2-16-14907/40 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohtu 19.09.2017 kohtumäärusega kuulutati välja E Bi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Kauri Rattus. Pankrotiteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.09.2017. 11.10.2017 toimus võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek mille käigus loeti Kauri Rattus kinnitatuks võlgniku pankrotihalduriks. 09.02.2018 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 26.02.2018 määrusega. Pankrotihaldur esitas kinnitamiseks lõpparuande 22.10.2022. Teade pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.10.2022. Vastuväiteid ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest käesolevas pankrotimenetluses.

PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Pankrotihaldur esitas ka oma tasu taotluse ja arvutuse. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine taotletud suuruses ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arvelduskontole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduri tasu on põhjendatud ja kuulub taotletud ulatuses väljamõistmisele võlgnikult. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ja mõistab need välja pankrotivarast.

sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. E B esitas kohtule 01.09.2017. a kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist, on aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on tuvastanud, et E Bi maksejõuetuse on põhjustanud 15.06.2005.a jõustunud kohtulahend (kriminaalasi nr xxx) võlgniku suhtes. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise aeg on 2004.a detsember. Kuna E Bi pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid 2 210 817,25 euro ulatuses ning võlgnikul puuduvad vahendid nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks, on eeldused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks täidetud. Võlgnik on esitanud nõusoleku enda nimetamiseks iseenda usaldusisikuks. Võlausaldaja esitas vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võlgniku nimetamiseks tema enda usaldusisikuks. Võlausaldaja tõi välja, et PankrS § 171 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualases kuriteos – kriminaalmenetluses, milles esitatud ja rahuldatud tsiviilhagi on MTA nõue pankrotimenetluses, mõisteti võlgnik süüdi salakaubaveos ehk maksualases kuriteos. Täiendavalt on võlgniku käitumine andnud võlausaldajale põhjust kahelda kohustustest vabastamise menetluse otstarbekuses, kuivõrd viimane laekumine võla katteks pärineb aastast 2013 kohtutäituri töö tulemusena ning võlgnik ei ole vabatahtlikult võla katteks tasunud midagi. Kohus nõustub võlausaldajaga – käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine kohtu kaalutlusotsus lähtuvalt asjaolust, et võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Kohus nõustub võlausaldajaga ka, et pankrotimenetluse vältel ei nähtu võlgniku initsiatiivi, püüdlusi ja soovi tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, mis võimaldaks võlausaldaja nõude võimalikult suures osas rahuldamist. Võlgnik on menetluse vältel küll esile toonud, et on registreeritud töötuna, kuid pankrotimenetluse vältel ei ole võlgnik põhjendanud, miks tal ei ole ka mitteerialase töö leidmine võimalik olnud. Kuna võlgniku käitumine ei anna alust arvata, et ta suudab ja tahab täita oma ülesandeid kohustustest vabastamise perioodil, siis jätab kohus E Bi kohustustest vabastamise menetluse algatamata.