Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Korteriühistu (KÜ) Vastse-Kuuste 2 (pankrotis) esitas Tartu Maakohtule hagi Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühingu vastu 14 505.13 krooni väljamõistmiseks ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Vastse-Kuuste 2 korteri nr 3 kui vallasasja omanik. VastseKuuste 2 majas on moodustatud korteriühistu „Vastse-Kuuste 2“. 08.02.2004 peetud KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike üldkoosolekul otsustati võtta korteriühistule laenu Vastse-Kuuste 2 hoone viilkatuse ehitamiseks. Vastavalt üldkoosoleku otsuse punktile 5 jagunevad laenumaksed kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. 07.04.2004 sõlmiti AS SEB Eesti Ühispank ja KÜ Vastse-Kuuste 2 vahel laenuleping, mille kohaselt andis AS SEB Eesti Ühispank KÜ-le Vastse-Kuuste 2 laenu summas 151 182 krooni. Laen kanti korteriühistu pangaarvele nr 10220034977018. Laenulepinguga lepiti kokku, et laen tagastatakse alates 07.05.2004 kuni 07.03.2009 igakuiste maksetena 2520 krooni, välja arvatud viimane makse, mis tuli tasuda suuruses 2502 krooni. KÜ Vastse-Kuuste 2 kohustus tasuma intresse 6,3 % aastas. Laenu tagasimaksete mittetähtaegselt tasumisel on lepingu järgi laenuandjal õigus nõuda viivist intressi kahekordses määras tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Korteriühistu ei suutnud laenu tasuda, kuna ühistu liikmed ei täitnud oma kohustusi ühistu

ees. AS SEB Eesti Ühispank lõpetas laenulepingu ja esitas KÜ Vastse-Kuuste 2 suhtes pankrotiavalduse. Põlva Maakohtu 19.10.2005 otsusega kuulutati välja KÜ Vastse-Kuuste 2 pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Katrin Prükk. AS SEB Eesti Ühispank esitas korteriühistu pankrotimenetluses nõude summas 147 627.97 krooni. Sellest 138 341.54 krooni moodustab laenu põhiosa võlg, 584.40 krooni intressivõlg ja 8702.03 krooni viivise võlg. Arvestades KÜ Vastse-Kuuste 2 võetud laenu põhiosa summas 151 182 krooni üldkoosoleku otsusest lähtuvalt ümber Vastse-Kuuste 2 korterite lõikes, kuulub kostjale kuuluva korteri nr 3 eest laenu põhiosana tasumisele kokku 22 796.43 krooni. Sellele summale lisanduvad viivised ja intressid. Kostja pidi perioodil 07.06.2004 kuni pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005 tasuma korteriühistule 8193.23 krooni. Kostja nimetatud perioodil KÜ-le Vastse-Kuuste 2 laenumakseid teinud ei ole. Hageja on saatnud 16.11.2005 kostjale kirja, milles palus kostjat tekkinud võlg tasuda KÜ Vastse-Kuuste 2 pangaarvele nr 10220034977018 AS-is SEB Eesti Ühispank hiljemalt 15.12.2005. Määratud tähtajaks kostja võlga ära ei tasunud. Kostja, Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjat 08.02.2004 KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike erakorralisest üldkoosolekust ja selle päevakorrast teavitatud põhikirjaga ettenähtud korras. Kostja ei saanud seetõttu koosolekul osaleda, mistõttu ei ole ta andnud nõusolekut laenu võtmiseks. Erakorralise üldkoosoleku otsuseid ei ole kostjale teatavaks tehtud, mistõttu ei ole ta saanud vaidlustada tema huve kahjustavat ja õigusnormidele vastukäivat otsust. 08.02.2004 üldkoosolekul puudus otsustusvõimelisuseks vajalik kvoorum, sest koosolekul osales ainult kolm korteriühistu liiget. Hageja rikkus seaduses ja põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda ja kvoorumi nõuet, mistõttu ei olnud erakorraline üldkoosolek 08.02.2004 õigustatud otsuseid vastu võtma. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel on selline otsus tühine. Hageja võttis maksevõimet ületava laenu ning tellis tööd projektita ja ehitusloata ehitaja poolt, kellel ei olnud ehitusseaduse (EhS) § 41 lg 1 kohaselt lubatud ehitada ega tegeleda ehitusjuhtimisega. Selline tegevus ei saanud olla kostja huvides, kuna sisaldas suuri riske. Hageja jätkas ehitustegevust ka peale kohaliku vallavalitsuse 28.04.2004 ettekirjutust ehitustegevuse peatamiseks, mistõttu ei olnud hageja käitumine avalikes huvides, vaid selle vastu. Seega pole hagejal kui käsundita asjaajajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 järgi tekkinud VÕS §-s 1023 märgitud õigusi kulutuste hüvitamiseks. Hageja põhikirja p 4.1 järgi ei vastuta ühistu liige ühistu kohustuste eest, kui ta on osamaksu ühistule tasunud. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja tõendanud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ning seda, et ta polnud üldkoosoleku toimumisest teadlik. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline lähtuda sellest, mitu korteriühistu liiget koosolekul füüsiliselt kohal viibis, vaid oluline on see, mitu korteriühistu liiget on vastuvõetud otsuse tegelikult heaks kiitnud. Kostja on käesolevaks ajaks kaotanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele, kuivõrd möödunud on korteriühistuseaduse (KÜS) §-s 13 lg 3 ettenähtud kolmekuuline tähtaeg korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Kui ühistu liige kolme kuu jooksul arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest kohtusse ei pöördu, siis tema õigus viidata otsuse kehtetusele lõpeb. Kostja sai KÜ Vastse-Kuuste 2 üldkoosoleku otsusest teada hiljemalt 16.11.2005, kui pankrotihaldur saatis kostjale nõude võlg tasuda. Kui üldkoosoleku otsus olekski tühine, ei vabasta see ühistu liikmeid majandamiskulude kandmise kohustusest. Laenuraha kulutati Vastse-Kuuste maja 2 katuse renoveerimiseks. KÜS §-st 151 tulenevalt on tegemist majandamise kuludega, mida ühistu liige KÜ Vastse-Kuuste 2 põhikirja p 3.2.6

kohaselt peab tasuma. Hageja ei nõua kostjalt ühistu kohustuste täitmist, vaid kostja kohustuste täitmist korteriühistu ees.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 3. juuli 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab KÜS § 1 lg 1 korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuste aluse ja lõpetamise erisused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 12 lg 4 kohaselt mittetulundusühingu liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ette nähtud korras. Korteriühistu Vastse-Kuuste 2 põhikirja p 6.2.6 kohaselt kuulus laenu võtmise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sama paragrahvi lg-s 4 on sätestatud, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama vähemalt seitse päeva ette, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirja p 6.4 kohaselt informeeritakse liikmeid üldkoosoleku toimumisest vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud üldkoosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Põhikirja p 6.6 kohaselt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Laenu võtmise otsustamiseks peab põhikirja p 6.7 kohaselt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004 erakorralise üldkoosoleku protokolli väljavõte koos üldkoosolekust osavõtjate nimekirjaga kohaselt võttis koosolekust osa seitse korteriomanikku (Aive Visnapuu, Kersti Lõuk, Priit Tens, Natalja Suits, Natalja Maštševa, Heino Ansip ja Marek Nõmme) ja kõik osalejad olid laenu võtmise poolt. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004 erakorralise üldkoosoleku protokollist koos selle juurde kuuluva osavõtjate nimekirjaga nähtuvalt osales koosolekul viis korteriomanikku (A. Visnapuu, K. Lõuk, N. Maštševa, H. Ansip ja M. Nõmme), kes ka hääletasid laenu võtmise poolt. H. Ansipi seletuse kohaselt tema 08.02.2004 koosolekul ei osalenud, kuid andis otsuse poolt hiljem allkirja. N. Maštševa seletuse kohaselt tema ühel korteriühistu üldkoosolekul ei osalenud, kuid andis otsuse poolt hiljem allkirja. Seega osales tegelikult 08.02.2004 erakorralisel üldkoosolekul üksnes kolm korteriomanikku - A. Visnapuu, K. Lõuk ja M. Nõmme. Nende allkirjad on olemas mõlemal osavõtjate nimekirja eksemplaril. Neli korteriomanikku - H. Ansip, N. Maštseva, N. Suits ja P. Tens andsid oma allkirja koosolekul osalemise kohta tagantjärele. N. Maštševa ja H. Ansip on allakirja andmist tagantjärele ise kinnitanud. Ka P. Tensi ja N. Suitsu allkiri puudub osavõtjate nimekirjal, milline