03.juuli 2007.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-13422
Tsiviilasi
KÜ Vastse-Kuuste 2 (pankrotis) hagi Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühingu vastu 14 505,13 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KÜ Vastse-Kuuste 2 (pankrotis) ( registrikood 80169767; asukoht Vastse-Kuuste maja 2 Põlva maakond), esindaja pankrotihaldur Katrin Prükk ( asukoht Pepleri 32 Tartu) Iseseisva nõudeta kolmandad isikud hageja poolel: N. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) H. A. ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxx) M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxxx xx xxxxx) Kostja: Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühing (registrikood 10253920; asukoht Vastse-Kuuste Põlva maakond), esindaja Heikki Ots ( asukoht Aasa 5-3 Põlva)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
26.juuni 2007.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Jätta kõik kostja menetluskulud hageja kanda ja iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.juulil 2007.a. kell 14.00 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib pool või iseseisva nõudega kolmas isik esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 03.07.2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja Vastse-Kuuste 2 korteri nr 3 kui vallasasja omanik. Vastse-Kuuste 2 majas on moodustatud korteriühistu „Vastse-Kuuste 2“. 08.02.2004.a. peetud KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike üldkoosolekul otsustati võtta korteriühistule laenu Vastse-Luuste 2 hoone viilkatuse ehitamiseks. Vastavalt üldkoosoleku otsuse punktile 5 jagunevad laenumaksed kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. AS SEB Eesti Ühispank ja KÜ Vastse-Kuuste 2 vahel sõlmiti 07.04.2004.a. laenuleping, mille kohaselt andis AS SEB Eesti Ühispank KÜ-le Vastse-Kuuste 2 laenu summas 151 182 krooni. Laen kanti korteriühistu pangaarvele nr 10220034977018. Laenulepinguga lepiti kokku, et laen tagastatakse alates 07.05.2004.a. kuni 07.03.2009.a. igakuiste maksetena 2520 krooni, välja arvatud viimane makse, mis tuli tasuda suuruses 2502 krooni. KÜ VastseKuuste 2 kohustus tasuma intresse 6,3 % aastas. Laenu tagasimaksete mittetähtaegselt tasumisel on lepingu järgi laenuandjal õigus nõuda viivist intressi kahekordses määras tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Korteriühistu ei suutnud laenu tasuda, kuna ühistu liikmed ei täitnud oma kohustusi ühistu ees. AS SEB Eesti Ühispank lõpetas laenulepingu ja esitas KÜ Vastse-Kuuste 2 suhtes pankrotiavalduse. Põlva Maakohtu 19.10.2005.a. otsusega kuulutati välja KÜ Vastse-Kuuste 2 pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Katrin Prükk. AS SEB Eesti Ühispank esitas korteriühistu pankrotimenetluses nõude summas 147 627,97 krooni. Sellest 138 341,54 krooni moodustab laenu põhiosa võlg, 584,40 krooni intressivõlg ja 8 702,03 krooni viivise võlg. Arvestades KÜ Vastse-Kuuste 2 võetud laenu põhiosa summas 151 182 krooni üldkoosoleku otsusest lähtuvalt ümber Vastse-Kuuste 2 korterite lõikes, kuulub kostjale kuuluva korteri nr 3 eest laenu põhiosana tasumisele kokku 22 796,43 krooni. Sellele summale lisanduvad viivised ja intressid. Kostja pidi perioodil 07.06.2004.a. kuni pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005.a. tasuma korteriühistule 8193,23 krooni. Kostja nimetatud perioodil KÜ-le Vastse-Kuuste 2 laenumakseid teinud ei ole. Hageja on saatnud 16.11.2005.a. kostjale kirja, milles palus kostjat tekkinud võlg tasuda KÜ Vastse-Kuuste 2 pangaarvele nr 10220034977018 AS-is SEB Eesti Ühispank hiljemalt 15.12.2005.a. Määratud tähtajaks kostja võlga ära ei tasunud. KÜS § 5 lg 1, 17 lg 1, MTÜS § 12 lg 4, KÜ Vastse-Kuuste 2 põhikirja punktide 6.2.6, 6.6, 6.10, 3.2.1, 3.2.6 alusel nõuab hageja kostjalt 31.12.2006.a. seisuga sissenõutavaks muutunud võla 14 505,13 krooni väljamõistmist. Lisaks palub hageja kohustada kostjat täitma tulevikus sissenõutavaks muutuvaid korduvaid kostja kohustusi hageja ees ajavahemiku
