Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuasi nr 2-07-40084

Menetluse käik OÜ XX (likvideerimisel) likvideerija Liudmilla Magrelo esitas kohtule 25.09.2007.a. pankrotiavalduse, milles taotles OÜ XX (likvideerimisel) pankroti välja kuulutamist, kuna võlgnik ei ole võimeline täitma oma võlakohustusi ja see ei ole ajutine. Võlgniku majanduslik olukord ei võimalda tal täita oma võlakohustusi ning majanduslik tegevus on lõppenud. Võlgniku likvideerija on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustasid Tallinnas, Kopli tn 100C asuvate mitteeluruumide erastamine OÜ Aragorn poolt ja üürniku ning üürileandja vahelised lahkhelid, mis viisid kohtusse vastastikuste hagide esitamiseni, kusjuures OÜ Aragorn oli kohtus edukas, aga võlgniku hagi jäi menetlusse võtmata, apellatsioonkaebus läbi vaatamata. 03.01.2008.a. määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Eve Selberg.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT.

Võlgniku esindaja möönab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Eve Selberg selgitab, et OÜ XX (likvideerimisel) on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul vara ei ole. Likvideerimise algbilansi kohaselt peaks vara olema alles 28 110, 93 krooni maksumusega, kuid võlgniku likvideerija ei oska täpselt öelda, millise varaga on tegemist ega selle vara nimekirja koostada. Tema selgituse kohaselt on tegemist võlgniku varaga, mis jäi 26.05.2006.a. üürilepingu lõppemisel ruumidesse Kopli 100c ning ajutisele pankrotihaldurile ta seda üle anda ei saa, see tuleks bilansist maha kanda, kuna see kajastub seal ebaõigesti. Nõudeid võlgniku vastu on 610 074, 61 krooni. Võlgnik alustas tegevust Tallinnas, Kopli tn 100C asuvates mitteeluruumides. Võlgnik sõlmis Tallinna linnaga, keda esindas Põhja- Tallinna Valitsuse vanem, 05.09.2000.a. mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt võlgnik kasutas Tallinnas Kopli tn 100C renditud ruume kaupluse otstarbel. 01.09.200.a. ostis võlgnik OÜ-lt Luisana kaupluse inventari maksumusega 350 000 krooni. 26.09.2002.a. sõlmis võlgnik Tallinna linnaga uue mitteeluruumi rendilepingu mitteeluruumide Tallinnas Kopli 100C I korrusel asuvate mitteeluruumide kasutamiseks kaupluse otstarbel tähtajaga 01.10.2002.a. kuni 01.10.2007.a. 24.05.2005 kinnistamisavalduse alusel kanti Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 10852501 märkus võlgniku kasuks võlgnikuga sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu kohta tagamaks kinnisasja igakordse omaniku kohustust lubama võlgnikul kasutada ruume mitteeluruumi rendilepingu alusel. Tallinna linn erastas mitteeluruumid asukohaga Tallinnas Kopli 100c enampakkumise teel, enampakkumisel osales ka võlgnik, kuid enampakkumise võitis OÜ Aragorn, kes kanti 21.09.2005.a. uue omanikuna kinnistusraamatusse. Võlgniku ja OÜ Aragorn vahel tekkisid lahkarvamused, põhjuseks oli väidetav keldriruumi kasutamine võlgniku poolt ning võlgniku üürivõlg.

Kohtuasi nr 2-07-40084

Antud konflikti põhjal algatatud kohtuvaidluste tagajärjel kaotas võlgnik kohtuvaidlused ja temalt mõisteti välja rendivõlg ning OÜ Aragorn kohtukulud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku seisukohaga pankrotseisukorra tekkimise põhjuste kohta osaliselt, kuid lisaks peab ajutine pankrotihaldur oluliseks märkida, et oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oli ka võlgniku juhatuse halval majanduslikul käitumisel, pärast 15.05.2006.a. mitteeluruumi rendilepingu ülesütlemist OÜ Aragorn poolt ei otsitud uusi väljundeid muu majandustegevuse arendamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses raskeid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid. Kuid osundab, et võlgnik oli maksejõuetu juba alates 01.01.2006.a. võlgniku esindaja selgitas kohtule, et ta lootis veel sel ajal käivate kohtuvaidluste positiivset lahendust ning sellest tulenevalt ka võimalust jätkata renditud pindadel. Ajutine haldur leiab, et pankrotti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Antud menetluses puuduvad ka tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasuna palub välja mõista 6700,00 kr.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et OÜ XX (likvideerimisel) pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutise halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusest nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvutamise kord” § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud

Kohtuasi nr 2-07-40084

pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, praktiliselt puudub, siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6700 krooni välja mõista riigilt. OÜ XX (likvideerimisel) dokumentatsioon jätta hoiule võlgniku endisele juhatajale ja likvideerijale Liudmilla Magrelo’le (isikukood xxxx).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.