Aine Kaljuste Nõmme Liha Piim FIE hagi OÜ Valjala Seemnekeskus vastu võla nõudes ja OÜ Valjala Seemnekeskus vastuhagi Aine Kaljuste Nõmme Liha Piim FIE vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aine Kaljuste Nõmme Liha Piim FIE apellatsioonkaebus
Kohtuistungi aeg ja koht
07.02.2008, avalik kohtuistung Hageja Aine Kaljuste Nõmme Liha Piim FIE, esindaja Mihkel Tuus Kostja OÜ Valjala Seemnekeskus, esindajad Mai Vaher, Ennu Vaher, vandeadv Andres Tamm
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Pärnu Maakohtu 08.05.2007 otsus ja teha asjas uus otsus. Hageja Aine Kaljuste Nõmme Liha Piim FIE hagi rahuldada toetuse 68 820 krooni ja võla 29 724,16 krooni saamiseks. Kostja OÜ Valjala Seemnekeskus vastuhagi rahuldada osaliselt 31 381, 78 krooni ulatuses. Välja mõista OÜ-lt Valjala Seemnekeskus (reg kood 10499621, asukoht Tõnija küla, Valjala vald, Saaremaa 94301) tasaarvestuse tulemusena Aine Kaljuste Nõmme Liha Piim FIE kasuks (reg kood 10120076, Mägi - Kurdla küla, Laimjala vald, Saaremaa)
1.67 163 (kuuskümmend seitse tuhat ükssada kuuskümmend kolm) krooni ja 16 senti võlgnevuse katteks.
2.3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigilõivu. Ülejäänud esimese astme kohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.04.2001 sõlmisid pooled seemnete ostu-müügi eellepingu, mille käigus hageja andis kostjale kuivatamiseks ja puhastamiseks heintaimede ja teravilja toorseemet. Kostja kuivatas ja sorteeris hageja seemne ja korraldas 2002. aastal oma nimel kvaliteetseemne partiide tunnustamise ehk sertifitseerimise Taimetoodangu Inspektsiooni poolt ning sai hageja
seemnete kohta neli seemnetunnistust ning PRIA-lt heintaimede seemne kasvatamise eest toetust 68 820 krooni.
2.25.08.2005 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista eelnimetatud toetuse, kuivõrd põldudel, milliste eest PRIA kostjale toetust maksis, kasvatas seemet hageja ja toetus oli ette nähtud seemnekasvatajale. 30.12.2005 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt oli kostjal tasumata arve nr 78 alusel hageja poolt talle müüdud seemne eest 56 017,26 krooni, mille väljamõistmist hageja taotles. Kostja vastuväited ja vastuhagi ning selle põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud, sest leidis, et hageja ei ole isikuks, kellel oli õigus seemne tootmise eest tulutoetust saada. 18.11.2005 esitas kostja vastuhagi hagejale müüdud seemne ja osutatud teenuste eest 149 20,80 krooni saamiseks. Hageja tõi oma põldudel kasvatatud seemne toormaterjali kuivatamiseks, puhastamiseks ja müügiks kostja juurde ja samuti ostis ta oma tootmise tarbeks kostjalt teravilja seemet. Kostja leiab, et hageja on talle võlgu 149 220,80 krooni. 09.02.2006 vähendas kostja nõuet 93 203,54 kroonini. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja tunnistas vastuhagi osaliselt 41 705, 98 krooni ulatuses. Ta jättis ostetud kauba eest tahtlikult maksmata, sest arvas, et kostja omastas osa tema poolt kuivatamiseks ja puhastamiseks toodud seemnest.
5.Arvetel märgitud teenustööde mahud ja hinnad on meelevaldsed. Hageja esitas oma vastuväited selles osas juba 13.12.2005 eelistungil (I kd t.lk 114-115). Hageja saatelehtede kohaselt andis ta toorseemne kostjale üle selle kuivatamiseks ja sorteerimiseks. Pooled ei ole toorseemne üleandmisel ega hiljem leppinud kokku nimetatud teenuste mõõtühikutes ega hindades. Hageja korduvatele nõudmistele vaatamata ei esitanudki kostja talle teenuste hinnakirja. Hageja ei ole kostjalt tellinud seemnete ladustamise, ümberlaadimise ja pakendamise teenust. Seemnekeskus kui seemnete edasimüüja peab need tööd tegema enda tuluosa arvelt. Seemnete kvaliteedi analüüs oli poolte vahel 11.04.2001 sõlmitud seemnete ostu-müügi eellepingu (I kd t.lk 6) punkti 1.2 kohaselt kostja kohustus. Seemnete sertifitseerimisega seotud analüüside kulud katab riik.
