Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-22247/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.02.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3667

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-22247

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-22247

Tsiviilasi

AS-i AVR hagi AS-i B, OÜ A A (pankrotis) ja OÜ A vastu 68 233 959.00 krooni ulatuses nõuete tunnustamiseks OÜ A A pankrotimenetluses Hageja: AS AVR (registrikood xxx, asukoht xxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja esindajad: vandeadvokaat A Kaljurand ja vandeadvokaadi abi R Rask (Advokaadibüroo Paul Varul, xxx) Kostja I: AS B (registrikood xxx, asukoht xxx / juhatuse liige RR, isikukood xxx) Kostja I esindaja: vandeadvokaat M Tiiman (Advokaadibüroo Glimstedt Straus ja partnerid asukoht xxx); Kostja II: OÜ A A (pankrotis; registrikood xxx / seaduslik esindaja pankrotihaldur KMägi, OÜ Pankrotibüroo Mägi ja Partnerid, xxx); Kostja III: OÜ A (reg kood xxx asukoht xxx); Kostja III esindaja: vandeadvokaat M Tiiman (Advokaadibüroo Glimstedt Straus ja partnerid asukoht xxx).

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.AS AVR hagiavaldus OÜ A vastu rahuldada.

2.Jätta rahuldamata AS AVR hagiavaldus OÜ A A (pankrotis) ja AS B vastu.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

6.AS B menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 11.06.2007. a esitatud hagiavalduses palub AS AVR tunnustada tema nõudeid OÜ A A (pankrotis) pankrotimenetluses summas 68 233 959 krooni. Hageja nõuded, mis jäid 21.05.2007. a OÜ A A võlausaldajate üldkoosolekul pankrotihalduri ja AS B esitatud vastuväite tõttu tunnustamata on alljärgnevad: a) OÜ A A ja AS AVR vahel 10.02.2005. a sõlmitud üürilepingust nr TRS L 05-02/14 tulenevate kohustuste täitmiseks tehtud ettemaks summas 2 144 188 krooni; b) OÜ A A eest kohustuste täitmine SIA U ees summas 3 581 488 krooni; c) 30.04.2004. a laenulepingust tulenev nõue summas 43 164 433 krooni; d) 10.05.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 8 965 029 krooni; e) 01.07.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 1 950 922 krooni; f) 04.07.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 1 871 061 krooni; g) 25.07.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 2 599 027 krooni; h) 01.09.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 3 533 156 krooni, i) 24.11.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 1 865 298 krooni; j) 27.02.2006. a käsundita asjaajamisest tulenev nõue summas 65 844 krooni. PankrS § 106 lg 1 ja 4 alusel palub hageja tunnustada AS AVR nõuet OÜ A A (pankrotis) pankrotimenetluses summas 68 233 959 krooni. Kostja I - AS B vastus Kohtule 07.09.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 31.05.2007. a sõlmisid kostja ja OÜ A nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kostja loovutas OÜ A nõudeõiguse koos kõrvalõigustega OÜ A A vastu summas 1 000 000 krooni kostja ja OÜ A A vahel 28.04.2006. a sõlmitud laenulepingu alusel. AS B ei ole kostjana õige isik vaidluse lahendamiseks. AS B ei ole pankrotimeneltuses võlausaldajaks. Nõude loovutamise tagajärjel andis kostja OÜ A üle kõik pankrotivõlausaldaja staatusest tulenevad õigused ja kohustused. Kostja II – A A vastus Kohtule 11.09.2007. a esitatud vastuses nõustub haldur hagiavalduses tooduga. Haldur kinnitab, et ekslikult jäi tähelepanuta AS AVR poolt 11.04.2007. a esitatud teatis nõude loovutamise ja nõude tunnustamise kohta, millega võrreldes suurenes võlausaldaja nõue võrreldes varemesitatuga. 21.05.2007. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek) esitas hageja nõudele ainsana vastuväite AS B ning nõue jäeti tunnustamata. Pankrotihaldur nõudele vastuväiteid ei esitanud. Teisel nõuete kaitsmise koosolekul 21.06.2007. a olid hagejale pankrotihalduri poolt määratud hääled võrdeliselt esitatud nõude suurusega.

