Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5180
Tsiviilasi
Harju Infra OÜ hagi AK vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2016 otsus
Tsiviilasja hind 36 214,29 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse Harju Infra OÜ apellatsioonkaebus liigid Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): Harju Infra OÜ (registrikood 12041205, asukoht Laki 14a-603, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaadi abi Risto Sidok Kostja (vastustaja): AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kostja 24.10.2016 taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 17.08.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Harju Infra OÜ kanda. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Harju Infra OÜ (hageja) esitas 02.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse AK (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 33 048,23 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Hagiavalduse kohaselt kinnitati hageja Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega Saue linnas Kadaka piirkonna vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 alusel. Kostja on kinnistu Viigimarja 17-1, Saue linn, omanik. Kinnistu asub piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on hageja. Kostja tarbib kinnistul vett ja kanalisatsiooni, kuid ei ole tasunud vee eest ja vee-ettevõtja teenuse eest. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega tarbitud teenuste eest tasuda, kuid kostja on seisukohal, et tal tekib tarbitud teenuste eest tasumise kohustus alles pärast liitumislepingu sõlmimist. Liitumislepingu sõlmimise eelduseks on hageja hinnangul aga eelnevate võlgnevuste likvideerimine.
6.Kostja peab vee eest tasuma Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsooni eeskirja (eeskiri) p 2.4.3 järgi, mille kohaselt tasub klient omavolilise veekasutuse ilmnemisel vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest. Lisaks tuleb tasuda eeskirja p 2.4.5 järgi ka reovee eest, kui seda juhitakse kanalisatsiooni.
7.Kostja omandis olevale kinnistule on paigaldatud torud siseläbimõõduga 25 mm (kiirus 1 m/s), mistõttu on arvestuslik veekulu 15 472, 35 m3/aastas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt omavolilise vee tarbimise eest 31.03.2015 seisuga eelneva 12 kuu eest kokku 14 961,76 eurot + km (15 472,35 m3 x 0, 967 eurot/m3) ning reovee eest 12 068,43 eurot + km (15 472,35 x 0,78 eurot/m3). Kokku on kostja kohustatud tasuma hagejale kooskõlas eeskirja p-ga 2.4.5 seega 33 048,94 eurot (sh km).
8.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja leiab, et ta ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja soov on kostjaga teenuse osutamise leping sõlmida, kuid käesoleva hetkeni ei ole see õnnestunud. Samas ajal toimub aga kostja poolt hageja teenuste tarbimine. Alates 2007. aastast on kostja hageja teenuseid tarbinud omavoliliselt ning ebaseaduslikult. Hageja käitumist heas usus näitab ka see,
et hageja ei ole katkestanud kostjale teenuse osutamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keeldunud lepingu sõlmimisest.
9.Hageja hinnangul ei saa kostja laekumisi pidada tasumiseks omavolilise vee-teenuse eest, kuna lepinguta ei saa hageja arveid väljastada. Ka ei olnud hageja teadlik kostja maksete alusest, sest kostja keeldus lepingu sõlmimisest. Hageja saab vastu võtta makset, mille aluseks on teenus.
10.Mis puutub kostja poolt hagejale väidetavalt saadetud kirja, kus ta soovib lepingu sõlmimist, siis jääb hagejale arusaamatuks, millal vastav kiri on saadetud. Hageja ei ole vastavat kirja saanud ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja on soovinud hagejaga lepingut sõlmida, kuid hageja on sellest keeldunud. Selle osas on kohtu menetluses ka tsiviilasi nr 2-15-51564. Ka teistel sama piirkonna elanikel ei ole õnnestunud hagejaga lepingut sõlmida. Hageja ei ole kostjaga lepingut sõlminud, kuid on tõrgeteta vastu võtnud kostjalt teenuse eest igakuiselt raha. Tegemist on hea usu põhimõtte vastase käitumisega.