6.Hageja leiab, et kui seemnekasvataja annab kuivatamiseks ja sorteerimiseks toorseemne, siis on normaalne, et lepitakse kokku selle massiühiku kuivatamise ja sorteerimise hind. Hageja nõudmistele vaatamata kostja temaga sellist kokkulepet ei sõlminud. See, et arvete nr 143, 181 ja 189 koostamisel on võetud teenuse mõõtühikuks kostja töötund, on kostja ühepoolne seisukoht. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud, seega puudus kokkulepe ka selle hinnas. Samuti leiab hageja, et arvetel märgitud töötunnid on liialdatud. Lisaks sellele on hageja seisukohal, et tema poolt viidud seemnete kuivatamiseks ei olnud kütmist üldse vaja, need olid kuivatatavad külmventileerimise teel. Järgnevatel aastatel asus hageja ise seemneid töötlema ning seetõttu teab, et külmventileerimine on piisav.
7.Kokkuvõttes leiab hageja, et kostja poolt esitatud teenuste arvetel on kajastatud kostja meelevaldne seisukoht nii teenuste liikide, mõõtühikute, mahtude ja hindade osas. Täiesti põhjendamatult on kostja 09.02.2006 avalduses märkinud, et hageja pole talle esitatud arvetele vastu vaielnud; et hageja on enne vaidlusalust perioodi tasunud kostjale samalaadsete teenuste eest esitatud arved; et hageja on teenuste eest esitatud arved oma raamatupidamises kuluna arvele võtnud ning tasaarvestanud arvetes esineva käibemaksu; et kostja esitas 21.06.2003 hagejale kirjaliku meeldetuletuse tasumata arvete kohta (isegi 18.11.2005 vastuhagis väidab kostja, et ta on teinud hagejale vaid suusõnalisi meeldetuletusi); et hageja on korduvalt suuliselt ning telefonitsi lubanud kõik arved tasuda; et hageja on 14.05.2004 lubanud kostja esindaja Mai Vaherile võlad tasuda. Hageja ei ole teenuste osas võlga tunnistanud. Hageja on seisukohal, et poolte vahel ei ole olnud
kokkulepet teenuste mõõtühikute ja hindade osas. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8.Kohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt Valjala Seemnekeskus välja 68 820 krooni toetust, võla 29 724,16 krooni ning kohtukulud 18750 krooni, sh 5250 krooni riigilõivu. Vastuhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis hagejalt võlgnevuse katteks 31 381,78 krooni.
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja oli kostjale lepinguline seemnekasvataja. Kostja sai kui sertifitseeritud e. riiklikult tunnustatud seemnekasvataja kuni 01.05.2004 kehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 69 alusel PRIA kaudu tulutoetust 68 820 krooni, mida ta hagejale välja ei ole maksnud. Kostja tunnistas hageja nõuet ja nõue kuulub rahuldamisele.
10.Samuti rahuldas maakohus hageja nõude teravilja ja heinaseemne ostu - müügilepingu võlgnevuse osas ja mõistis kostjalt välja pärast tasaarvestust 29 724,16 krooni. TsK § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kostja kohustused tulenesid 11.04.2001 sõlmitud seemnete ostu-müügilepingust, mille p 1.1 järgi võttis hageja endale kohustuse müüa kostjale teravilja ja heintaimede seemneid lepingus kokkulepitud hindadega. Kostja oma kohustust ei täitnud ja hageja taotles 56 017,26 krooni väljamõistmist kostjalt. Pärast nõuete tasaarvestust vähendas hageja nõuet ja palus välja mõista võlgnevuse 29 724,16 krooni, mida kostja tunnistas.