21.mail 2007. a toimunud võlanõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas AS B AS AVR võlanõuded täies ulatuses. Tunnustamist leidis aga Kostja I võlanõue Võlgniku vastu 1 000 000 krooni ulatuses 2. järgu nõudena, mis tulenes 28. aprillil 2006. a nimetatud poolte vahel sõlmitud laenulepingust. 31. mail 2007. a sõlmisid Kostja I ja OÜ A nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt Kostja I loovutas OÜA nõudeõiguse koos kõrvalõigustega Võlgniku vastu summas 1 000 000 krooni Kostja I ja Võlgniku vahel 28. aprillil 2006. a sõlmitud laenulepingu alusel. Hageja väitel kujunes 10. veebruaril 2005. a Hageja ja Võlgniku vahel sõlmitud vagunite üürilepingu nr TRS L 05-02/14 täitmisel praktika, mille kohaselt tasus Hageja iga järgneva kuu eest 50% üürisummast ettemaksuna Võlgniku pangaarvele. 2005. a lõpuks oli Võlgniku arvele laekunud väidetavalt enammakstud ettemaksu jääk 181 164,31 USD, mis ei leidnud tasaarveldamist 2006. a jooksul põhjusel, et alates 2006. a algusest tasus Hageja nõuetekohaselt Võlgniku poolt esitatud uusi üüriarveid. Kostja III hinnangul on Hageja väited paljasõnalised ja tõendamata. Esitatud on küll poolte vahel sõlmitud vagunite üürileping koos valitud lisadega, kuid väidetavat ettemaksusummade tasumist on Hageja tõendanud vaid oma raamatupidamise pearaamatu väljavõttega perioodist 1. jaanuar 2005. a kuni 31. detsember 2006. a. Võlgnikul tekkisid 2006. a esimeses pooles SIAU sõlmitud liisingulepingute täitmisel makseraskused. Hageja pakkus väidetavalt SIAU tekkinud võlgnevuste tasumist Võlgniku asemel, kuna oli huvitatud vagunite jätkuvast kasutamisest Võlgniku allrentnikuna. Kuna Hageja sõnul Võlgnik sellele vastu ei vaielnud, esitas SIA U väidetavalt Hagejale tasumiseks Võlgnikule esitatud arved. Hageja tasus SIA U arveldusarvele 28. ja 29. juunil 2006. a vastavalt 151 602,95 USD ja 151 000 USD. Hagiavalduse lisas 16 dokumentidest ei nähtu, kuidas on arvutatud Võlgniku võlgnevuse suurus, millest see koosneb ja millises järjekorras või ulatuses on tasutud intresse, viivist jm tasusid ning põhivõlgnevust. Hageja poolt esitatud materjale analüüsides võib eeldada, et kõigi kolme Võlgniku ja SIA U vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimused olid identsed. Nende tingimuste kohaselt sõlmiti iga liisingulepingu puhuks eraldi käendusleping ning tagasiostukohustust sisaldav leping vastavate vagunite müüjaga. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kõik kolm liisingulepingut öeldi SIA U poolt üles alates 9. juunist 2007. a seoses maksekohustuste mittetäitmisega vastavalt liisingulepingute üldtingimuste punktile 8.4. Hageja ja Võlgnik sõlmisid 30. aprillil 2004. a ning 10. mail 2005. a laenulepingud vastavalt 3 650 000 USD ja 692 807,50 USD laenamiseks tähtajaga kuni 31. detsember 2006. a. Lepingute juurde ei ole aga lisatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastavate summade ülekandmist Võlgnikule. Hageja on küll viidanud, et 10. mai 2005. a laenulepingu näol oli sisuliselt tegemist Hageja poolt Võlgnikule tehtud ettemakse laenuks ümbervormistamisega, kuid viitest ei selgu, millal on vastav ettemakse tehtud. Segadust tekitab asjaolu, et hagiavalduse lisas nr 24 on esitatud Hageja, Võlgniku ja SIA U vaheline kokkulepe, millest nähtub, et Võlgnik võlgneb SIAU 692 807,50 USD – see on Võlgniku ja Hageja vahel 10. mail 2005. a sõlmitud laenulepingu laenusummaga samaväärne summa. Seega võib järeldada, et 10. mail 2005. a sõlmitud laenulepingu sisuks ei olnud mitte Hageja-poolse ettemakse ümbervormistamine laenuks, nagu Hageja püüab näidata, vaid SIA U nõude kustutamine Võlgniku suhtes ja selle ümbervormistamine laenulepinguks Hagejaga. Hagiavalduses esitatud tõendusmaterjalide analüüsi tulemusel võib järeldada, et Võlgniku ja Hageja vahel sõlmitud laenulepingute näol on sisuliselt tegemist vagunite allrendilepingute ettemaksetega. Laenulepingute sõlmimise ja ettemaksete tegemise kuupäevade võrdlusest selgub, et esialgu vormistati ettemakseid lihtsalt pangaülekannetega, kuid alates 2005. a maist on

regulaarsed vagunite allrendi ettemaksed asendunud regulaarsete osamaksetega laenulepingute alusel. Hageja on kõikide Võlgnikuga sõlmitud laenulepingute kohta esitanud intressinõude. Kõikide laenulepingute puhul, v.a. 4. juulil 2005. a sõlmitud laenuleping väärtuses 1 200 000 EEK, on intressinõude tekkimise eelduseks Hageja poolt Võlgnikule üks kord aastas esitatav arve intresside tasumiseks. Niisuguseid arveid Võlgnikule esitatud ei ole, seega puudub alus intressi tasumiseks. Hagiavalduse punktis II (f) on Hageja esitanud viivisenõude 4. juulil 2005. a sõlmitud laenulepingu tagasimaksetega viivitamise eest tulenevalt laenulepingu punktis 1.3. Hageja arvutuste kohaselt on viivisevõlgnevus Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga 630 000 EEK. Hageja viivisenõue Kostja III hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd teiste sarnaste laenulepingute puhul viivist ei nõuta ja kostjale teadaolevalt pole Hageja Võlgnikku viivise nõudmisest ka varem teavitanud. Seega on Hageja varasemalt jätnud Võlgnikule mulje, justkui oleks ta viivisenõudest loobunud, kuid nõuab nüüd sellele vaatamata viivisenõude tunnustamist Võlgniku pankrotimenetluses. Kohtuistung Kohtuistungil 14.01.2008. a. jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde. Kostjate I ja III esindaja seletuse kohaselt ASB ei jäänud pärast nõude loovutamist mingeid nõudeid pankrotimenetluses. 14.11.06 pöördumine OÜ AA poole ja sellele esitatud vastus tõendavad, et AA ei ole tasunud kõiki arveid õigeaegselt. Teiseks tõendab esitatud vastus seda, et AA ei olnud nõus tasaarveldama märgitud summat. See summa on tasaarveldatud juba varem 2005. aastal. Kolmandaks tõendab see seda, et juhatuse liige ei aktsepteerinud tasaarevaldamist 302 602,95 USD-ga. Kostja II esindaja seletuse kohaselt on võlgniku bilansis hageja nõue kirjas (ilma intressideta). Hageja esindaja seletuse kohaselt kostjate I ja III esitatud dokumendid on ilma allkirjadeta. Seega on tegemist ainult kirjaprojektiga. Hageja eitab kostjate I ja III poolt esitatud tasaarvelduse avalduse saamist. Vagunite kohta käiv on kostja I ja III spekulatsioon. Esindusõigust pole kunagi kahtluse alla seatud, mõlemad pooled täitsid lepingut. Vaguneid oli hagejale renditud 300. Kokku oli OÜ A 350 vagunit. Intressinõue tekib ka siis, kui seda arvet ei esitata. Lepingus sellist punkti ei ole, et intresside arve tuleb esitada, nõue tekkis ju vaatamata sellele.

palus hageja tunnustada oma nõuet OÜ A A pankrotimenetluses usmmas 68 233 959 krooni. 21.05.2007. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek) esitas pankrotihaldur hageja ja AS MT S nõuded tunnustamiseks muutmata kujul, s.t hageja nõue oli 46 651 742 krooni ehk tegelikust nõudest 21 582 217 krooni väiksem. Võlausaldaja AS B esitas vastuväite hageja nõudele täies ulatuses ning see jäi tunnustamata. Hageja hinnangul on sisuliselt nõudeosale summas 21 582 217 vastuväite esitanud ka pankrotihaldur, kuna pankrotihaldur jättis tähelepanuta hageja 10.04.2007. a avalduse nõude suurendamise kohta (I kd tl 5). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Kohtu hinnangul ei ole pankrotihaldur hageja nõudele vastuväidet esitanud. Kohtule on esitatud OÜ AA nõuete kaitsmise koosoleku protokoll, millelt nähtub, et ainsana on hageja nõudele vastuväite esitanud AS B (I kd tl 31). Kohtu hinnangul on iseenesest taunitav asjaolu, et hageja 10.04.2007. a taotlus jäi halduril tähelepanuta, kuid hagejal oli võimalik juba 21.05.2007. a üldkoosolekul häälte määramise etapis halduri tähelepanu selle juhtida. Häälte määramise protokollist nähtub, et haldur määras hagejale 4 665 häält nõudelt summas 46 651 742 krooni, samas ei olnud vaidlust häälte määramise üle (tl 30). Pankrotihaldur on korrigeerinud inimliku eksituse teisel nõuete kaitsmise koosolekul 21.06.2007. a ning määranud hagejale hääled võrdeliselt esitatud nõudega, s.o. 6 823 häält (I kd tl 202). Kuna pankrotihaldur 21.05.2007. a üldkoosolekul hageja nõudele Pankrs § 106 lg 1 kohast vastuväidet ei esitanud, tuleb hagiavaldus OÜ A osas jätta rahuldamata. AS B vastuväite kohaselt ei ole ta käesolevas menetluses õigeks kostjaks, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta tema suhtes rahuldamata (I kd tl 193). 31. mail 2007. a sõlmisid kostja ja OÜ A nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt AS B loovutas OÜA nõudeõiguse koos kõrvalõigustega OÜ A A vastu summas 1 000 000 krooni kostja ja OÜ A A vahel 28.04.2006. a sõlmitud laenulepingu alusel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus on seisukohal, et alates 31.05.2007. a on OÜ A OÜ A A pankrotimenetluses võlausaldaja. Kuna OÜA on loovutatud nõue koos kõikide kõrvalnõuetega ei saa AS B olla õigustatud huvi edasises pankrotimenetluses osalemiseks. Kohus nõustub AS B seisukohaga, mille kohaselt PankrS § 106 lg 1 kohaselt on nõude üle peetavas vaidluses osalemise eeldus võlausaldaja staatus (I kd tl 194). Üksnes pankrotimenetluses osvõlausaldaja saab olla huvitatud sellest, et pankrotimenetluses ei tunnustataks sisuliselt põhjendamata nõudeid. Uus võlausaldaja OÜ A saab kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid seoses omandatud nõudega. Eeltoodu alusel ei kuulu hagiavaldus AS B suhtes rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu muuhulgas OÜ AA ja AS AVR vahel 10.02.2005. a sõlmitud vagunite üürilepingust nr TRS L 05-02/14. Vastavalt lepingule kohustus OÜ AA andma hagejale üürile 300 tsisternvagunit. Lepingu täitmisel kujunes poolte vahel välja praktika, mille kohaselt tasus hageja iga järgneva kuu eest 50% üürisummast ettemaksuna OÜ AA pangaarvele. 2005. a lõpuks oli OÜ AA pangaarvele laekunud enammakstud ettemaksu jääk 181 164.31 USD. Nimetatud jääk 2006. a jooksul tasaarveldamist ei leidnud, seega on hageja poolt tehtud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tehtud ettemaksu jääk (pankroti väljakuulutamise päeva seisuga Eesti Panga kurss 1USD =11,8356 EEK, seega 11,8356 x 181 164.31) 2 144 188 krooni (I kd tl 6, 36-56). Kostja III vastuväite kohaselt on hageja nõue 29.11.2006. a tasaarvestatud, seega puudub hagejal nõue pankrotivõlgniku vastu summas 181 164.31 USD ulatuses. Kohtule on esitatud hageja