13.Kostja ostis kinnistu AS-lt Knoke ja kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Kostja tasus vee ja kanalisatsiooni eest aastatel 2014-2015 AS-le Knoke, kes on nüüdseks registrist kustutatud. Kostja on kogu kinnistul elatud aja eest tasunud erinevatele hageja juhatuse liikme (RV) juhtimise all olnud äriühingutele, olgugi et need ei olnud vee-ettevõtjad. Seega ei ole usutav, et hageja ei ole maksetest teadlik.
14.Kostja leidis, et hagetava perioodi veekulu on kuni 760 m3, sh 2015. aasta märtsis 760768 m3, mille eest kostja tasus 24,08 eurot. Kostja nõustus 27.10.2015 menetlusdokumendis hageja veehinna arvestusega, mis teeb vee eest 0,976 eurot/m3 ja reovee eest 0,78 eurot/m3, kokku koos käibemaksuga 2,097 eurot/m3 (II kd, lk 28). Kostja tasus hagejale vaidlusalusel perioodil veekulu 122 m3 eest arvestusega 3,44 eurot/m3, kokku 417,68 eurot (st kõrgema hinnaga kui hageja on ise arvestatud 2,097 m3 eest). Kui lähtuda hageja arvestatud hinnast, siis peaks kostja tasuma 122 m3 eest 255,83 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale rohkem kui vaja. Kostja leidis, et tema pool vaidlusalusel perioodil tarbitud 122 m3 väärtus on 255,83 eurot. Konkurentisameti otsuse kohaselt on vaidlusaluses piirkonnas keskmiseks kliendi tarbitud veeühikuks 8,763 m3 kuus, mis teeks aastas 105,15 m3. Kostja on tarbinud sarnaselt ehk 122 m3.
15.Juhul kui kohus leiab, et hageja on õigustatud kostjalt hüvitist nõudma, siis taotleb kostja kohtult kahjuhüvitise nõude vähendamist nullini VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna kostja on tarbitud vee eest tasunud. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 17.08.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 07.04.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
17.Vaidlus puudub selles, et: - hagetaval perioodil 31.03.2014-31.03.2015 ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud vee ja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut; - kostja on tarbinud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaudu vett ja kanalisatsiooni; - hagetaval perioodil oli Konkurentsiameti 23.10.2012 otsusega nr 9.1.-3/12-026 kooskõlastatud vee hind 0,967 eurot/m3 + km ja reovee hind 0,78 eurot/m3 + km;
-
hageja ei ole aastatel 2014-2015 esitanud kostjale arveid vee eest tasumiseks, mille järgi oleks kostja hagejale tasunud vee ja kanalisatsiooni eest.
18.Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud vaidlusalusel perioodil ÜVVKS § 8 lg 3 järgi lepingut ning hageja ei ole esitanud kostjale arveid vaidlusalusel perioodil (31.03.2014-31.03.2015), siis leidis maakohus, et vee ja kanalisatsooni tarbimist tuleb pidada kostja poolt ÜVVKS § 151 lg 3 p 1 (2014. aastal kehtinud) ja § 8 lg 42 p 1 ja Saue Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 39 p 2.4 tähenduses omavoliliseks tarbimiseks.
19.Kostja on toonud esile, et hageja ei ole temaga lepingut sõlminud, ehkki kostja on seda soovinud. Hageja eitab seda, et ta oleks lepingu sõlmimise tahtest teada saanud.
20.Kostja on kohtule esitatud Harju Maavalitsuse 09.07.2015 kirja nr 3-22391 (lk 155, I kd), milles tõdetakse, et Saue linna Kadaka piirkonna elanikega ei ole hageja veeettevõtjana sõlminud lepinguid ning Harju Maavalitsus on palunud tõusetunud probleemile lahendusi otsida. Kostja on kohtule esitatud JO, kes on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik (lk 10, I kd), e-kirja, millest nähtuvalt on just kostja soovinud hagejaga lepingut sõlmida (II kd, lk 85-86,88-89). Kostja on esitanud kohtule 30.11.2011 ja 30.12.11 avaldused, mis on adresseeritud hagejale, selle kohta, et kostja soovib sõlmida lepingut aadressil Viigimarja 17-1, Saue linn (lk 82, I kd ja 87, II kd ). Samuti on kostja esitanud e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on tegeletud sellega, et kostja soovib hagejaga lepingut sõlmida, ent ei selgu, kuhu ja kellele tegelikult need ekirjad ja lepingu avaldus on saadetud. E-kirjadest ei nähtu, kuidas ja mis moodi on adressaadid seotud hagejaga. Hageja on kostjalt vaidlusalusel perioodil raha saanud, mida hageja ei ole eitanud. Kostja on maksekorraldustes (II kd lk 90; I kd lk 97-109) selgelt määratlenud, et ta tasub hagejale vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest ning märkinud ka näitude vahe. Seega on kostja VÕS § 88 lg 1 alusel selgelt määratlenud, millise kohustuse katteks on ta hagejale raha tasunud.
21.Hinnates eeltoodud e-kirju, kostja avaldusi, Harju Maavalitsuse 09.07.2015 kirja, leidis kohus, et kostja on tõendanud, et tal on olnud soov sõlmida hagejaga vastav leping. Soovi sõlmida hagejaga vastav leping kinnitab ka 05.12.2012 kostja ja teiste Saue linna Kadaka piirkonna elanike poolt hageja vastu esitatud hagi lepingu sõlmimise kohustamiseks tsiviilasjas nr 2-12-51564. Arvestades seda, et kostja on vee ja kanalisatsiooni eest hagejale tasunud, ei ole ka eluliselt usutav, et hageja veeettevõtjana ei ole aru saanud ega ole olnud teadlik kostja soovist sõlmida hagejaga lepingut. Hageja väide, et ta ei ole aru saanud, mille eest kostja tasus ja et seda tasu tuleb arvestada eelduslikult gaasi eest tasumiseks, on lubamatu ega ole kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 1. Nimelt on kostja tõendanud kohtule esitatud hageja 06.08.2015 arvega nr 150858 (lk 157, I kd) asjaolu, et hageja esitab kostjale gaasi eest tasumiseks arved vastavalt selle tarbimisele. Ehkki märgitud gaasiarve pärineb vee eest tasumise nõude välisest perioodist, on siiski selle arve alusel usutav kostja väide, et hageja, kellele kostja vee eest tasus, pidi aru saama, et tasutut ei saa arvestada gaasi eest tasumiseks. Seega oli kostja õigustatud VÕS § 88 lg 1 alusel ülalviidatud maksekorraldustes määrama, et perioodil märts 2014 - märts 2015 (II kd lk 90; I kd lk 97-109) on tasutud vee ja kanalisatsiooni eest.
22.Seega on kostja tõendanud esitatud hagi ja ülalviidatud e-kirjade ja Harju Maavalitsuse kirja, kohtule hagi esitamisega ja maksmist kinnitavate maksedokumentidega, et kostja on avaldanud tahet sõlmida hagejaga teenuseleping. Kohtu hinnangul on hageja käitunud kostja suhtes vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ei sõlmi kostjaga lepingut ent samal ajal nõuab omavolilise vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest hüvitist mitte tegelike asjaolude, vaid üksnes arvestuslikul alusel.
23.VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik ÜVVKS § 151 lg 3 p 1 (2014. aastal kehtinud) ja § 8 lg 42 p 1 (2015. aastal kehtinud) ja Saue Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 39 p 2.4 tähenduses omavolilise tarbimise korral rakendada määruse p-st 2.4.3 tulenevat tasu/hüvitamise arvestamise korda ning määruse p 2.4.6 järgi tuleb VÕS § 6 lg-st 2, § 1037 lg-st 1 lähtuvalt hüvitise väärtuse arvestamise puhul lähtuda nn tegelikest asjaoludest ning hüvitist vähendada.
24.Kostja on tõendanud Konkurentsiameti 23.10.2012 otsusega nr 9.1.-3/12-026, et vaidlusaluses piirkonnas on keskmiseks kliendi tarbitud veeühikuks 8,763 m3 kuus, mis teeb aastas 105,15 m3. Kostja on esile toonud, et ta on tarbinud vett ja kanalisatsooni vaidlusalusel perioodil kokku 122 m3. Kohtu hinnangul langeb see kokku Konkurentsiameti poolt läbiviidud uuringute ja tema poolt tuvastatud tarbimiskogusega, isegi ületades seda. Kostja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldustega, et ta on määranud VÕS § 88 lg 1 alusel ja tasunud vee ning kanalisatsooni kasutamise 122 m3 eest kokku vaidlusalusel perioodil 417,68 eurot. Arvestades tarbitu väärtust hageja hinnast, siis pidanuks kostja tasuma 122 m3 eest tegelikult 255,83 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 6 lg-st 2 ja § 1037 lg-st 1, Saue Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 39 p-st 2.4.6, leidis kohus, et omavolilise vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest hagetaval perioodil tuleb hageja nõutavat hüvitist vähendada 255,83 eurole. Kuna märgitud summa on kostja poolt hagejale tasutud, ei saa rääkida kostja võlgnevusest, kostja rikastumisest ning kohustuse rikkumisest. Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus nõuda ka kohustuse täitmist ning viivist.
25.Maakohus tühistas 07.04.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu (TsMS § 386 lg 4).
26.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus märkis, et kohus määrab mõistliku aja jooksul pärast ajas tehtud lahendi jõustumist kindlaks menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi. Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
28.Hageja poolt hea usu põhimõtte rikkumine ei ole tõendatud. Samuti ei ole kohus vastavat seisukohta otsuse piisavalt põhjendanud. Kostja poolt esitatud e-kirjadest ei nähtu, kuhu ja kellele tegelikult need e-kirjad ja lepingu avaldus on saadetud. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik hageja käitumise üle otsustada kostja poolt esitatud kirjavahetuse pinnalt, mille seotus hagejaga ei ole tõendatud. Hageja on menetluses selgitanud, miks ei ole poolte vahel teenuslepingut sõlmitud. Selleks põhjuseks ei ole olnud hageja põhjendamatu soovimatus kostjaga lepingut mitte sõlmida.
29.Lisaks on maakohus otsuses sisuliselt nõustunud kostja seisukohaga, et õigusliku alusteta ning taatlemata mõõteriista alusel saadud näitudest lähtudes mistahes maksete tegemine hagejale muudab kostja seaduslikuks tarbijaks. Hageja sellise järeldusega ei nõustu. Maakohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik käesolevas asjas kohaldada omavolilise tarbimise korral Saue Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 39 p-st 2.4.3 tulenevat hüvitamise arvestamise korda ning määruse p 2.4.6 järgi tuleb VÕS § 6 lg-st 2 ja § 1037 lg-st 1 lähtuvalt hüvitise väärtuse arvestamise puhul lähtuda nn tegelikest asjaoludest ning hüvitist vähendada.
30.Hageja nõustub, et kostja on tõepoolest teinud hagejale makseid. Hageja rõhutab, et ta ei ole aga olnud nimetatud maksete laekumise alustest teadlik. Kostja on korduvalt selgitanud, et keeldub hagejaga teenuslepingu sõlmimisest, samal ajal aga tasudes
hagejale tarbitud teenuste eest. Hagejale ei ole selline olukord vastuvõetav ega võimalik. Hageja saab kostjale ametlikult teenust osutada üksnes teenuslepingu alusel. Samuti saab hageja kostjalt vastu võtta osutatud teenuste eest makseid, mis on tehtud arvete alusel, mille on hageja kostjale esitanud. Vastavad arved saab aga hageja kostjale esitada üksnes taadeldud mõõteriistade poolt fikseeritud tarbimisest lähtuvalt. Kuivõrd poolte vahel puudus vaadeldaval perioodil nii teenusleping kui ka taadeldud arvesti, samas toimus kostja poolne tarbimine, saab kostja tegevust käsitleda üksnes omavolilise tarbimisena. Vastavas olukorras tuleb hüvitise määramisel lähtuda hageja poolt hagis toodust. Juhul, kui kostja on hagejale õigusliku aluseta mistahes makseid teinud, on kostjal võimalus kas tasaarvestamise või alusetu rikastumise regulatsioonist lähtudes esitada hageja vastu omapoolne nõue või kasutada hageja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Vastustaja seisukoht
31.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koos 24.10.2016 vastusega apellatsioonkaebusele esitas kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
33.Kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendina kompromisslepingu, mille pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-12-51564 ringkonnakohtu menetluses 28.09.2016. Nimetatud tsiviilasjas menetles maakohus AK jt hagi Harju Infra OÜ vastu lepingu sõlmimise kohustamiseks ja sellele tsiviilasjale viitas maakohus antud asja põhjendustes. Maakohus märkis, et soovi sõlmida hagejaga vastav leping kinnitab ka 05.12.2012 kostja ja teiste Saue linna Kadaka piirkonna elanike poolt hageja vastu esitatud hagi lepingu sõlmimise kohustamiseks tsiviilasjas nr 2-12-51564. Ehkki pooled on kompromisslepinguga kokku leppinu tarbitud vee eest tasumises ajavahemikul alates kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimisest kuni 31.05.2016, mille hulgas on ka hagetav periood 31.03.2014-31.03.2015, ei ole pooled käesoleva menetluse osas kokkulepet sõlminud. Seega tuleb käesolev vaidlus lahendada eraldi. Kuna kokkulepe ei puuduta antud vaidlust, keeldub ringkonnakohus uue tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, seda ei tagastata.
34.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
35.Maakohus ei ole jõudnud järeldusele, et kostja muutus maksete tegemisega seaduslikuks tarbijaks. Vastupidi, maakohus leidis, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud vaidlusalusel perioodil ÜVVKS § 8 lg 3 järgi lepingut ning hageja ei ole esitanud kostjale arveid vaidlusalusel perioodil, siis tuleb vee ja kanalisatsooni tarbimist kostja poolt pidada ÜVVKS § 151 lg 3 p 1 (2014. aastal kehtinud) ja § 8 lg 42 p 1 ja Saue Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 39 p 2.4 tähenduses omavoliliseks tarbimiseks.
36.Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel tugines maakohus õigesti hea usu põhimõtte rikkumisele hageja poolt ja on oma vastavat seisukohta ka piisavalt põhjendanud. Maakohus tuvastas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja ja ka
teised Saue linna Kadaka piirkonna elanikud soovisid sõlmida hagejaga teenuse osutamise lepinguid, mida hageja ei sõlminud. Hageja on käitunud kostja suhtes vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ei sõlmi kostjaga lepingut, ent samal ajal nõuab omavolilise vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest hüvitist mitte tegelike asjaolude, vaid üksnes arvestuslikul alusel.
37.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsioon on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, p 13 teine lõik, samuti seal viidatud 20. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14).
38.Seega leidis maakohus põhjendatult, et VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik käesolevas asjas kohaldada omavolilise tarbimise korral Saue Linnavolikogu 21.12.2000 määruse nr 39 p-st 2.4.3 tulenevat hüvitamise arvestamise korda ning määruse p 2.4.6 järgi tuleb VÕS § 6 lg-st 2 ja § 1037 lg-st 1 lähtuvalt hüvitise väärtuse arvestamise puhul lähtuda nn tegelikest asjaoludest ning hüvitist vähendada.
39.Hageja on kostjalt vaidlusalusel perioodil raha saanud, mida hageja ei ole ka eitanud. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et ta ei ole olnud nimetatud maksete laekumise alustest teadlik. Kostja on maksekorraldustes määratlenud, et ta tasub hagejale vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest ning märkinud ka näitude vahe. Seega on kostja VÕS § 88 lg 1 alusel selgelt määratlenud, millise kohustuse katteks on ta hagejale raha tasunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
41.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
42.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.