11.Kostja vastuhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis hagejalt välja 31 381,78 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja võlgneb kostjale saadud seemnete eest kokku 61 942,98 krooni, mida hageja oma tasaarvestuse avalduses ka tunnistas. Summa on hageja oma haginõudest maha arvanud ja selle väljamõistmiseks puudub vajadus.
12.Vaidlus on selle üle, millised teenused tellis hageja kostjalt ja millises summas peaks ta nende eest tasuma. TsK § 355 järgi tööettevõtu lepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK § 369 kohaselt on tellija kohustatud tasuma töövõtjale kokkulepitud tasu pärast töö üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja väitel ei ole pooled teenustasu hinnas kokku leppinud. Kostja on küll rääkinud hinnast, mis moodustab 15% realiseeritava seemne müügihinnast, kuid vaatamata korduvatele järelpärimistele on jätnud hinna tellijale teatamata.
13.Kohtule esitatud arvestuse (I kd t.lk 103) kohaselt oli teenuste maksumuse suhe kauba hinda protsendina 10 oluliselt kõrgem kui 15%. Hageja on tunnistanud, et andis tema poolt kasvatatud seemne kostjale üle töötlemiseks ja võttis sellega ka kohustuse teenuse eest tasuda. Hageja tunnistab kostja nõuet teenustasule summas 20 895,27 krooni, kuna leidis, et teenustasu hinnad on 3,5x suuremad, kui nad peaksid olema. Hageja väitel on teenustasu liialdatud ja meelevaldne. Lisaks sellele sisaldavad teenusearved teenuseid, mida hageja kostjalt tellinud ei ole (analüüsid, pakendamine, ladustamine, kütmine).
14.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole hageja kui tellijaga hinda kokku leppinud. Sellekohaseid tõendeid ei ole esitatud. Asjaolu, et tunnistajatena üle kuulatud E.K ja A.K peavad teenustasu normaalseks ja ei soovi seda vaidlustada, ei ole tõendina asjakohane. Teenustasudele esitatud arved ei ole tellija poolt kontrollitavad, kuna ei ole selge, millise koguse seemnete töötlemise eest millist hinda küsitakse. Kostja on arvestanud teenustasu töötundides, mida ei ole hagejal võimalik kontrollida ja milles ta ei ole kostjaga kokku leppinud.
15.Asjakohaseks ei saa lugeda kostja esitatud tõendeid selle kohta, et kostja poolt teenuse osutamise hinnad ei ole üle hariliku keskmise suured, sest kui kostja on tasu arvestanud töötundides, siis võrreldavad hinnad on toodud töödeldava vilja kaaluühiku kohta ja on viidud sõltuvusse vilja niiskusprotsendist. Hinna selline kujundamine oleks ka kostja puhul
olnud õige, sest sellisel juhul ei tekiks tellijal kahtlusi teenusehindade üleliigse paisutamise suhtes.
16.Kehtinud seaduse kohaselt oli võimalik tööettevõtu lepingu järgi tasu nõuda vaid kokkulepitud suuruses ja seetõttu on hageja vastuväited kostja nõude suhtes põhjendatud. Juhul, kui hinda kokku ei lepitud, tasus tellija teenuse eest selle harilikus väärtuses. Kohus leidis, et kuna hageja tunnistab teenusena seemnete puhastamise ja ventileerimise tellimist kostjalt ning on tunnistanud, et kohustus nende teenuste eest tasuma, siis kuulub kostja nõue rahuldamisele vaid nende teenuste osas. Esitatud arvetest moodustab puhastamine ja kuivatamine arve nr 143 järgi 10 564 krooni; arve nr 174 järgi 7258,05 krooni; arve nr 181 järgi 1577 krooni; arve nr 189 järgi 2406 krooni; arve nr 59 järgi 18 417,65 krooni, arve nr 68 järgi 12 054,35 krooni, st kokku 52 277,05 krooni. Sellest summast tuleb maha arvata hageja poolt tunnustatud ja tasaarvestatud nõue summas 20 895,27 krooni. Kokkuvõttes on kohus asunud seisukohale, et kostja nõue teenuste osas on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele vaid 31381,78 krooni ulatuses. Ülejäänud põhjendatud nõuete osas on pooled teinud tasaarvestuse.
17.Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamisega ja arvesse võttes asjaolu, et kohtu hinnangul on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja pöördumise kohtusse, nõuab kohus kostjalt välja hageja põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kohtukulud, tasu õigusabi eest 13500 krooni ja riigilõiv 5250 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Hageja vaidlustas kohtuotsuse vastuhagi osalise rahuldamise osas ja ta palub kohtuotsuse vaidlustatud osas tühistada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja ei sõlminud hagejaga temale 2001. aasta suvel ja sügisel kuivatamiseks ja puhastamiseks üleantud mitmesuguste heintaimede ja teravilja toorseemne vastuvõtmisel teenustööde hindade ja maksumuse lepingut ega esitanud hinnakirja. Alles mitu kuud hiljem hakkas kostja esitama hagejale arveid teenustööde eest tasumiseks. Kostja esitas kokku 8 arvet. Hageja ei nõustunud sellega, et kostja oli osade teenustööde osas võtnud mõõtühikuks mitte kaaluühiku, vaid ajaühiku. Hageja leidis, et osutatud teenuste mahtu ei ole võimalik kontrollida ja hageja nõudmisel tegi kostja arve nr 181 ümber ja kirjutas käsitsi 31.12.2001 arved nr 189 ja nr 189-1. Hiljem saatis kostja hagejale ka arvutikirjas arve nr 189. Vastuhagis toetus kostja nii arvele nr 181 kui ka nr 189. 17.05.2002 kreeditarvega nr 34 vähendas kostja arve nr 181 summat 448,60 krooni võrra. Hageja pidas tehtud muudatust ebapiisavaks.
19.Arvetele on lisaks seemnete ventileerimise teenusele märgitud ka kütmine, mida ei olnud hageja viidud heinseemne kuivatamiseks vaja. Aastast 2002 hakkas hageja ise seemneid töötlema ja seetõttu ta teab, et külmventileerimine on piisav. Arvetele on märgitud teenused, mida hageja ei olnud tellinud ja mida kostja kui seemnete edasimüüja pidi tegema oma tuluosa arvel (seemne ladustamine, ümberlaadimine, pakendamine). Arvete kohaselt nõudis kostja ka tema poolt tellitud ja tasutud seemnete kvaliteedi analüüsimise tasu hagejalt, kuigi eellepingu p 1.2 kohaselt oli see tema enda kohustus.
20.Kohtuotsus vastuhagi osalise rahuldamise osas on vastuoluline. Kohus tuvastas, et pooled ei ole teenuste hindades ja maksumuses kokku leppinud ning märkis, et seetõttu on hageja vastuväited kostja nõude suhtes põhjendatud. Vaatamata sellisele järeldusele rahuldas kohus osaliselt kostja nõude. Kohus ei põhjendanud, miks on võetud aluseks kostja poolt arvetel märgitud teenuste hinnad ja mahud. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja
leiab, et hageja väited selle kohta, et ta ei olnud nõus kostja poolt esitatud teenustega ja teenuste hindadega, on ümber lükatud sellega, et hageja võttis kõik 2001. aastal kostja poolt esitatud arved oma raamatupidamises arvesse, sh ka teenuste osutamise arved (ka seemnete ladustamise, ümberlaadimise ja pakendamise osas). Raamatupidamises kuluarvetena kajastamine tähendas ka teenuse osutamisel tasutud käibemaksu tasaarvestamist osutatud või müüdud kauba või teenuse käibemaksuga. Kui hageja oleks ka tollal vaielnud vastu teenuse osutamise hinnale või mõõtühikutele, siis poleks ta tohtinud võtta ega ka võtnud esitatud arveid raamatupidamises arvesse. Kunagi pole olnud vaidlust osutatud teenuste hinna või liigi või mõõtühikute üle, teenuste hinnakiri on olnud kättesaadav, kuid ta pole soovinud sellega tutvuda.
