Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 450 eurot ning mõista nimetatud summa OÜ-lt FOXKAPITAL OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse
2-24-131114 edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2(1) sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud
1.TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning märgib kohtuotsuse kirjeldava osa lühidalt.
2.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 95,00 euro saamiseks. Kohus koostas 30.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 180,00 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule kätte toimetatud 30.08.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik OÜ FOXKAPITAL esitas 09.09.2024 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnustab võlgnik nõuet põhinõude ulatuses ehk summas 55 eurot. Ülejäänud nõude võlgnik vaidlustab põhjusel, et avaldaja ei ole teda eelnevalt võlgnevuse olemasolust teavitanud. 17.09.2024 esitas avaldaja kohtule taotluse, milles kinnitab nõude osalist tasumist põhinõude ulatuses ning palub järelejäänud võlgnevuse osas kohtul koostada maksekäsk. 24.09.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel.
3.Pärnu Maakohus kohustas hagejat 24.09.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
4.Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse 08.10.2024. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga 847JFX omanik/vastutav kasutaja alates 22.05.2023. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes ja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hagis on märgitud, et hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja e-posti teel nõudekirjad kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile [email protected]. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Kostja kirjutas hagejale peale makseettepaneku esitamist ning tasus 55 eurot leppetrahvi katteks, 2
2-24-131114 tasudes nõude osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 (1) lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.
5.21.10.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
6.Kostja esitas 04.11.2024 vastuse, kus hagi ei tunnista. Märgib, et parkimistrahvi nõudest sai teadlikuks 30. augustil 2024 [email protected] meililt tulnud kirja kaudu. Edastas selle konkreetse auto kasutajale ja võlgnevus sai tasutud mõistliku aja jooksul. Selgitas ka omavahelises kirjavahetuses hageja esindajaga, et tal puudus varasem teadmine parkimistingimuste rikkumisest ja sellest tulenenud nõudest. Ei oska kommenteerida kas kirjad on saadetud ja kui on, siis millistel asjaoludel ei ole need adressaadini jõudnud. Hageja ei ole teinud mõistlikku pingutust info edastamiseks. Tunnistas põhivõlgnevust summas 55€, milline on tasutud. Muude lisakulude väljanõudmisega ei nõustu.
7.Kohus edastas pooltele enda nägemuse kompromissi osas. Hageja ei nõustunud kohtu kompromissettepanekuga, kuid on teinud enda poolt, nii hagi esitamisel, 05.11.2024 seisukohas kui 03.03.2025 vastuses ettepanekud kompromissile jõudmiseks. Kostja ei ole ühegi kompromisspakkumisega nõustunud ega enda poolseid ettepanekuid teinud.
8.Kohus teatas 03.03.2025 kirjaga eelmenetlust lõpetava tähtaja ning teavitas lahendi aja. Kohtuotsuse põhjendused
9.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16).
10.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja poolte seisukohtadega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga 847JFX omanik/vastutav kasutaja alates 22.05.2023. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 3
2-24-131114 nimetatud sõiduk oli pargitud 02.09.2023, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva tn./Lennusadama tn. Tegemist on tasulise parklaga. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust, ehk nõustunud, et parkimise eest ei olnud auto kasutaja tasunud ning nõustunud leppetrahviga (leppetrahvinumber 0370 2092 3161 5407, maksetähtaeg 16.09.2023, võlgnevuse summa 55 eurot). Leppetrahv on tasutud maksekäsu kiirmenetluse ajal.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid, kas hageja on saatnud kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletused ja kas need on kostja poolt kätte saadud. Kostja väidab, et ta ei olnud võlgnevuse olemasolust teadlik enne maksekäsu kiirmenetlust ja seega ei ole õigus hagejal ka sissenõudmiskulusid, summas 40 eurot nõuda.
14.Kohus on tuvastanud, et leppetrahvi nõue oli paigutatud sõiduki kojameeste vahele. Lisaks on hageja esindaja poolt kostjale meeldetuletused saadetud, seda kahel korral 28.09.2023 ja 14.08.2024 (hagiavalduse lisa nr 4 ja 5), kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile: [email protected]
15.Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas meeldetuletused saab lugeda kostja poolt kätte saaduks, kas hageja tegi mõistlikke pingutusi võlgnevuse sissenõudmiseks kohtuväliselt.
