Harju Infra OÜ hagi AK vastu võla ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Infra OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Harju Infra OÜ (registrikood 12041205), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Risto Sidok Kostja (vastustaja): AK
XXXXXXXXXXX),
tehinguline vandeadvokaadi abi Kalju Hanni
Menetluse liik
(isikukood esindaja
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2017.a määrus osas, millega maakohus mõistis Harju Infra OÜ-lt AK kasuks välja 4604 eurot ületava hüvitise menetluskulude eest ning sellelt väljamõistetud viivise osas. Teha uus määrus, millega vähendada AK kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 290 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.
Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Määrata kindlaks kostja, AK menetluskulude rahaline suurus 4604 eurot.
2.2.Mõista hagejalt, Harju Infra OÜ-lt kostja, AK kasuks välja menetluskulud 4604 eurot.
2.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude täitmata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Rahuldada Harju Infra OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. 1(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5180 Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli hagi kostja vastu võla ja viivise saamiseks. Harju Maakohus jättis 17.08.2016.a otsusega hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.12.2016.a otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata, jättes ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 15.05.2017.a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 23.05.2017.a kohtukirjaga palus maakohus kostjal esitada menetlusökonoomikast lähtuvalt enda kompaktne menetluskulude nimekiri kohtule hiljemalt 06.06.2017.a. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirja 24.05.2017.a, millele hageja vastuväited ei esitanud. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitise 4884 eurot (käibemaksuga), mille eest on kostjale osutatud õigusabi 37 tunni ulatuses. Lisaks on kostja menetluskulu 20.04.2015.a määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Harju Maakohus tegi 21.06.2017.a määruse, millega rahuldas avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4894 eurot ja viivise määruse jõustumisest kuni summa tasumiseni seadusjärgses määras. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et kostja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot ning seega on see põhjendatud. Kohus, hinnanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, sh kostja poolt esitatud ning läbi töötatud materjalide sisu ja hulka, leidis, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses maakohtu ja ringkonnakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr õigusabiteenuse osutamisel Riigikohtu praktikale ning on põhjendatud.
3.12.07.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud määruse ja määrata kindlaks kostja menetluskulud mitte suuremas ulatuses kui 3960 eurot ehk 30 tunni eest. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust. Kohus oleks pidanud lugema määruse koostamisel vastustaja kuludest ebavajalikeks järgnevad kulud toodud mahus. 09.04.2015.a konsultatsioon ajakuluga 30 min, kuna on ebaselge, kellega ja mis põhjusel on konsulteeritud. 17.04.2015.a määruskaebus ajakuluga 1 t ja 40 min, kuna vastustaja kõnealune määruskaebus jäi rahuldamata nii maa- kui ka ringkonnakohtus. 20.04.2015.a määruskaebus, vastuse täiendused, lisad kohtule ajakuluga 2 t 10 min, kuna määruskaebus jäi rahuldamata nii maa- kui ka ringkonnakohtus. 20.01.2016.a istungi ettevalmistamine ja istung ajakuluga 2 t ja 10 min, kuna istung kestis vaid 10 minutit. Seega pole põhjendatud ettevalmistusaeg 2 t ja 10 min. 02.06.2016.a istung ajakuluga 30 min, kuna 02.06.2016.a ei toimunud asjas istungit. Seega on ainuüksi maakohtu menetluses kostja ebavajalikke ja põhjendamata kulusid 7 tundi. Nimetatud osas oleks maakohus pidanud jätma avalduse rahuldamata.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
Määruse põhjendused
6.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5180
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega maakohus ei mõistnud kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja ja mille peale ei ole määruskaebuses kaevatud. Määruskaebusest tulenevalt vaidlustab hageja maakohtu määrust vaid lepingulise esindaja kulude osas. Eeltoodust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust mh osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja riigilõivu 50 eurot. Hageja leidis määruskaebuses, et kostja lepingulise esindaja kulud olid ülepaisutatud ning leidis et põhjendatud ja vajalik võiks olla lepingulise esindaja kulud kokku maksimaalselt 3960 eurot (koos käibemaksuga) ehk 30 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Üksnes ühelauselise üldise põhjenduse alusel, et hinnates kostja poolt esitatud ning läbi töötatud materjalide sisu ja hulka, on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida konkreetsete menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse tuvastamisel maakohtupoolset diskretsiooni teostamist. Hoolimata eeltoodust saab ringkonnakohus käesoleval juhul maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumise ise kõrvaldada.