juhatuse liikme 14.11.2006. a allkirjastamata kiri kostjale II (II kd tl 266-267, 286-287) ja kostja II 29.11.2006. a juhatuse liikme A. H kiri hagejale (II kd tl 264-265, 288-289). VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt allkirjastamata kirjavahetuse põhjal ei saa teha järeldust, et tasaarvestus ka tegelikkuses teostati. Kuna hageja nõue kajastub kostja II 2006. a bilansis, mille on juhatuse liige A. H allkirjastanud, tuleb asuda seisukohale, et nõuete tasaarvestust ei toimunud ja hagejal on kostja II vastu vagunite üürilepingust tulenevate kohustuste ettemaksust tulenev nõue summas 2 144 188 krooni. Hageja hinnangul on tal nõue kostja II pankrotimenetluses summas 3 581 488 krooni, mis tuleneb OÜ A A eest kohustuste täitmisest SIA U ees. OÜ AA ja SIA U sõlmisid 03.02.2005. a, 07.02.2005. a ja 11.05.2007. a liisinglepingud, mille kohaselt kohustus OÜ A A tasuma SIA U 350 tsisternvaguni liisimise eest perioodilisi liisingumakseid. Lepingute alusel liisitavad vagunid andis OÜ A A allrendile hagejale (I kd tl 6, 36-49). 01.06.2006. a teatas SIA U OÜA A, et liisinglepingud öeldakse üles, kui OÜ AA oma liisinglepingutest tulenevaid kohustusi ei täida (I kd tl 118). SIA U nõusolekul tasus hageja liisingmaksed OÜ AA eest, kuna vagunid olid hagejale vajalikud igapäevase majandustegevuse läbiviimiseks. (I kd tl 119-127). OÜ A ei eita, et OÜ AA oli 2006. a esimeses pooles raskusi täita SIA U ees oma liisinglepingutest tulenevaid kohustusi. Samas ei ole OÜ AA heaks kiitnud hagejapoolset käsundita asjaajamist. Liisinglepingud öeldi liisingandja poolt üles 09.06.2007. a, hageja tasus liisingulepingutest tulenevad OÜ AA võlgnevused 28 ja 29.06.2007. a. Samas leidis OÜ AA, et tal tekkis suur kahjunõue liisingandja vastu, mille osas ta soovis teostada tasaarvestust. Seega ei toimunud hageja tegutsemine OÜ AA huvides (II kd tl 278). VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib nõude täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kohtu hinnangul on OÜ A lähtunud üksnes oletustest väites, et hageja tegutsemine OÜ AA võlgnevuse tasumisel liisingandja ees ei toimunud OÜ AA huvides. OÜ A ei ole täpsustanud, milles võis seisneda OÜ AA suur kahjunõude liisingandja vastu, mida OÜ AA oleks võimalik tasaarvestada. Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ A viited sellele, et OÜA ei ole mõistetav, miks liisingandja ei pöördunud AS MT S kui liisinglepingute käendaja poole ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Kuna OÜ A on esitanud üksnes oletused OÜA A liisinglepingute lõppemisest tekkinud suurest kahjust ja uue liisingvõtja OÜ AA arvel alusetust rikastumisest tuleb kostja vastuväide hageja nõudele lugeda alusetuks ning tunnustada hageja nõuet summas 302 602.95 USD (Eesti Panga kurss 20.12.2006. a 1USD=11,8356), s.o. 3 581 488 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hagejal laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ AA vastu järgmiselt: 30.04.2004. a laenulepingust tulenev nõue summas 43 164 433 krooni; 10.05.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 8 965 029 krooni; 01.07.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 1 950 922 krooni; 04.07.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 1 871 061 krooni; 25.07.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 2 599 027 krooni; 01.09.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 3 533 156 krooni; 24.11.2005. a laenulepingust tulenev nõue summas 1 865 298 krooni (Ikd tl 7-9, 128-180). OÜ A leiab, et laenulepingute järgsed võlgnevused on tõendamata, 30.04.2004. a ja 10.05.2005. a laenulepingute juurde ei ole lisatud ühtegi tõendit, millelt nähtuks summade ülekandmine OÜA A, lisaks on OÜ AA tagastanud hagejale laenusummasid 06.09.2004. a 50 000 USD, 30.03.2005. a 130 000 USD ja 20.05.2005. a 195 000 USD (II kd tl 279, 280). Kohus tutvunud 30.04.2004 a laenulepingu, selle nõude loovutamise lepingu ning nõude tagasi loovutamise lepinguga (I kd lk 129-136) leiab, et hageja on tõendanud