01.01.2007.a. kuni 07.03. 2009.a. eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista, kuivõrd kostjat ei ole 08.02.2004.a. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike erakorralisest üldkoosolekust ja selle päevakorrast teavitatud põhikirjaga ettenähtud korras. Kostja ei saanud seetõttu koosolekul osaleda, mistõttu ei ole ta andnud
2 (9)
nõusolekut 1) laenu võtmiseks laenuvõimet ületavas mahus ning töödeks, millel puudus nõuetele vastav projekt ning tööde teostamiseks ehitusluba, 2) tunnistada katusekattetööde võitjaks ehitusettevõte, kellel puudus ehitusseadusega nõutud majandustegevuse registri registreering. Erakorralise üldkoosoleku otsuseid ei ole keegi kostjale teatavaks teinud, mistõttu ei ole ta saanud vaidlustada tema huve kahjustavat ja õigusnormidele vastukäivat otsust. 08.02.2004.a. üldkoosolekul puudus üldse selle otsustusvõimelisuseks vajalik kvoorum, sest kohtumenetluse käigus selgus, et koosolekul osales ainult kolm korteriühistu liiget. Hageja rikkus seaduses ja põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda ja kvoorumi nõuet, mistõttu erakorraline üldkoosolek ei olnud 08.02.2004.a. õigustatud otsuseid vastu võtma. MTÜS § 24-1 lg 1 alusel on selline otsus tühine. Kohaliku omavalitsuse poolt väljastatava ehitusloata ehitamine on avaliku huvi kaitseks kehtestatud seadusesätte eiramine. Üldkoosoleku otsus, millega viilkatuse ehitajaks valiti majandustegevuse registris registreerimata ettevõtte, eiras lisaks hagejale ka tema võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Kostja käsitleb hageja tegevust kostja suhtes kui käsundita asjaajamist VÕS § 1018 lg 1 mõttes. Kuna kostja pole kunagi heaks kiitnud hageja asjaajamist, mis seisnes maksevõimet ületavas laenu võtmises projektita ja ehitusloata ehitustegevuseks ehitaja poolt, kellel ei olnud ehitusseaduse §-s 41 lg 1 kohaselt lubatud ehitada ega tegeleda ehitusjuhtimisega. Selline tegevus ei saanud olla kostja huvides, kuna sisaldas suuri riske. Hageja jätkas ehitustegevust ka peale kohaliku vallavalitsuse 28.04.2004.a. ettekirjutust ehitustegevuse peatamiseks, mistõttu hageja käitumine ei olnud avalikes huvides, vaid otse selle vastu. Seega pole hagejal kui käsundita asjaajajal VÕS § 1018 järgi tekkinud VÕS §-s 1023 märgitud õigusi kulutuste hüvitamiseks. Peale selle leiab kostja, et hageja põhikirja punkti 4.1 järgi ei vastuta ühistu liige ühistu kohustuste eest, kui ta on osamaksu ühistule tasunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidetest tulenevad hageja täiendavad seisukohad
3.Kostja ei ole tõendanud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist – seda, et ta polnud üldkoosoleku toimumisest teadlik. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline lähtuda sellest, mitu korteriühistu liiget koosolekul füüsiliselt kohal viibis, vaid oluline on see, mitu korteriühistu liiget on vastuvõetud otsuse tegelikult heaks kiitnud. Kuid ka siis, kui korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, pole see üldkoosoleku otsuse tühistamise aluseks. KÜ Vastse-Kuuste 2 08.02.2004.a.erakorralise üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse ette nähtud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja väitel on selliseks seaduseks, millest tuleneb otsuse tühisus, MTÜS § 24-1 lg 1. Kuid kostja viidatud MTÜS § 24-1 lg 1 ei kehtinud 08.02.2004.a. Kostja on seadnud kahtluse alla ka üldkoosoleku nende otsuste kehtivuse, mis asjas tähtsust