuti ei ole A.T. kostja töötaja.
6.Hageja viivisenõue on ebaselge ja alusetu ning vastuolus hea usu põhimõttega, kuna viivisenõue esitati alles maksekäsu kiirmenetluse avalduses, novembris 2016. a. Hageja on pahatahtlikult oodanud, et viivised kasvaks piisavalt suureks ja alles siis esitanud kostja vastu viivisenõude. Selline hageja käitumine viitab selgelt õiguste kuritarvitamisele ja kostjale kahju tekitamisele, millest tulenevalt on hageja kaotanud viivisenõude kostja vastu TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 alusel. Kostja leiab, et isegi kui hagejal oleks õigus viivist nõuda, tuleb viivist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada, kuna Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on käesoleval ajal 0%, rahakasutus on äärmiselt soodne ning ühelgi juhul ei ole põhjendatud hüvitada hagejale viivis arvestusega 0,336% päevas. Viivist tuleks vähendada muu hulgas põhjusel, et hageja ei ole esitanud viivisenõuet mõistliku aja jooksul.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus käsitleb esmalt hagi rahuldamise võimalusi lepingulisel või muul alusel (I), seejärel võtab seisukoha menetluskulude osas (II).
I
9.Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kelle vahel oli sõlmitud leping veoteenuse osutamiseks ning kas kostjal on kohustus tasuda arve nr 7 summas 472,68 eurot.
11.Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli mingi õigussuhe. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus, hinnates tõendeid kogumis ja kuulates ära tunnistaja ütlused teenuse tellimise asjaolude kohta, on seisukohal, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline võlasuhe VÕS § 9 lg 1 mõttes. Kui esialgses hagis on hageja märkinud, et teenuse tellis kostja, Trifolium Pratense OÜ, siis hiljem kohtuistungitel, on hageja oma positsiooni muutnud ning selgitanud, et teenuse tellijaks oli A.T. (24.05.2017 protokoll, tl 90 pöördel) kellega oli sõlmitud suuline leping veoteenuse osutamiseks. Seega on hageja omaks võtnud, et leping teenuse osutamiseks oli sõlmitud tema ja A.T.a, mitte kostja vahel, mida hageja on sedastanud ka istungil avaldatuga „soovin A.T.a vastu hagi esitada“ (24.05.2017 protokoll tl 91 pöördel). Ka tunnistaja, V.T., ütlustega, ei leidnud kinnitust, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud mingisugune leping veoteenuse osutamiseks.
12.Kohus on seisukohal, et esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu ka seda, et tehing võis olla tehtud esindatava nimel, kuivõrd täidetud ei ole tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 eeldused. Nimelt, ei saanud hagejale jääda muljet, et A. T. tegutseb kostja nimel ja tema majandustegevuses, pigem pidi tehingu sisust, tegemise asjaoludest ning A. T. käitumisest (hageja oli teadlik, et A. T. ei saanud teenust enda ettevõtte nimel tellida, kuna ettevõte oli likvideerimisel) olema hagejale arusaadav ja mõistetav, et tehing tehakse isiklikust, mitte kostja, huvist.
13.Kuigi hageja ei ole ise tuginenud kohustuste üleminekule, ei nähtu tõenditest ega asjaoludest, et kolmas isik (kostja) oleks A. T.a kohustuse ülevõtnud. VÕS § 175 lg 2 alusel kohustuste ülevõtmine eeldab mh kolmanda isiku ja võlgniku vahelist kokkulepet (lepingut), millega peaks nõustuma ka võlausaldaja.
14.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole lepingut ega muud võlasuhet kontrollib kohus hageja nõude võimaliku rahuldamise eeldusi käsundita asjaajamise sätete alusel. Käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks on VÕS § 1018 lg 1 järgi, et midagi oleks tehtud teise isiku kasuks. Seega tuleb hinnata, kas hageja teenuse osutamisest sai kostja kasu ehk siis kas hageja ajas kostja, kui juriidilise isiku, asja. Asja materjalidest nähtuvalt on vedu teostatud A. T.a ja R. P.i kinnistule Karksis. Kohtule esitatud ühe kinnistu (kuhu vedu
teostati) väljavõttest (tl 98) nähtuvalt kuulub kinnistu Organic Food OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks on R. P. (tl. 97), st sama isik, kes on ka kostja juhatuse liikmeks. Seega ei ole aetud kostja asja. Isegi kui vedu oleks toimunud muuhulgas kostja seaduslikule esindajale kuuluvale kinnistule, ei oleks ka seda saanud lugeda kostja (juriidilise isiku) asja ajamiseks. Seega ei ole täidetud ka VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimused.
15.Hageja viide heausu põhimõttele ei ole asjakohane, kuna poolte vahel puudus võlasuhe, siis ei saanud kostja rikkuda ka heausu põhimõtet VÕS § 6 lg 1 mõttes.
16.Lähtudes eeltoodud põhjendustest jätab kohus FIE Peep Paimre Uue-Toosi talu hagi Trifolium Pratense OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
17.Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p 1 võtab kohus hageja loobumise viiviste nõudest vastu ning lõpetab selles osas menetluse. II
MENETLUSKULUD
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 975 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja esindaja Mihkel Nukka on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 100 eurot + km, kokku 9,75 tundi.
22.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, asjas toimunud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et kostja õigusabikulud kokku summas 975 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Kuivõrd kostja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud õigusabikulud 975 eurot ilma käibemaksuta. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.