lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-4983/11

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 22.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-4983/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-4983

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2008, Tallinn

Tsiviilasi

Toivo Lorvi hagi Sten Herne vastu 25 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.10.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sten Herne apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetusosalised ja nende esindajad

Hageja Toivo Lorvi (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Kostja Sten Herne (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja vandeadvokaat Priit Tartu

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.10.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Toivo Lorvi hagi Sten Herne vastu 25 000 krooni saamiseks rahuldamata.
2.Sten Herne apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannab Toivo Lorvi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja elas kuni 2005 juulini Pärnus, x asuvas korteris, mis kuulus tema tütrele K. L. Maja juures asub kaks garaaži, mis ehitati hageja initsiatiivil ja osavõtul lammutatud kütusehoidla asemele. K.L müüs oma korteri 02.06.2005 kostjale. Garaaži kostjale ei müüdud. Hageja sai 18.08.2005 teada, et garaaži kasutab kostja. Kostja on kasutanud garaaži ainuisikuliselt ja omavoliliselt juba 1,5 aastat. Hageja nõudis kostjalt hüvist 25 000 krooni hageja poolt kostja kasutuses olevale varale tehtud kulutuste katteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 alusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tegemist on õiguslikul alusel püstitatud ehitisega. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse (AÕS RakS) §-st 14 on ehitusloata püsitatud ehitis maatüki oluline osa ning selle omand ei saa mingil juhul kuuluda hagejale vaid Vana-Sauga 5 kinnistu kaasomanikele. Sellest tulenevalt isegi juhul, kui hagejal olnuks õigus esitada nõue VÕS § 1042 alusel, saanuks ta seda teha kinnistu esmaomanike vastu ja sedagi nimetatud sätte kehtestamisest 01.07.2002 kolme aasta jooksul. Kostja omandas vara juba korteri ostmisel. Esimese astme kohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja Sten Hernelt Toivo Lorvi kasuks 25 000 krooni ja jättis menetluskulud kostja kanda.
4.VÕS § 1042 lg 1 järgi pole nõue aegunud. Kostja hõivas vaidlusaluse vara 18.08.2005. Vaidlus puudub, et vara on tekkinud hageja kulul ja kostja omanduses on hageja vara.
5.Kohus peab lähtuma kõigepealt õigluse põhimõttest: vara on kostja omanduses/valduses/, vara on tekkinud hageja kulul, kostja pole selle eest maksnud, õiglane oleks, kui kostja tasuks hagejale selle eest, vastasel juhul on kostja alusetult rikastunud hageja arvel. Pole tõendatud, et kostja oleks teinud varale või selle omandamiseks kulutusi. Väitel, et kostja omandas vara koos korteriga puudub alus, samuti puuduvad tõendid antud asjaolu kohta, ostu-müügi lepingu p-s 1.3 puudub selle kohta märge, samuti puudub vastav märge kinnistusraamatus. Väitel, et kostja kasutab vara kui mõttelise osa kinnistu maa omanik on paljasõnaline, kostja kasutab hageja vara tervikuna, mitte nagu kinnistu krunti mõttelises 680/2660 osas ja kinnistu kaasomanikud pole taotlenud hageja vara kasutamist nendele kuuluvas mõttelises osas, puuduvad tõendid selle kohta, et kaasomanikud oleks loobunud oma mõttelisest osast kostja kasuks.