ei oma - need on otsused selle kohta, kes ja kuidas maja rekonstrueerima hakkab. Käesolevas asjas omab tähtsust see, kas on kehtiv üldkoosoleku otsus laenu võtmise ja tagasimaksmise korraldamise kohta ja kas kostja on seda otsust täitnud. Kui otsus ei ole kehtiv, siis kas kostjal on tekkinud kohustus hageja ees mõnel muul alusel. Hageja leiab, et kostja on käesolevaks ajaks kaotanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele, kuivõrd möödunud on KÜS §-s 13 lg 3 ettenähtud kolmekuuline tähtaeg korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Kui ühistu liige kolme kuu jooksul arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest kohtusse ei pöördu, siis tema õigus otsuse kehtetusele
3 (9)
viidata lõpeb. Kostja sai KÜ Vastse-Kuuste 2 08.02.2004.a. üldkoosoleku otsusest teada hiljemalt 16.11.2005.a., kui pankrotihaldur saatis kostjale nõude võlg tasuda. Hageja on veendunud, et kostja sai sellest otsusest teada ka juba enne 16.11.2005.a., sest kostjale hakati tõenäoliselt esitama arveid, mis sisaldasid ka laenumakseid. Hageja leiab ka, et kui üldkoosoleku otsus olekski tühine, ei vabasta see ühistu liikmeid majandamiskulude kandmise kohustusest. Laenuraha kulutati Vastse-Kuuste maja 2 katuse renoveerimiseks. KÜS §-st 15-1 tulenevalt on tegemist majandamise kuludega, mida ühistu liige KÜ Vastse-Kuuste 2 põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt peab tasuma. Kostja viidatud põhikirja punkt 4.1 ei ole asjakohane. Hageja ei nõua kostjalt ühistu kohustuste täitmist, vaid kostja kohustuste täitmist korteriühistu enda ees. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
4.Korteriühistuseaduse ( edaspidi KÜS) § 5 lõike 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 17 lõike 1 kohaselt kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ning nähtub ka Vastse-Kuuste Vallavalitsuse 11.09.2006.a. korraldusest nr 86 ( tl 76), et kostjale kuulub käesoleva ajani vallasasjana Vastse-Kuuste alevikus asuvas kaheksakorterilises elamus nr 2 korter nr 3 . Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et majas on moodustatud korteriühistu nimetusega Vastse-Kuuste 2 .
5.Hageja väitel toimus 08.02.2004.a. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike erakorraline üldkoosolek, mille käigus muuhulgas otsustati võtta korteriühistule laen elamule viilkatuse ehitamiseks. Et koosolek toimus ja laenu otsustati võtta, tõendavad kohtu arvates hageja esitatud protokollid toimunud koosoleku kohta koos osavõtjate nimekirjaga ( tl-d 37-38 ja tl 75, 148). Et korteriühistu ka tegelikult laenu võttis, tõendab AS SEB Eesti Ühispank ja KÜ Vastse-Kuuste 2 vahel 07.04.2004.a. sõlmitud laenuleping ( tl 23-28), mille kohaselt andis AS SEB Eesti Ühispank KÜ-le Vastse-Kuuste 2 laenu summas 151 182 krooni ning SEB Eesti Ühispanga maksekorraldused korteriühistule laenu väljamaksete kohta ( tl-d 69-74). Laenulepingus lepiti kokku, et laen tagastatakse alates 07.05.2004.a. kuni 07.03.2009.a. igakuiste maksetena 2520 krooni, välja arvatud viimane makse, mis tuli tasuda suuruses 2502 krooni. KÜ Vastse- Kuuste 2 kohustus tasuma intresse 6,3 % aastas. Laenu tagasimaksete mittetähtaegselt tasumisel on lepingu järgi laenuandjal õigus nõuda viivist intressi kahekordses määras tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.
6.Et Vastse-Kuuste elamu 2 katusetöid ka tehti ning korteriühistu nende eest ta tasus, tõendavad KÜ Vastse-Kuuste 2 ja OÜ Tartumaa Ehitus vahel 07.04.2004.a. sõlmitud tööettevõtuleping ning arved ( tl-d 128-132). Samuti nähtub tegelik tööde tegemine ka VastseKuuste Vallavalitsuse 11.09.2006.a. korraldusest nr 86 ( tl 76) Vastse-Kuuste alevikus asuva korruselamu nr 2 korrastamise või kõrvaldamise tähtpäeva määramise kohta.
7.KÜ Vastse-Kuuste 2 pankrotimenetlust puudutavatest dokumentidest ( tl 10-22) nähtub, et korteriühistu ei suutnud pangale laenu tasuda. AS SEB Eesti Ühispank lõpetas laenulepingu ja esitas KÜ Vastse-Kuuste 2 suhtes pankrotiavalduse. Põlva Maakohtu 19.10.2005.a. otsusega kuulutati välja KÜ Vastse-Kuuste 2 pankrot. AS SEB Eesti Ühispank esitas korteriühistu pankrotimenetluses nõude summas 147 627,97 krooni, millest 138 341,54 krooni moodustab laenu põhiosa võlg, 584,40 krooni intressivõlg ja 8 702,03 krooni viivise võlg.
8.Hageja on 08.02.2004.a. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike erakorraline üldkoosolekul otsustatust tulenevalt esitanud laenukohustuse arvestuse jaotatuna korteriomanike vahel ( tl. 42-44), 99-101). Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõude arvestuslikku õigsust, mistõttu kohus
4 (9)
asub seisukohale, et see on õige. Seega hageja arvestuste kohaselt ajavahemikul 07.06.2004.a. kuni 31.12.2006.a. pidi kostja laenu katteks hagejale tasuma 14 505,13 krooni ja edaspidi kuni 07.03.2009.a. laenu katteks tegema samuti igakuised makseid.
9.KÜS § 1 lõike 1 kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuste aluse ja lõpetamise erisused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 12 lõike 4 kohaselt mittetulundusühingu liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ette nähtud korras. Korteriühistu Vastse-Kuuste 2 põhikirja (edaspidi põhikiri - tl 29-36) punkti 6.2.6 kohaselt kuulus laenu võtmise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirja punkti 6.4 kohaselt üldkoosoleku toimumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud üldkoosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Kostja väitel ei ole teda 08.02.2004.a. toimunud erakoralisest üldkoosolekust teavitatud. Kolmas isik H. A. kinnitas 16.05.2007.a. kohtuistungil vande all kohtule, et talle saadeti vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise kohta kirjalik teade tema elukohta. Kuna ta oli elukohast paar nädalat ära, pole välistatud, et ka teade oli tulnud juba paar nädalat enne koosolekut. Kolmas isik N. M. kinnitas 26.06.2007.a. kohtuistungil vande all kohtule, et temale teatati korteriühistu liikmete üldkoosolekute toimumisest telefoni teel, kuna ta Vastse-Kuustes ei elanud. N. M. on ka teada, et kutseid koosolekutele saadeti posti teel ja pandi üles maja trepikotta. Vastse-Kuuste postkontori 29.05.2007.a. teatise kohaselt ( tl 144) sai Vastse-Kuuste POÜ ajavahemikus 01.01.2004.a. – 08.02.2004.a. kaks tähtkirja, kuid mille saatja pole teada.
10.Hinnates kogumis vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise asjaolude kohta olemasolevaid tõendeid – kolmandate isikute H. A. ja N. M. vande all antud seletusi ja Vastse-Kuuste Postkontori teatist, loeb kohus tõendatuks, et KÜ Vastse-Kuuste 2 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele siiski teatati. Kolmandate isikute seletused viitavad sellele, et koosoleku toimumisest teavitati ühistu liikmeid ka telefonitsi või kirja teel. Et kostjale oleks saadetud kirjalik kutse, pole kohtu hinnangul asjas tõendatud. Kuid kirjaliku kutse saatmine ei ole põhikirja punkti 6.4 kohaselt ka nõutav. Kolmas isik N. M. on kohtule kinnitanud seda, et teateid üldkoosolekute toimumise kohta pandi välja maja trepikojas. Kohtul puudub N. M. sellise väite õigsuses alus kahelda. Kostja väide, et teadet ei olnud välja pandud, on kohtu hinnangul jäänud paljasõnaliseks. Kostja väite usaldusväärsuses äratab kahtlust ka asjaolu, et kostja esindaja kohtuistungil ei osanud kinnitada, kas kostja temale kuuluvat korterit vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal üldse kasutas. Seletuse andnud kolmandatest isikutest ei osanud samuti keegi otseselt kinnitada, kas kostjale kuuluv korter oli asustatud. Kui kostjale kuuluv korter oli asustamata, kostja ilmselt majas üldse ei käinudki ja ei saa ka omada usaldusväärset teavet selle kohta, kas ja millal oli koosoleku kohta teade välja pandud.
