Tsiviilasi nr. 2-07-35596
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
11.veebruar 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35596
Tsiviilasi
AS X hagi Y OÜ ja V. M. vastu lepingujärgse põhivõla ja viivise väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Hageja avaldus hagist osaliseks loobumiseks ning poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : K K Kostja 1 : Y OÜ (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x ) Kostja 1 põhikirjajärgne esindaja : J N Kostja 2 : V. M. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 pp.3,4, §429, §430, §§463-466 ja §661, kohus määras: Kinnitada AS X (reg.kood xxxxxxxx) ja V. M. (is.kood xxxxxxxxxxx) vahel 28.jaanuaril 2008.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
ole hagejal rohkem mingeid nõudeid kostjate vastu kohtulikult vaidlustatud õigussuhtest tulenevalt.
V.
M.
vastu,
seoses
Lõpetada menetlus AS X hagis Y OÜ vastu, kuna hageja loobus hagist selle kostja vastu. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tagastada AS-ile X hagiavalduse esitamisel tasutud (10.09.2007.a.) riigilõivust pool summat, see on kaheksasada seitsekümmend viis (875) krooni (tasumisega X AS arvelduskontole nr.xxxxxxxxxxx, Nordea Pank, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-07-35596“) . Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebe kord Määruse osa peale, millega kohus lõpetas menetluse AS X hagis kostja Y OÜ vastu seoses hageja poolt selle kostja vastu hagist loobumisega, võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruse osa peale, millega kohus lõpetas menetluse AS X hagis kostja V. M. vastu seoses kompromissilepingu kinnitamisega, ei ole võimalik esitada määruskaebust ning selles osas määrus jõustub ja kuulub täitmisele viivitamatult pärast määruse avalikult teatavaks tegemist (11.02.2008.a.).
Menetluse käik 17.09.2007.a. on kohtule laekunud AS X hagi Y OÜ ja V. M. vastu, milles hageja nõuab rendi- ja käenduslepingu alusel kostjatelt põhivõlana 27 060.52 krooni ja viivisena 27 059.52 krooni väljamõistmist /tl.1-4/. 16.01.2008.a. toimunud eelistungil avaldasid hageja ja kostja V.M valmisolekut lahendada õigusvaidlus kompromissiga. Hageja lepinguline esindaja avaldas, et kompromissi sõlmituse ja täidetuse korral loobub hageja nõudest kostja Y OÜ vastu /tl.71-73/.
30.01.2008.a. on kohtule laekunud AS X ja kostja V. M. vahel 28.01.2008.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud selle kostja poolt tasutava summa suuruses ja maksmise tingimustes. Kompromissilepingus on hageja kinnitanud, et lepingu täidetuse korral ei oma hageja rohkem nõudeid kostjate vastu ning hageja loobub nõudest kostja Y OÜ vastu; samuti on pooled kompromissilepingus kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest /tl.74-75/. 07.02.2008.a. on kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja teatis, milles hageja kinnitab kostja V.M’i poolt kompromissilepinguga võetud maksekohustuse täitmist ning palub lõpetada asja menetlus /tl.76-77/. Samuti on hageja palunud asja menetluse lõpetamise korral tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1 750 krooni) pool summat, s.o. 850 krooni.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga ja hagist loobumise avaldusega, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Nõudest loobumine 16.01.2008.a. toimunud eelistungil on hageja ja kostja V.M avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kompromissiga. Hagejas lepinguline esindaja avaldas eelistungil, et kompromissi sõlmituse ja täidetuse korral loobub hageja nõudest kostja Y OÜ vastu /tl.71-73/. 30.01.2008.a. on kohtule laekunud AS X ja kostja V. M. vahel 28.01.2008.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud selle kostja poolt tasutava summa suuruses ja maksmise tingimustes. Kompromissilepingus on hageja kinnitanud, et lepingu täidetuse korral ei oma hageja rohkem nõudeid kostjate vastu ning hageja loobub nõudest kostja Y OÜ vastu /tl.7475/. 07.02.2008.a. on kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja teatis, milles hageja kinnitab kostja V.M’i poolt kompromissilepinguga võetud maksekohustuse täitmist ning palub lõpetada asja menetlus /tl.76-77/. Eeltoodud menetluslikest avaldustest johtuvana on kohtul piisav alus eeldada hageja nõude rahuldatust tema poolt taotletavas ulatuses ja -vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist kostja Y OÜ suhtes. Nõudest loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. Kompromissilepingu kinnitamine Kohus on eelistungil (16.01.2008.a.) selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Eelistungil on pooled avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kompromissilepingu sõlmimisega. 30.01.2008.a. on kohtule laekunud AS X ja kostja V. M. vahel 28.01.2008.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt tasutava summa suuruses ja maksmise tingimustes, samuti menetluskulude jaotuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks
vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kokkuleppe sisulisi tingimusi. Menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ja/või pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on eelistungil selgitanud nii hagist loobumise kui ka kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Enda teadlikkust eelnimetatud tagajärgedest on pooled kinnitanud ka kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Apellatsiooniõigus TsMS §661 lg.2 sätestab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg asja menetluse lõpetamise korral on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kuna kohus lõpetab menetluse kostja Y OÜ suhtes seoses hageja poolt hagist loobumisega selle kostja vastu, on nendel menetlusosalistel õigus esitada määruse osa peale, millega kohus lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega, määruskaebus üldise kaebetähtaja jooksul. TsMS §632 lg.2 ja §661 lg.4 annavad pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest. Kompromissilepingu sõlmimisel on hageja ja kostja V.M kohtule avaldanud, et loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamisest. Seega kohtumäärus jõustub ja kuulub viivitamatule täitmisele määruse avalikult teatavaks tegemisest osas, millega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni /tl.5/. Seega tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o. 875 krooni. Kuna pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega soovinud (kompromissilepingu tingimusena) oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb poolte poolt asja menetlemisel kantud võimalikud muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik
11.02.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.