oli 17.02.2004 esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale. Teine osavõtjate nimekiri, mis hageja kinnitusel koos väljavõttega üldkoosoleku protokollist esitati laenu taotlemisel pangale, on koostatud hiljem. Selle hilisemale koostamisele viitab asjaolu, et üldkoosoleku protokolli tekstis on kinnitatud viie korteriühistu liikme osalemist, kuid väljavõttes üldkoosoleku protokollist laenuvõtmist puudutavas osas on lisandunud kaks liiget. Väljavõte protokollist tehti hiljem, kui koosolek oli juba toimunud ja esialgne protokoll koostatud. Riigikohus on 25.04.2006 otsuses nr 3-2-1-38-06 leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita. Samas on riigikohus asunud seisukohale, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus

jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Hageja põhikirja p-st 6.10 tuleneb, et üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest üldkoosolekul, välja arvatud kui otsuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva. 08.02.2004 üldkoosoleku otsus ei sätesta konkreetset teist jõustumise kuupäeva. Seega ei olnud korteriühistu Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004 üldkoosolek põhikirja p-de 6.5 ja 6.6 kohaselt otsustusvõimeline, kuna üldkoosolekul ei osalenud üle pooltest korteriühistu liikmetest. Koosolekul otsustati laenu võtta summas 151 182 krooni ning otsustati, et laenumaksed jagunevad kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. Kuna koosolekul puudus nõutav kvoorum, ei saa seda otsust lugeda vastuvõetuks seaduslikult isegi vaatamata sellele, et koosolekul mitteosalenud korteriühistu liikmed selle hiljem heaks kiitsid. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks õigus pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast. Vaidlustamist ei seostata vaidlustatava otsuse kättesaamisega, vaid otsusest teadasaamisega. Seega algas KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kostja jaoks 2005. a novembris. Vastuväited korteriühistu 08.02.2004 erakorralise üldkoosoleku otsusele esitas kostja alles 26.06.2006 käesolevale hagile vastates. Riigikohus on 12.06.1997 otsuses nr 3-2-1-78-97; 06.06.2000 otsuses nr 3-2-1-79-00; 17.06.2002 otsuses nr 3-2-1-82-02 ja 29.01.2003 otsuses nr 3-2-1-6-03, hinnates äriühingute aktsionäride või osanike üldkoosolekute otsuste kehtivust, korduvalt asunud seisukohale, et kui üldkoosolek äriseadustiku (ÄS) §-s 296 kehtestatud piirangute tõttu (kui on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid üldkoosoleku kokkukutsumisel) ei ole üldse õigustatud otsuseid vastu võtma, kuid seda siiski teeb, siis on selline otsus tühine ja otsuse vaidlustamise korral aegumise kohaldamise küsimust ei tõusetu. Otsuse kehtetuks tunnistamine eeldab, et see on kehtivalt, selleks seadusega õigustatud kvoorumi poolt, vastu võetud. ÄS §-s 302 sätestatu, milles sisaldub ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg, on kohaldatav aktsiaseltsi vaieldavatele otsustele. Riigikohus on seisukohal, et olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada, kuna see on kehtetu algusest peale ning tuvastada saab üksnes otsuste tühisuse aluseks olevad asjaolusid. Eeltoodud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Seetõttu asjaolu, kas kostja on KÜS §-st 13 lg 3 ettenähtud tähtaja korteriühistu 08.02.2004 otsuse vaidlustamiseks mööda lasknud või mitte, käesolevas asjas tähtsust ei oma. Samuti on MTÜS § 241 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Asjaolu, et MTÜS § 241 lg 1 ei kehtinud vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal, vaid võeti vastu 15.06.2005 ja jõustus alles 01.01.2006, ei välista vaidlusaluse otsuse tühisust. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsus olla tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega, st kui otsuse vastuvõtmisel või otsuses endas on rikutud oluliselt ühiskonna arusaamasid õigest ja normipärasest käitumisest. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.

KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004 erakorralise üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus laenu võtmise kohta on MTÜS §-s 21 lg 1 ja 3 sätestatust tulenevalt tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest otsuse vastuvõtmisel on rikutud põhikirja p-st 6.5 tulenevat kvoorumi nõuet. Seega ei saa hageja nõuet otsuse tühisuse tõttu rahuldada. KÜS § 151 lg 1 mõtte kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Olukorras, kus laenu võtmine kuulus korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ja korteriühistu üldkoosoleku vastav seaduslik otsus puudub, ei saa aga laenu tagasimakseid kostjalt nõuda ka KÜS § 151 lg 1 ja Põhikirja p 3.2.6 alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS KÜ Vastse-Kuuste 2 (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 3. juuli 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole ühistu liikmete otsus laenu võtmise kohta heade kommete vastane. Koosoleku kvooruminõuete rikkumine ei tähenda heade kommete vastasust. Ükski seadus ei sätesta, et kui vaidlusalused otsused võeti vastu kvooruminõude rikkumise korral, on korteriühistu poolt vastuvõetud otsus tühine. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg-s 3 kasutatud sõna ebaseaduslik otsus hõlmab ka neid otsuseid, mis on vastu võetud kvooruminõuet rikkudes. Kui ühistu liige ei vaidlusta ebaseaduslikku otsust kolme kuu möödumisel arvates sellest otsusest teadasaamisest, ei saa ta hiljem seda enam teha. Kostja sai laenu võtmise ja katuse remontimise otsusest teada hiljemalt novembris 2005, kuid ta esitas otsuse tühisuse vastuväite alles 26.06.2006. Seega on kostja lasknud mööda võimaluse viidata otsuse tühisuse argumendile. Isegi kui asuda seisukohale, et laenu võtmise otsus on tühine, tuleb ikka kostjal kanda katuse remontööde kulud. Vaidlusaluse otsusega võeti laenu katuse remonttööde tegemiseks. Remonttööd on majanduskulud ja korteriühistu liikmed peavad KÜS § 15 lg 1 ja Põhikirja p 3.2.6 alusel majanduskulusid kandma. Majanduskulude kandmise seisukohalt ei oma tähtsust see, milliste vahendite arvelt (kas omavahendid või võõrvahendid) ühistu majanduskulude kandmist finantseerib. Oluline on see, et ühistul on õigus oma liikmetelt nõuda kantud majanduskulude hüvitamist. Ühistu tegi katuse remonttöid ja tasus nende eest. Remondikulu on majanduskulu. KÜS §-st 15 ja põhikirja p-st 3.2.6 tulenevalt on ühistul õigus nõuda remontöödeks kantud kulutuste hüvitamist ühistu liikmetelt. Ühistu tasus remontööde eest 167 980 krooni. Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühing vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigustatult viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades 3-2-1-78-97; 3-2-1-79-00: 3-2-1-82-02; 3-2-1-6-03, kus on asutud seisukohale, et kui üldkoosolek ÄS §-s 296 kehtestatud piirangute tõttu (kui on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid üldkoosoleku kokkukutsumisel) ei ole üldse õigustatud otsuseid vastu võtma, kuid seda siiski teeb, siis on selline otsus tühine ja otsuse vaidlustamise korral aegumise kohaldamise küsimust ei tõusetu. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-06 on leitud, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on küll võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita, kuid mis ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks, arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum.