11.Põhikirja punkti 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Põhikirja punkti 6.6 kohaselt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Laenu võtmise otsustamiseks peab põhikirja punkti 6.7 kohaselt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. 5 (9)
Andmed selle kohta, mitu korteriomanikku 08.02.2004.a. toimunud KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike erakorralisest üldkoosolekust osa võttis, on erinevad. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku protokolli väljavõte (nimetatud lisa kaheks) koos üldkoosolekust osavõtjate nimekirjaga ( tl. 37-38) kohaselt võttis koosolekust osa 7 korteriomanikku ( A. V. , K. L. , P. T. , N. S. , N. M. , H. A. , M. N. ) ja kõik osalejad olid laenu võtmise poolt. KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku protokollist ( tl 75) koos selle juurde kuuluva osavõtjate nimekirjaga ( tl 148) nähtuvalt osales koosolekul 5 korteriomanikku ( A. V. , K. L. , N. M. , H. A. , M. N. ) , kes ka hääletasid laenu võtmise poolt. Kolmanda isiku H. A. vande all antud seletuse kohaselt tema 08.02.2004.a. koosolekul ei osalenud, kuid andis otsuse poolt hiljem allkirja. Kolmanda isiku N. M. vande all antud seletuse kohaselt tema ühel korteriühistu üldkoosolekul ei osalenud, kuid andis otsuse poolt hiljem allkirja. Kuna kolmas isik N. M. uue juhatuse liikme K. L. valimisest enda kinnitusel midagi ei tea, kuid just 08.02.2004.a. üldkoosolekul protokolli sisust ( tl 75) nähtuvalt valiti juhatusse K. L. , viitab see asjaolule, et kolmas isik N. M. ei osalenud just 08.02.2004.a. üldkoosolekul ja andis allkirja osalemise kohta hiljem.
12.Hinnates kogumis erinevusi vaidlusaluse üldkoosoleku protokollis ja selle väljavõttes märgitud osalejate arvu vahel ning erinevusi osavõtjate nimekirjades märgitud osalejate arvu vahel ning kolmandate isikute H. A. ja N. M. vande all antud seletusi, asub kohus seisukohale, et tegelikult osales 08.02.2004.a. erakorralisel üldkoosolekul üksnes kolm korteriomanikku - A. V. , K. L. ja M. N. . Nende allkirjad on olemas mõlemal osavõtjate nimekirja eksemplaril. Neli korteriomanikku - H. A. , N. M. , N. S. ja P. T. andsid ilmselt oma allkirja koosolekul osalemise kohta tagantjärele. N. M. ja H. A. on allakirja andmist tagantjärele ise kinnitanud. Kohus teeb sellise järelduse ka P. T. ja N. S. kohta, tuginedes asjaolule, et nende allkiri puudub osavõtjate nimekirjal, milline 17.02.2004.a. oli esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale. Teine osavõtjate nimekiri, mis hageja kinnitusel koos väljavõttega üldkoosoleku protokollist on esitatud laenu taotlemisel pangale, on kohtu arvates koostatud ilmselt hiljem. Selle hilisemale koostamisele viitab asjaolu, et üldkoosoleku protokolli enda tekstis ( tl 75) on kinnitatud viie korteriühistu liikme osalemist, kuid väljavõttes üldkoosoleku protokollist just laenuvõtmist puudutavas osas on lisandunud kaks liiget. On loogiline, et väljavõte protokollist tehti hiljem , kui koosolek oli juba toimunud ja esialgne protokoll koostatud.
