2-07-49421/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teha kohtuotsus teatavaks Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 27.11.2007. a esitas OÜ NE juhatuse liige avalduse OÜ NE pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ NE kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ NE täita võlausaldajate nõudeid. 26.11.2007. a seisuga on äriühingu kohustused summas 780 530.99 krooni, põhivara on kokku 54 370.82 krooni eest ja käibevara 59 656.28 krooni eest. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri arvamus OÜ NE on kantud äriregistrisse 09.09.2005.a. osakapitali suurusega 40 000 krooni, ainuosanikuks on KS. Juhatus on üheliikmeline, sinna kuulub KS. Varasemalt 29.11.2005.a. kuni 04.05.2006.a. oli juhatuse liikmeks MÕ, kes käesoleval ajal on võlgniku tegevdirektor. Võlgnik tegeles põhiliselt akende paigaldamisega ehitusobjektidel alltöövõtuna, võlgniku põhilised äripartnerid olid AS F ja AS LA. 2006.a. oli võlgnikul 7 töötajat. Võlgniku majandustegevus seiskus lõplikult 2007.a. kevadel ning 26.11.2007 esitas võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku 30.06.2007 kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul käibevara 59 656, 28 krooni. Võlgnik koostas käibevara nimekirja seisuga 14.12.2007, miile kohaselt on võlgnikul käibevara maksumusega 19 872,31 krooni ( käibevara nimekiri seisuga 14.12.2007 lisatud ettekandele lisana nr 4). Võlgniku andmete kohaselt on tal põhivara: Sõiduauto Opel Omega Caravan, ehitusaasta 1991.a. maksumusega 16 672 krooni. Mahtuniversaal Volkswagen Caravelle, ehitusaasta 1992.a., bilansilise maksumusega 30 216, 63 krooni, turuväärtuseks on OÜ BR hinnangul 9 000 krooni (ARK 16.01 2008 kiri koos BRC 29.01.2008 sõidukite hindamise aktiga lisatud ettekandele lisana nr 5). Arvuti maksumusega 7 482, 19 krooni. Kokku on võlgnikul põhivara maksumusega 54 370,82 krooni, vara turuväärtus on tunduvalt väiksem 33 154 krooni.

AS SEB Eesti Ühisliising andmetel on võlgnikul võlg rendilepingu (rendiobjekt Subaru Impreza) alusel 25.01.2008.a. seisuga 14 800 krooni. Rendiobjekt asub käesoleval ajal AS SEB Ühisliising valduses ning on seni realiseerimata, mistõttu võib nõue veelgi suureneda. Võlg rendilepingu (rendiobjekt Chrysler Voyager) alusel 25.01.2008.a.a seisuga on 14 680, 57 krooni ja rendilepingu (rendiobjekt Citroen Berlingo) alusel 25.01.2008 seisuga on 5848,54 krooni. Kokku on võlgnevus AS SEB Ühisliising ees 25.01.2008.a. seisuga 35 329,33 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 906 182,29 krooni. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustasid suured kulud sõidukitele ja tööjõukulud ning Maksu- ja Tolliameti poolt võlgniku pangakontode arestimine 16.01.2007 Põhja Maksu ja Tolliameti poolt, mille tõttu muutus arveldamine klientide ja äripartneritega võimatuks ja seepärast jäi ära suurem tellimus. Ajutine pankrotihaldur nõustub, et üheks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suured kulutused. Võlgniku ja AS SEB Ühisliising vahel oli sõlmitud 3 rendilepingut, mis käesolevaks ajaks on kõik lõppenud või lõpetatud. Rendiobjektideks olid Subaru Impreza, Chraysler Voyager ja Citroen Berlingo, millest viimased kaks on võlgniku poolt veel hoolimata liisingfirma nõudmisest nende tagastamiseks võlgniku valduses. Võlgnik arveldas 2007.a. sularahas, võttes majanduskuludeks välja ca 250 000 krooni sularahas. Võlgnik maksis palka, 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt moodustasid võlgniku tööjõukulud 1,5 miljonit krooni, jättes tahtlikult tasumata maksud, mille tulemusena on tekkinud sotsiaalmaksu võlgnevus põhimaksu osas 287 988 krooni ja intressi osas 67359 krooni ning kinnipeetud tulumaksu on jäetud tasumata 136 790 krooni, intress moodustab 34 495 krooni. Võlgniku juhatuse liige allkirjastas 2006.a. majandusaasta aruande 25.06.2007.a. ning esitas selle äriregistrile 28.06.2007.a. Aruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne : - 398 673 krooni ning majandustegevuse tulemuseks kahjum – 438 673 krooni. Võlgniku 12.12.2007 bilansi kohaselt oli kahjum majandustegevusest - 648 032 krooni, omakapital - 1 046 705,81 krooni. Tulenevalt ülaltoodust teeb ajutine pankrotihaldur järelduse, et võlgnik oli maksejõuetu juba 25.06.2007, kuid ei täitnud äriseadustiku § 180 lõike 5 1 sätestatud kohustust esitada kohtule viivitamatult osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Pankrotiavalduse esitamine viibis, kuna võlgnik üritas tegevust jätkata ja leida vahendeid võlgnevuse likvideerimiseks. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ NE pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul on kokku vara maksumusega 53 026, 31 krooni ja likviidne vara

puudub täiesti. Kokku on võlgniku vastu esitatud nõudeid 906 182.29 krooni. Võlgniku majandustegevus on seiskunud alates 2007. a kevadest. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et 2006. a oli osaühingu omakapital negatiivne : - 398 673 krooni ning majandustegevuse tulemuseks kahjum – 438 673 krooni. Võlgniku 12.12.2007 bilansi kohaselt oli kahjum majandustegevusest - 648 032 krooni, omakapital - 1 046 705,81 krooni. Seega oli võlgnik maksejõuetu juba 25.06.2007, kuid ei täitnud äriseadustiku § 180 lõike 51 sätestatud kohustust esitada kohtule viivitamatult osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul endine juhatuse liige MÕ ja juhatuse liige KS rikkunud juhatuse liikme kohustust raskelt hooletult. Ajutine pankrotihaldur Eve S on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 10 000 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 10 000 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.