8.Määruskaebuses on hageja esile toonud tema hinnangul põhjendamatud konkreetsed maakohtu menetluses kostja poolt tehtud menetlustoimingud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 09.04.2015.a konsultatsioon põhjendamatu, kuivõrd on eeldatav ja eluliselt usutav, et hagiavaldusega tutvumisel ning kliendi esindamise alustamisel kohtumenetluses peab esindaja konsulteerima enda esindatavaga. Kokku 1 tund ja 10 minutit ei ole ülemäärane aeg hagiavaldusega tutvumiseks ja konsultatsiooniks, arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu. Seoses rahuldamata jäänud määruskaebusega menetlusliku määruse peale märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis 17.08.2016.a otsusega menetluskulud hageja kanda. Nimetatud menetluskulude jaotus on ka jõustunud. Seega peab hageja kandma kõik kostja poolt menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud kulud. Riigikohus on leidnud, et juhul kui hagi jäetakse rahuldamata, kuid kohus on hagi tagamise rahuldanud, võib kohus jätta hagi tagamisega seotud menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel (RKTKm 3-2-1-4-11, p 10). Käesoleval juhul maakohus seda ei teinud ning hageja ka ei vaidlustanud menetluskulude jaotust. Seega on kostjal kohustus kanda kõik hageja menetluskulud, mis on põhjendatud ja vajalikud, ilma eranditeta teatud menetlustoimingute osas. Menetluskulude jaotuse juures saaks kohus hinnata, kas menetlusosalise kanda kulude jätmine, mis seondusid teise poole rahuldamata jäetud kaebuse või taotlusega, on õiglane. Käesoleval juhul saab ringkonnakohus üksnes hinnata, kas menetluskulu oli põhjendatud ja vajalik. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hagi tagamise vaidlustamine on kulu, mis on põhjendatud ja vajalik, kuna ei saa leida, et määruskaebuse esitamine oleks olnud õiguslikult perspektiivitu. Hagi tagamise kohaldamine on diskretsiooniotsus ja seega ei ole välistatud, et kõrgema astme kohus leiab, et madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Täpsemalt hindab ringkonnakohus määruskaebuste koostamiseks kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust allpool. Seoses 20.01.2016.a istungiga nõustub ringkonnakohus kostjaga, et istungi kestvus ei ole tingimata seotud istungi ettevalmistamiseks kuluva ajaga, arvestades et istung kestis 10 min põhjusel, et hageja avaldas soovi pidada kompromissläbirääkimisi. Enne nimetatud istungit esitas hageja ka uusi tõendeid ja täiendavaid seisukohti. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kliendi huvide kaitsmiseks on täiendav ettevalmistus istungiks vajalik ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa leida, et istungiks ettevalmistamiseks oleks 2 tundi ja 10 minutit ülemäärane, arvestades ka, et viimasest seisukohast oli möödunud peaaegu 3 kuud. Istungiks ettevalmistamine eeldab ka
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5180 teatud määral varasemate menetlusdokumentide ülelugemist ja kordamist, et istungit oleks võimalik efektiivselt läbi viia. Seoses 02.06.2016.a menetlustoiminguga on usutav, et kostja esindaja eksis menetluskulude nimekirjas kuupäevaga ning pidas kulu all silmas 01.06.2016.a istungit, millel protokolli kohaselt kostja esindaja osales ning mis kestis 30 min. Seega ei ole tegemist põhjendamatu kuluga.
9.Määruskaebuses on hageja toonud välja küll konkreetsed menetlustoimingud, mille osas hageja esitas konkreetsed vastuväited, kuid hageja on heitnud ka üldiselt ette maakohtupoolset põhjendamiskohustuse rikkumist ning märkinud, et kulud ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui 3960 eurot ehk 30 tundi. Ringkonnakohus saab maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumise kõrvaldada ning analüüsida ka teiste menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagile vastamiseks on kostja kulutanud 6 tundi ja 40 minutit, sh hagiga tutvumine ja kliendiga konsulteerimine. Lisaks täiendas kostja hiljem veel vastust, eelduslikult umbes 1⁄2 20.04.2015.a kulunud ajast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagiavaldus küll tavapärasest pikem, kuid haginõue on tavapärasest keerukam ning kostja on esitanud hagile pika ning põhjaliku vastuse koos kaheksa lisaga. Eeltoodust lähtuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagi koostamiseks ja täiendamiseks märgitud aeg ehk umbes üks tööpäev ülemäärane ning on põhjendatud ja vajalik.
10.Seoses menetluskulude tagatise taotlusega märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on jätnud eelnimetatud kostja taotluse rahuldamata. Samas sätestab TsMS § 196 lg 1 p 3, et kui hagejalt on menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud ka muul põhjusel kui hageja halb majanduslik seisund, võib kohus kohustada hagejat andma tagatise. Kostja on esile toonud asjaolud, mis võiks olla muu põhjus. Ringkonnakohus küll ei hinda sisuliselt, kas kostja poolt esile toodud asjaoludel oleks kohus pidanud tagatise määrama, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei olnud eeltoodust tulenevalt kostja taotlus õiguslikult perspektiivitu. Konkreetsete asjaolude pinnalt tagatise vajaduse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Pöördudes kohtusse, peab hageja arvestama, et hagi rahuldamata jäämisel võivad hageja kanda jääda ka erinevad menetluskulud, mis seonduvad menetluslike taotluste ja kaebustega, olenemata sellest, kas need rahuldatakse. Iseenesest oleks võimalik menetluskulude jaotusega seda välistada TsMS § 162 lg 4 alusel, kuid käesoleval juhul ei ole maakohus seda teinud ega hageja ka seda vaidlustanud. Menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks on 50 minutit iseenesest põhjendatud ja vajalik, arvestades selle sisu ja mahtu (kostja on koostanud mh eeldusliku, kuid põhjaliku menetluskulude nimekirja). Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et hagi rahuldamata jätmisel ei ole välistatud hagi tagamise vaidlustamise menetluskulude väljamõistmine hagejalt isegi juhul, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Hagi tagamise määruse peale määruskaebuse esitamiseks kulus kostjal 1 tund ja 40 minutit, mida kostja ka hilisemalt veel täiendas umbes ühe tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see ülemäärane, arvestades hagi tagamise taotluse pikkust ja mahtu, et määruskaebuse esitamiseks pidi kostja läbi töötama ka maakohtu määruse ning arvestades ka määruskaebuse sisu ja mahtu.
11.Hageja esitas 04.05.2015.a kostja vastusele seisukoha ja vastuse kostja tagatise taotlusele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades selle menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on sellega tutvumine põhjendatud tund aega, arvestades et tutvumine eeldab ka menetlusdokumendi esialgset sisulist ja õiguslikku analüüsi. Samal päeval konsulteeris kostja enda esindatavaga 30 min jooksul, mis on kliendi parimaks esindamiseks eelduslikult pärast vastaspoole uue seisukoha laekumist põhjendatud. Vastuseks hageja 04.05.2015.a seisukohale esitas kostja omakorda 16.09.2015.a seisukoha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle koostamisele kulunud 2 tundi ja 50 minutit ülemäärane, arvestades et kostja on vastanud põhjalikult hageja vastuväidetele ning on esitanud ka uusi asjaolusid ja tõendeid. Esimeseks
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5180 kohtuistungiks (23.09.2015.a) ettevalmistumine ühe tunni jooksul on põhjendatud ja vajalik kliendi parimaks esindamiseks. Istungil osalemise ajakulu kokku 1 tund on samuti põhjendatud ja vajalik. 27.10.2015.a esitas kostja seisukoha hageja vastusele, millele menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 5 tundi ja 40 minutit. Nimetatud seisukohale eelnevalt esitas hageja tõendite vastuvõtmise taotluse, millele oli lisatud u 50 lk tõendeid, ning veel täiendava seisukoha (09.10.2015.a), mille läbitöötamist vastuse esitamine eeldab. Kostja vastus on põhjalik ja sisukas ning kostja on täiendavalt esitanud seitse uut tõendit. Seega arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu on 5 tundi ja 40 minutit ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu. Toimikuga tutvumine on samuti põhjendatud ja vajalik. Toimiku teadete lehelt nähtub, et kostja esindaja on käinud toimikuga tutvumas. Eraldi toimikuga täiendav tutvumine on põhjendatud, kuivõrd kohus võib nii istungil kui ka lahendis viidata toimiku lehtedele. Toimiku lehekülgede numbreid on aga võimalik näha üksnes toimikuga tutvudes. Samuti on toimikuga vajalik tutvuda ka juhul, kui paberkandjal toimikus on selliseid dokumente või tõendeid, mida elektrooniliselt ei ole võimalik esitada. Käesoleval juhul on toimikus paberkandjal terviklikult kinnistu vee-, kanali- ja sadeveekanalisatsiooni trasside plaan, mida e-toimikus ei ole. Seega on toimikuga tutvumine vajalik enda kliendi huvide parimaks esindamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kulunud aeg põhjendatud ja vajalik, arvestades toimiku ja tõendi mahtu.
12.Apellatsiooniastme kulude osas märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebusega tutvumine 30 min on põhjendatud ja vajalik, arvestades selle mahtu ja sisu. Apellatsioonkaebuse vastus on põhjalik ja sisukas ning selles on esitatud ka uusi asjaolusid ja õiguslikke väiteid ning ka uusi tõendeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole 4 tundi ja 10 minutit ülemäärane aeg nimetatud vastuse koostamiseks. Hageja esitatud vastusega tutvumine 24.10.2016.a on põhjendatud ja vajalik 30 min jooksul, arvestades selle sisu. Täiendava seisukoha esitamiseks kulunud 2 tundi ei ole samuti ülemäärane arvestades selle sisu ja mahtu.
13.Tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Ka ringkonnakohus leiab, et 132 eurot koos käibemaksuga on tunnihinnana põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas on kostja eksinud enda ajakulu kokkuarvutamisel ning ka maakaohus on lähtunud valest lõppsummast. Menetluskulude nimekirjas toodud tundide kokkuliitmisel on ringkonnakohtu hinnangul tundide summa 34 tundi ja 30 minutit (34,50 tundi), mitte 37 tundi. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude nimekirjas väljatoodud konkreetsete menetlustoimingute juures väljatoodud ajast, mitte menetluskulude nimekirjas toodud tundide koguarvust. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud põhjendustel põhjendatud ja vajalik ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele kokku 34,50 tundi. Seega on maakohus ekslikult mõistnud hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja kulude hüvitise üle 4554 euro (34,50 tundi × 132 eurot). Nimetatud summale lisandub ka riigilõiv 50 eurot. Seega kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 4604 eurot. Seega tuleb maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist vähendada 290 euro võrra (4894 eurot – 4604 eurot).
14.Maakohus on määruse resolutsioonis märkinud, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse. Kohalduva ja kehtiva TsMS redaktsiooni kohaselt aga ei määrata menetluskulusid kindlaks mitte menetlusosalise avalduse alusel, vaid seaduses sätestatud ajal menetlusosalise poolt esitatud menetluskulude nimekirja ja toimiku alusel. Seega ei ole vajadust märkida resolutsioonis, et menetlusosalise avaldus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata, olenemata sellest, kas menetlusosaline pealkirjastas enda menetluskulude nimekirja avaldusena. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse sõnastust.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-5180
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.