6.Asja võiks ajada veel keerulisemaks. Hageja võiks esitada hagi kõigi kinnistuomanike vastu taotlemaks nende omanduses oleval kinnistul asuva hageja vara eest hüvist. Hageja võiks üldse tema poolt rajatud ebaseadusliku ehitise lammutada, siis tekib küsimus, kas lammutada ka kostja isa valduses oleva kõrvalgaraaži külgsein või mitte. Hageda võiks hoopis hageja tütar, kes võõrandas kostjale tema omanduses oleva korteri, kui endine vara valdaja. Hageda võiks hoopis M. K, kellele hageja võõrandas kirjaliku ostu-müügi lepinguga vaidlusaluse vallasasja, kes on ka kinnistu kaasomanik koos kostjaga. Nimetatud toimingud toovad kaasa hulgaliselt regressnõudeid ja kohtukulusid ja ei vasta kohtupidamise ülesandele – TsMS § 2.
7.VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isik võib tema õiguste rikkujalt nõuda hariliku väärtuse, rikkumise aja seisuga, hüvitamist. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 on eseme harilik väärtus selle turuhind. On üldteada, et rikkumise ajal oli Pärnus tellisgaraaži boksi turuhind 30 000 - 60 000 krooni. Seega on eseme väärtus suurem kui hageja nõuab kostjalt hüvist ja eseme hind pole hagi rahuldamisel takistuseks. Eeltoodut arvesse võttes ja kohaldades VÕS § 1037 lg 1 kuulub hagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub teha uus otsus ja jätta hagi rahuldamata.
9.Maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning kohus ei ole millegagi ümber lükanud kostja vastuväiteid.
10.Kohus rahuldas hagi õigluse põhimõttest lähtudes. Seega ei omanud kohtu jaoks tähtsust kehtiv seadus ja kohus sellest otsuse tegemisel ei juhindunud, kuigi resolutiivosas viitas materiaalõiguse normidele. 2(3)
11.Iseenesest on õige kohtu väide, et garaaži ei ole ostu-müügilepingus märgitud, kuid just see kinnitabki kostja väidet, et ta omandas garaaži koos korteriomandi kui kinnisasja ostuga. Garaaži näol oli tegemist ebaseadusliku ehitisega, mis nüüd on kinnisasja oluline osa. Kohus asus täiesti alusetult seisukohale, et tegemist on hagejale kuuluva varaga. Edasi järgneb kohtuotsuses täiesti ainetu ja asjakohatu oletus, et asja võiks ajada veel keerulisemaks.
12.Kostja vastuväited ja põhjendused on tõendatud käesoleva asja juurde võetud tsiviilasjas 2-05-21114 asuvate järgmiste dokumentaalsete tõenditega: korteriomandi ostu- müügileping, millega on tõendatud, et kostja omandas kinnisasjana korteriomandi 02.06.2005; väljavõte kinnistusraamatust, millega on tõendatud, et maa esmakinnistamine toimus 26.10.2000; Pärnu Maakohtu 25.05.2006 kohtuotsus, millega on tuvastatud asjalolu, et kinnistul x asuvad garaažid on ehitatud ilma ehitusloata ja maakasutusõiguseta. Vastustaja seisukoht
13.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Hagi alusena esile toodud asjaolud ei anna hagejale õiguslikult põhjendatud nõuet kostja vastu ja sel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja tugineb oma nõudes AÕS RakS § 14 lg-le 2 ja VÕS §-le 1042, leides, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud, kuna kasutab tema vahendite arvel ehitusloata püstitatud garaaži, mis oli muutunud maatüki oluliseks osaks.
16.Tulenevalt AÕS RakS § 14 lg-st 1 on x asuvale maatükile õigusliku aluseta püsitatud garaažiboksid selle maatüki olulised osad ja kuuluvad sellisena kinnisasja korteriomandike kaasomandisse. Hageja omandas korteriomandi ja sellele vastava mõttelise osa kaasomandist 02.06.2005, see on peale seda, kui garaažiboksid olid juba muutunud maatüki oluliseks osaks ja nad ei saanud enam olla iseseisvaks müügilepingu esemeks. AÕS RakS § 14 lg-s 2 sätestatud kulutuste hüvitamise nõue oli võimalik esitada üksnes maa esmaste omanike vastu.
17.Kas ja kuidas kaasomanikud krundil asuvaid ehitisi kasutavad, on nende endi otsustada ega riku hageja õigusi.
18.Vastuses apellatsioonkaebusele esile toodud uued asjaolud jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
19.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud hageja kanda.

R. Allikvere

G. Kivinurm

T. Kollom

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja