Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-00-150
Menetlusosalised ja nende esindajad
Narva Maksuameti avaldus AS I vastu pankroti väljakuulutamise nõudes ja S Õ AS avaldus AS Ilikvideerija määramiseks Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskuse kaudu) (asukoht xxx) Võlausaldaja: S Õ AS (rk xxx, asukoht xxx) Võlgnik: AS I (rk xxx, asukoht xxx) Võlgniku seaduslik esindaja: pankrotihaldur Erik Savi (aadress: xxx) AS I juhatuse liige J.N (ik xxx, elukoht xxx)
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Edasikaebamise kord
Asjaolud Narva Maksuamet esitas 15.03.2000 Narva Linnakohtule avalduse AS I pankroti väljakuulutamise nõudes. 03.07.2000 esitas S Õ AS Narva Linnakohtule avalduse AS I likvideerija määramiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Narva Linnakohtu 22.11.2000 määrusega liideti ühte menetlusse Narva Maksuameti avaldus AS I pankroti väljakuulutamise nõudes ja S Õ AS avaldus AS I likvideerija määramiseks. Narva Linnakohtu 27.11.2000 otsusega kuulutati välja AS I pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Erik Savi. 14.12.2000 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade. 11.02.2008.a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
Tsiviilasi nr 2-00-150
Pankrotihalduri aruanne
Tsiviilasi nr 2-00-150
tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta, mis oleksid maksujõuetuse tekkimise põhjuseks. AS I (pankrotis) maksejõuetus on tingitud riskide ebapiisavast hindamisest juhatuse poolt. Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule kolmandale isikule. Lähtudes ülaltoodust ning pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest, on haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluses puuduvad vahendid nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks, millest tulenevalt on otstarbekas pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, katta pankrotimenetluse kulusid ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 157 p 2 pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158) alusel. Vastavalt PankrS § 158 lg 4 pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Vastavalt PankrS § 130 lg 1 kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka pankrotihalduri vabastamine tema kohustustest. Vastavalt PankrS § 130 lg 5 juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 4 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega - kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui 3(4)
Tsiviilasi nr 2-00-150
pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Vastavalt ÄS § 59 lg 1 äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat. Kohus määrab AS I olemasolevate dokumentide hoidjaks J.N /isikukood: xxx, elukoht xxx/ Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 130 lg 1, 3, 4, 157 p 2, 158 lg 4, 165 lg 3 ning TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.