Apellandi seisukoht, et kohus on vääralt kohaldanud KÜS § 13 lg 3 on vastuolus ülalmärgitud Riigikohtu lahendis toodud seisukohaga, mille kohaselt olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada, kuna see on kehtetu algusest peale ning tuvastada saab üksnes otsuse tühisuse aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on õigesti järeldanud, et asjaolu, kas kostja on KÜS §-s 13 lg 3 ettenähtud tähtaja korteriühistu 08.02.2004 otsuse vaidlustamiseks mööda lasknud või mitte, käesolevas asjas tähtsust ei oma. Samuti on õige järeldus, et olukorras, kus laenu võtmine kuulus korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ja korteriühistu üldkoosoleku vastav seaduslik otsus puudub, ei saa laenu tagasimakseid kostjalt nõuda ka KÜS § 151 lg 1 ja põhikirja p 3.2.6 alusel.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse kõnesoleva seaduse tähenduses eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid; eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist; remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Käesoleval juhul ei ole pooltel vaidlust selle üle, et hageja võttis pangalt laenu katuse remonttööde tegemiseks ning et kõnesolevad remonttööd on saadud laenu abil tehtud. Ringkonnakohus leiab, et kõnesolevad remonttööd on majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 ja 2 tähenduses ning kostja peab kõrvuti teiste korteriühistu liikmetega nimetatud kulusid KÜS § 151 ja KÜ Vastse-Kuuste 2 põhikirja p 3.2.6 alusel kandma vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kostja poolt majandamiskulude hüvitamise kohustus tuleneb ka AÕS §-st 75 lg 1, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt viidatud põhikirja p-s 4.1 sätestatud osamakse tasumise kohustuse täitmine ei välista hageja nõude rahuldamist, kuivõrd käesoleva hagiga ei sunnita kostjat vastutama ühistu kohustuste eest, vaid nõutakse kostjalt tema kohustuste täitmist ühistu ees. Kostjal puudub ka alus väita, et laenu võtmine ja selle abil maja katuse remont ei saanud olla kostja huvides, kuna sisaldas liiga suuri riske. Remondiks laenu võtmisega seotud riskide olemasolu ei välista kostja kui korteriomaniku kohustust tasuda hagejale remondikulusid vastavalt oma osa suurusele KÜS § 151 ja põhikirja 3.2.6 alusel. Hageja on esitanud laenukohustuse arvestuse jaotatuna korteriomanike vahel ( tl 42-44, 99-101), mille arvestuslikku õigsust kostja ei ole vaidlustanud. Vastavalt nimetatud arvestusele pidi kostja ajavahemikul 07.06.2004 kuni 31.12.2006 katuse remondiga seotud kulude hüvitamiseks tasuma hagejale 14 505.13 krooni ja edaspidi alates 01.01.2007 kuni 07.03.2009 tasuma kokku veel 11 447.92 krooni. Kuna käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on vastavalt esitatud arvestusele muutunud hageja nõue kostja vastu katuse remondiga seotud majandamiskulude hüvitamiseks sissenõutavaks kuni 07.02.2008 arvestatud osamaksete ulatuses, siis mõistab ringkonnakohus kostjalt KÜS § 151 ja KÜ Vastse-Kuuste 2 põhikirja p 3.2.6 alusel välja katuse remondiga seotud majandamiskulude hüvitamiseks vastavalt kostjale osa suurusele ajavahemiku 07.06.2004 - 07.02.2008 eest kokku 20 426.69 krooni ning tunnustab kostja kohustust tasuda edaspidi hagejale katuse remondiga seotud majandamiskulude hüvitamiseks veel 5526.36 krooni.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.