Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-14907

ASJAOLUD

Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 2 212 470.59 eurot, mis tuleneb täitmata maksukohustustest. Täitemenetluse ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Kohus võttis oma 10.10.2016 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja on pidanud eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 08.12.2016. Eelistungile ilmus võlausaldaja. Võlgnik esitas istungile võlausaldaja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leidis, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole aegunud, mistõttu otsustas nimetada võlgnikule ajutise halduri, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente, tutvusin võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega, vestles võlgnikuga. Järelepäringutele saadud vastustest, mis on tehtud Maanteeametile, Maksu- ja Tolliametile, kinnistusosakondadele ning Eesti Väärtpaberite Keskregistrile ja samuti Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku rahalistest vahenditest teadasaamiseks ja võlgade seisundi selgitamiseks, on selgunud järgmist: Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku

2(5)

2-16-14907 varade ja kohustuste suurus moodustab 07.08.2017 seisuga vastavalt 15 002.50 eurot ja 2 212 070.66 eurot, seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2004 aasta november. Ajutine haldur leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 404 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 79.20 eurot (sealhulgas käibemaks) ning mõista need võlgnikult halduri kasuks välja. Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 13 tundi tunnitasuga 90 eurot tund. Ajutise halduri kulud moodustuvad büroo ja sidekuludest, tasulistest päringutest elektroonilistesse registritesse ja kuludest transpordile. Pankrotihaldur tegutseb Õigusbüroo Rattus OÜ kaudu (registrikood 10423859) ja on käibemaksukohuslane (registreerimisnumber EE 100876011). Õigusbüroo Rattus OÜ pangakonto nr EE741700017000033565 Nordea Bank AB Eesti Filiaal.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub märkimisväärne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotimenetluse läbiviimiseks varasid on.

3(5)

2-16-14907 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kauri Rattus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Kauri Rattus tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 11.10.2017.a, kell 14:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Õigusbüroo Rattus OÜ. Õigusbüroo Rattus OÜ on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse, saali nr 1, 11.10.2017.a, kell 14:30. PankrS § 91 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse mitte kohaldada tema suhtes ärikeeldu mittetulundusühingute Xxxxja Xxxx MTÜ juhtimisel ning anda võlgnikul luba nendes ühingutes juhatuse liikme kohustusi täitmiseks pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik on seisukohal, et ärikeeld ei ole karistuslik, vaid

4(5)

2-16-14907 preventiivne sunnivahend ning antud sunnivahendi kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Välja toodud mittetulundusühingutes juhatuse liikme kohustuste täitmine on võlgniku vabatahtlik tegevus ning võlgnik juhib neid äriühinguid selle eest tasu saamata. Võlausaldaja vaidles võlgniku taotlusele vastu, leides, et võlgnik ei ole piisaval määral põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt peaks võlgnik nimetatud juriidilistes isikutes tegutsema just juhatuse liikmena. Kuivõrd võlgnik ei käitu nimetatud juriidilistes isikutes juhatuse liikmena viisil, mis tooks endaga kaasa laekumisi pankrotivarasse ning võlgniku tegutsemise tõttu ei saa võlausaldajate nõuded rahuldatuks kasvõi osaliselt, ei ole isiku edasine tegutsemine nimetatud juriidilistes isikutes juhatuse liikmena põhjendatud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 on Riigikohus asunud seisukohale, et ärikeeldu saab kohaldada üksnes isiku suhtes, kes on pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega pannud toime kuriteo, kuid keda pole selle eest veel süüdi tunnistatud ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Arvestades välja toodud ja tuvastatud asjaolusid (MTÜ Xxxxon mittetulunduslik spordiühendus, mille eesmärk on oma tegevusega propageerida ja edendada korvpalli spordiala kaudu tervistav-sportlikku eluviisi noorte seas. Uus-Sädeme MTÜ on moodustud ühe eesmärgiga – rajada sõidutee konkreetses kooperatiivis ja see tegevus on tasuta tegevus), leiab kohus, et antud juhul puudub objektiivne oht, et võlgnik võiks ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna kuritegusid eelnimetatud mittetulundusühingutega seoses. Võlausaldaja vastuväited ei põhjenda vastupidist. Eeltoodust tulenevalt ei kohalda kohus võlgniku suhtes ärikeeldu Xxxx(registrikood xxxx) ja Xxxx MTÜ (registrikood xxxx) osas ning lubab võlgnikul olla peale pankroti väljakuulutamist edasi eelnimetatud kahe mittetulundusühingu juhatuse liige.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.