13.Riigikohus on 25.04.2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06 leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita. Samas on riigikohus asunud seisukohale, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste hilisem heakskiitmine ei tähenda, et isiku saaks lugeda koosolekul osalejaks ja koosoleku otsustusvõimeliseks. Arvestades asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võetakse vastu hääletamise teel ning üldkoosoleku otsus jõustub selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, on oluline koosoleku toimumise ajal kohalolev kvoorum. Hageja põhikirja punktist 6.10 tuleneb, et üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest üldkoosolekul, välja arvatud kui otsuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva. 08.02.2004.a. üldkoosoleku otsuses endas ei sätestata konkreetset teist jõustumise kuupäeva. Maakohus leiab, et korteriühistu Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004.a. üldkoosolek ei olnud põhikirja punktide 6.5 ja 6.6 kohaselt otsustusvõimeline, kuna üldkoosolekul ei osalenud üle pooltest korteriühistu liikmetest. Koosolekul otsustati (päevakorrapunkti 2 all) laenu võtta summas 151 182 krooni ning otsustati, et laenumaksed jagunevad kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse
6 (9)
kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. Kuna koosolekul puudus nõutav kvoorum, ei saa seda otsust lugeda vastuvõetuks seaduslikult isegi vaatamata sellele, et koosolekul mitteosalenud korteriühistu liikmed selle hiljem heaks kiitsid.
14.TsÜS § 38 lg 1 (19.11.2003.a. seadusega kehtestatud redaktsioonis, mis jõustus 27.12.2003.a.) kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kuna kostja on esitanud KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse vastuväite, saab kohtu arvates vaidlusaluse otsuse võimalikku tühisust käesolevas asjas ka hinnata.
15.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja pidi KÜ Vastse-Kuuste 2 erakorralise üldkoosoleku 08.02.2004.a. otsusest teadlik olema vähemalt juba 2005.a. novembris, kui pankrotihaldur pöördus kostja poole nõudega korteriühistule laenu võtmisest tulenev võlg tasuda. Et pankrotihaldur sellise nõude esitas ja kostja sai selle ka kätte, tõendab audiitor M. J. 17.04.2006.a. elektrooniline kiri pankrotihaldurile ( tl 68). KÜS § 13 lg 3, mille kohaselt korteriühistu liikmel on korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks õigus pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast, ei seosta vaidlustamist vaidlustatava otsuse kättesaamisega, vaid otsusest teadasaamisega. Kohtu hinnangul on pankrotihalduri 16.11.2005.a. nõudekirjas kostjale koos lisadega ( tl 40-41) esitatud küllaldane informatsioon vaidlusaluse otsuse kohta. Kohus leiab, et KÜS §-s 13 lg 3 sätestatud tähtaeg algas kostja jaoks 2005.a. novembris. Vastuväited korteriühistu 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku otsusele esitas kostja alles 26.06.2006.a. käesolevale hagile vastates.
16.Riigikohus, hinnates äriühingute aktsionäride või osanike üldkoosolekute otsuste kehtivust, on korduvalt asunud seisukohale ( 12.06.1997.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-78-97; 06.06.2000.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-79-00; 17.06.2002.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-02; 29.01.2003.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-6-03), et kui üldkoosolek ÄS §-s 296 kehtestatud piirangute tõttu ( kui on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid üldkoosoleku kokkukutsumisel) ei ole üldse õigustatud otsuseid vastu võtma, kuid seda siiski teeb, siis on selline otsus tühine ja otsuse vaidlustamise korral aegumise kohaldamise küsimust ei tõusetu. Otsuse kehtetuks tunnistamine eeldab, et see on kehtivalt, selleks seadusega õigustatud kvoorumi poolt, vastu võetud. ÄS §-s 302 sätestatu, milles sisaldub ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg, on kohaldatav aktsiaseltsi vaieldavatele otsustele. Riigikohus on seisukohal, et olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada, kuna see on kehtetu algusest peale ning tuvastada saab üksnes otsuste tühisuse aluseks olevad asjaolusid. Maakohtu arvates on sellised riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas, kus on tekkinud vaidlus korteriühistu üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse üle. KÜS §-s 13 lg 3 sätestatu, mille kohaselt korteriühistu liikmel on korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks õigus pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast, on maakohtu arvates kohaldatav juhul korteriühistu üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise korral. Käesolevas asjas on kostja esile toonud asjaolud, mis võiksid olla aluseks vaidlusaluse otsuse tühisuse tunnustamisele. Seetõttu asjaolu, kas kostja on KÜS §-st 13 lg 3 ettenähtud tähtaja korteriühistu 08.02.2004.a. otsuse vaidlustamiseks mööda lasknud või mitte, käesolevas asjas tähtsust ei oma.