nõude olemasolu. Vastavalt pankrotihalduri kinnitusele kajastuvad seisuga 29.11.2006. a hageja laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ AA vastu ka viimase bilansis (II kd tl 269-273). Seega on alusetud OÜ A väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud laenulepingutest tuleva nõude olemaolu ning summade OÜ AA üleandmist. OÜ A esitatud pangaväljavõtetelt ei nähtu (II kd tl 290-295), et maksete näol oleks tegemist hageja poolt hagiavalduses märgitud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisega. Juhul kui OÜ AA seda teinud oleks, peaks OÜ AA bilanss seisuga 29.11.2006. a seda ka kajastama. Vastavalt halduri kinnitusele on aga bilansis kajastatud hageja nõue erinev üksnes 7 598.57 krooni võrra, mis võib olla tingitud valuutakursi erinevusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja laenulepingutest tuleneva nõudeosa tunnustamata jätmise aluseks ka OÜ A kahtlustus 10.05.2005. a laenulepingu sisu osas. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. OÜ A ei ole oma vastuväiteid (II kd tl 280) tõendanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et intressinõude tekkimise eelduseks ei ole arve esitamine nagu märgib OÜ A (II kd tl 280). Vastavalt laenulepingute punktile 1.3 algab intressi arvestamine laenusumma või selle osa laenusaajale ülekandmisele järgnevast päevast ning lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel. OÜ A märgib ekslikult, et hageja poolt 2004. a nõutud intressid summas 1 892 579.45 krooni on võlgnik tasunud 20 ja 23. mail 2005. a (II kd tl 280). Kohtule esitatud Hansapanga konto väljavõttelt (II kd tl 295) nähtub üheselt, et intressid on tasutud 2003. aasta eest. 2005. a intressid ei saa aga olla võlgniku poolt tasaarvestatud seetõttu, et selline tasaarvestamine ei kajastu OÜ AA bilansis ning kohtule pole ka esitatud tõendeid kehtiva tasaarvestuse teostamise kohta. OÜ A hinnangul on hageja kaotanud õiguse nõuda viivist, kuna hageja ei ole OÜA teadaolevalt OÜ-d AA viivise nõudmisest teavitanud. Kohus nõustub hagejaga, et OÜ A on paljasõnaliselt väitnud nagu oleks hageja oma viivisenõudest loobunud. Kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud ühtegi tõendit pooltevahelisest suhtlusest, mis annaks selliseks järelduseks alust. OÜ A viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-100-07 ei ole käesolevas menetluses kohane, kuna pooltevaheline arveldamisega ei kaasnenud saldoteatiste vm sarnase vahetamine, samuti ei ole hageja käitumine olnud OÜ AA jaoks vastuoluline. Kohtule on esitatud Salva Kindlustuse AS arve, mille hageja tasus OÜ AA eest, kuna hageja kasutas OÜAA kuuluvaid vaguneid oma majandustegevuses (I kd tl 9, 180-183). Kostjad ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud hageja 27.02.2006. a käsundita asjaajamisest tulenevale nõudele summas 65 844 krooni. Kohtu hinnangul on asjakohatud OÜ A märkused võimalikule hagejapoolsele võlgnikku kahjustavale tegevusele. Kohus algatas OÜ AA pankrotimenetluse 30.08.2006. a ning kuulutas 20.12.2006. a välja pankroti, kohtuotsus on jõustunud. Käesolevas menetluses kohus ei analüüsi, mis põhjusel või kelle tegevuse läbi võlgnik makseraskustesse sattus. Kohus nõustub hagejaga, et kohtule esitatud ning ühel ja samal päeval väljastatud 37 lennusõiduarvet (II kd tl 309- 346) on ilmselt ebausaldusväärsed ning ei tõenda hageja nõude puudumist OÜ AA pankrotimenetluses. Arved on väljastatud kõik 20.11.2006. a, s.o. pankrotimenetluse ajal. PankrS § 55 lg 3 kohaselt valitseb pankrotivara ja korraldab selle moodustamise pankrotihaldur. Kohus on seisukohal, et haldur peab seega hindama, kas 37 lennusõiduarve alusel saab nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Haldur on käesolevas menetluses kinnitanud, et hagejal on OÜ AA pankrotimenetluses nõuded, mis kajastuvad ka 29.11.2006. a seisuga OÜ AA bilansis (II kd tl 273). PankrS § 107 nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.