22.Hageja tõi mitme aasta jooksul oma toodangu kostja juurde töötlemisele, kus toorseeme kuivatati, puhastati, pakendati, paigutati lattu ja sertifitseeriti; hiljem müüdi ning alles 2006. märtsis teatas hageja, et ta 2001 ja 2002 osutatud teenuste eest ei tasu, sest hind ei olnud kokku lepitud. Poolte vahelises ostu - müügi eellepingus lepiti kokku, et hageja annab kostjale üle toorseemne, mille kostja viib sellisesse kvaliteeti, et seda oleks võimalik sertifitseerida ja müüa sertifitseeritud seemnena. Seega leppisid pooled kokku kõigis neis teenuste tegemistes, mis oli vaja sertifitseerimiseks, mitte eraldi teenuse liigis (puhastamine, sorteerimine jm). Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes vastuhagi osalise rahuldamise osas.
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus vastuhagi osalise rahuldamise osas on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Kuna kohtuotsuses on resolutsioonis jäänud kajastamata tasaarvestus rahuldatud nõuete osas, tuleb see arvutus kaebuse põhjendustest olenemata parandada, mis omakorda toob kaasa otsuse tühistamise väljamõistetud rahasumma kajastamise osas nii võlgnevuse kui ka menetluskulude osas.
26.Maakohus on vastuhagi lahendamisel õigesti tuginenud töövõtulepingut reguleerivatele tsiviilkoodeksi vastavatele sätetele, mille kohaselt tasub tellija töövõtjale osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei olnud teenustasu hinnas kokku leppinud. Hageja on tunnistanud, et seemne kostjale töötlemiseks üleandmisel oli ta võtnud endale kohustuse teenuse eest tasuda. Põhjendatud ei ole hageja väited, mille kohaselt oli teenustasu liialdatud ja meelevaldne. 11.04.2001 sõlmitud seemnete ostu - müügi eellepingus olid pooled kokku leppinud, et kostja (ostja) tasub hagejale (müüjale) seemnete eest pärast kvaliteetsete seemnete pakendamist ja realiseerimist (I kd t.lk 6). Samuti on hageja 11.06.2003 kirjas kostjale kirjeldanud, et „Seemnekeskus kohustus teostama kasvatatud seemnete kuivatamise ja sorteerimise ning tagama seemnete sertifitseerimise“ (I kd t.lk 1617). Seega on õige kostja seisukoht, et hagejaga ei olnud kokku lepitud teenuse liikide osutamises, vaid kogu teenuse osutamises. Maakohus on õigesti vastuhagi osaliselt rahuldanud, arvestades kostja nõudest maha hageja poolt tunnistatud 20 895,27 krooni. Maakohus on hagi osalisel rahuldamisel arvestanud seemne puhastamise ja ventileerimise teenuse osutamisega. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja E.Vaher, et poolte suhted algasid 1999. aastal ja algul hagejal teenuse eest maksmisega probleeme polnud, kuid
ilmselt tekkisid tal makseraskused. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha tõendeid hinnates apellandi poolt soovitud muudatusi kohtuotsuses ja asuda hindama teenuse vajalikkust liikide kaupa paljasõnaliste väidete alusel.
27.Maakohtu otsus tuleb tühistada põhjusel, et kohus ei ole tasaarvestanud poolte nõudeid ega välja mõistnud summat, mida pool peab maksma pärast tasaarvestust. Maakohus pidi tegema tasaarvestuse omal algatusel. Sellise seisukoha on Riigikohus avaldanud lahendis nr 3-2-156-06. Kohtuotsus peab olema täidetav ja maakohtu otsus praegusel kujul seda ei ole, sest ühe otsuse täitmiseks tuleks algatada 2 täitemenetlust, mis tekitab pooltele põhjendamatuid täiendavaid kulutusi ja ei saa olla eesmärgiks ega poolte huvidega kooskõlas otsuse täitmisel. Kohus pidi hageja nõude ja kostja vastunõude kohta võtma seisukoha otsuse resolutsioonis ja ise tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Tasaarvestuse tegemine toob kaasa otsuse tühistamise ka menetluskulude osas. Kostjalt tuleb uue otsusega välja mõista riigilõiv osas, milles kohus hageja nõude tasaarvestust ületavas osas rahuldas. Ülejäänud menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt apellandi menetluskulud tema enda kanda.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.