7 (9)
17.Kohus ei nõustus kostja seisukohaga, et KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku otsus laenu võtmise ja laenumaksete ühistu liikmete poolt tasumise korraldamise kohta oleks tühine MTÜS § 24-1 lg 1 alusel. Viimase kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Õige on hageja vastuväide, et MTÜS § 24-1 lg 1 ei kehtinudki veel vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal, vaid võeti vastu 15.06.2005.a. ja jõustus alles 01.01.2006.a. Samas see asjaolu iseenesest ei välista vaidlusaluse otsuse tühisust.
18.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsus olla tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega, st kui otsuse vastuvõtmisel või otsuses endas on rikutud oluliselt ühiskonna arusaamasid õigest ja normipärasest käitumisest. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Kohtu hinnangul on KÜ Vastse-Kuuste 2 korteriomanike 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus laenu võtmise kohta MTÜS §-s 21 lg 1 ja 3 sätestatust tulenevalt tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest otsuse vastuvõtmisel on rikutud põhikirja punktist 6.5 tulenevat kvoorumi nõuet. Ei saa pidada õigeks ja normipäraseks käitumiseks seda, kui korteriühistu olulisi otsuseid võetakse vastu põhikirjas sätestatud korda väga oluliselt rikkudes. Hageja nõuet, mis tugineb KÜ Vastse-Kuuste 2 08.02.2004.a. erakorralise üldkoosoleku otsusele laenu võtmise kohta , ei saa selle otsuse tühisuse tõttu rahuldada.
19.Hageja tugineb alternatiivselt ka KÜS §-le 15-1 ja põhikirja punktile 3.2.6, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude (sh võetud laenud) katteks ettemakseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜS § 15-1 lg 1 mõtte kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15-1 lg 2 kohaselt loetakse KÜS-i tähenduses eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus leiab, et olukorras, kus laenu võtmine kuulus korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ja korteriühistu üldkoosoleku vastav seaduslik otsus puudub, ei saa laenu tagasimakseid kostjalt nõuda ka KÜS § 15-1 lg 1 ja Põhikirja p 3.2.6 alusel. Seetõttu tuleb hagi täielikult jätta rahuldamata.
20.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tulenevalt põhikirja punktist 4.1 osamakse tasumise kohustuse täitmine välistaks antud juhul hageja nõude rahuldamise. Tulenevalt laenulepingust, mis on sõlmitud hageja ja SEB Eesti Ühispanga vahel, on kohustatud isikuks panga ees tõepoolest hageja. Samas kasutati võetud laenu elamu, kus asub kostjale kuuluv korter, katuse remondiks. Juhul, kui korteriühistu üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks oleks seaduslik, oleks tegemist majandamiskuluga KÜS § 15-1 lg 1 mõttes. Ka hageja põhikiri ei sätesta teisiti. Seega oleks kostjal täitmata kohustus hageja ees. Käesoleva hagiga ei sunnita kostjat vastutama ühistu kohustuste eest, vaid nõutakse kostjalt tema kohustuste täitmist ühistu ees. 8 (9)
21.Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras. Kuna hagi jääb täielikult rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Hageja oli maksejõuetuse tõttu Tartu Maakohtu 29.05.2006.a.määrusega käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasumisest vabastatud nii hagi esitamisel kui hagi rahuldamata jätmise korral. Seega puudub edaspidi vajadus lahendada hagejalt riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise küsimust. Kuna kostja menetluskulusid hüvitama ei pea, jäävad hageja poolel osalenud iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud TsMS § 167 lg 2 alusel nende endi kanda.
Kohtunik Rita Kulberg /allkiri/ Tartu Ringkonnakohus otsustas: Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 3. juuli 2007. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega: 1) mõista Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühingult välja KÜ Vastse-Kuuste 2 (pankrotis) kasuks katuse remondiga seotud majandamiskulude hüvitamiseks 20 426.69 (kakskümmend tuhat nelisada kakskümmend kuus krooni ja 69 senti), ja 2) tunnustada Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühingu kohustust tasuda KÜ-le VastseKuuste 2 (pankrotis) katuse remondiga seotud majandamiskulude hüvitamiseks edaspidi veel 5526.36 krooni (viis tuhat viissada kakskümmend kuus krooni ja 36 senti).
Jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus (sh riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud) Vastse-Kuuste Põllumajanduse Osaühingu kanda.
Ärakiri õige
Kohtuotsus jõustus 12.04.2008.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.