16.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele (vt leppetrahvinõuetele Lisa 1 lisatud pilte). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2- 17-117146 p 12). Sõiduki tegelik kasutaja oleks pidanud sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale leppetrahvist teavitama. Kostja ei vabane leppetrahvi tasumise kohustusest ainuüksi selletõttu, et sõiduki kasutaja teda leppetrahvi saamisest ei teavitanud. Pealegi ei ole kostja leppetrahvi ennast vaidlustanud, vaid ainult sissenõudmiskulud. Lisaks, hageja on saatnud meeldetuletused kostja äriregistrijärgsele e-maili aadressile. Kostja ei ole vaidlustanud, et vastav e-maili aadress on kostja äriregistrijärgne e-maili aadress. Ka kohtumenetluses nähtub, et vastav e-maili aadress on toimiv ja kostja kasutab seda. Seaduse järgselt (TsMS § 311 (1) lg 5 (1) loetakse kohtumenetluses äriregistrijärgsele e-mailile saadetu kätte toimetatuks 5 tööpäeva möödumisel, analoogselt tuleb ka muudel juhtudel lähtuda samast sättest. Kohus loeb meeldetuletused kostjale kätte toimetatuks. Kui ka asuda seisukohale, et kätte toimetamine ei ole tuvastatav, on kohus seisukohal, et hageja on teinud piisavaid toiminguid ning pingutusi, et võlgnevusest hagejat teavitada.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalune ei saa olla asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hageja üritas võlgnevust sisse nõuda kohtuväliselt.
18.Ka kohtupraktika kohaselt on sissenõudmiskulude nõu põhjendatud. Nt. tsiviilasjas nr 24
2-24-131114 22-134737 p-s 45 jj on leitud, et /.../ Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirja saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 6 (dtl 56-60) ning päringu äriregistrile kostja andmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue VÕS § 113(1) lg 1 alusel kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot, on põhjendatud. Tartu Maakohus on leidnud ts. asjas nr 2-22-117861 p-s 17, et õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ning kohtusse pöördumise korral menetluskulude hüvitamist tuleneb seadusest. Harju Maakohus on selgitanud tsiviilasjas nr 2-22-101447 p-s 13, et kohtueelselt on hagejale esitatud meeldetuletus tasumiseks, kostja on 21.04.2021 meeldetuletusele ka vastanud (dtl 56-58). VÕS § 1131 lg 1 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult (ettevõtjalt, VÕS § 1 lg 6) nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot kui tal on õigus nõuda viivist. Leppetrahvilt võib viivist arvestada (RKTKo 3-2-1-69-08, p 24). Seega on täidetud sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused. Hageja ei pea tõendama kahju tekkimist ja selle ulatust ( P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 575 - 113(1) lg 1 kommentaar 4.1.a.). Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus ts.asjas nr 2-23-127764.
19.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 55 eurot (leppetrahvinumber 0370 2092 3161 5407, maksetähtaeg 16.09.2023), sissenõudmiskulusi 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 40 eurot (sissenõudmiskulud).
20.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
21.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
23.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude tunnihind on 110 eurot/h. Õigusabi on osutatud menetluskulude nimekirja kohaselt 3 tunni ulatuses. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 484(2) alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses ja tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal toimingute tegemiseks kulunud 5
2-24-131114 kokku 3 tund. Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjas kinnituse, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal TsMS § 176 lg 10 alusel õigus arvestada käibemaksutagastusega. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et nii tunnitasu määr kui ajakulu on põhjendatud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 330 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 tundi x tunnitasu 110 eurot = 330 eurot). Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 450 eurot (100+20+330), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on menetluses korduvalt teinud ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga, kuid kostja ei ole ühegi ettepanekuga nõustunud ega teinud enda poolset vastuettepanekut. Kohus on arvestanud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ka vastava asjaoluga ehk kostja on põhjendamatult keeldunud kompromissi arutamast ja sõlmimast ning seega tekitanud menetluses hagejale täiendavaid kulutusi.
24.Kostjal menetlusest nähtuvalt kulusid tekkinud ei ole.
25.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.