lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-142-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-142-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-142-07 Tartu, 4. veebruar 2008. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Tallinna linna hagi Ylo Puusepa ja Peter-Eino-Endel Puusepa vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara üleandmise akti tühisuse tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-01-129 Maire Riisi, Tatjana Shkapova, Joseph Beltshikovi, Dmitri Netshajevi, Piret Levaldi ja Tiiu Areni määruskaebus Hageja Tallinna linn, esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja Peter-Eino-Endel Puusep, esindaja vandeadvokaat Ellinora Mänd Kostja Christian Puusep, esindaja vandeadvokaat Leino Biin Iseseisva nõudeta kolmas isik Maire Riis, esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik Tatjana Shkapova, esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik Joseph Beltshikov, esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik Dmitri Netshajev, esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik Piret Levald, esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik Tiiu Aren, esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand 14. jaanuar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul määruskaebuselt 29. märtsil 2007 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.Tallinna linn esitas Ylo Puusepa (edaspidi kostja I) ja Peter-Eino-Endel Puusepa (edaspidi kostja II) vastu hagi omandiõiguse tunnustamiseks Tallinnas Xxxxxxxxxxxx xx asuvatele hoonetele ning
28.aprillil 1994. a koostatud üleandmise akti (edaspidi vara üleandmise akt), millega need hooned anti kostjatele üle, tühisuse tunnustamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt loeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi linnakomisjon) 25. oktoobri 1993. a otsusega nr 1166 Tallinnas Xxxxxxxxxxxx xx asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ja omandireformi õigustatud subjektideks kostjad. Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus)
13.aprilli 1994. a korraldusega nr 576-k tagastati nimetatud hooned kostjatele ja anti need kostjatele
28.aprilli 1994. a vara üleandmise aktiga üle.

Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 20. märtsi 2001. a otsusega haldusasjas nr II-3/120/01 linnakomisjoni eelnimetatud otsuse ja linnavalitsuse korralduse seadusvastasteks ning tegi linnakomisjonile ja linnavalitsusele ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Linnavalitsus tunnistas 26. septembri 2001. a korraldusega nr 3968-k kehtetuks oma 13. aprilli 1994. a korralduse ning lõpetas kostjate taotluse lahendamise põhjusel, et kuivõrd taotletava vara endine omanik M. Puusep lahkus Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel, siis on ära langenud kostjate omandi tekke õiguslik alus taotletava vara suhtes. Kuna kõnealune vara oli kostjatele üle antud omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg-t 3 rikkudes, oli vara üleandmise akt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 järgi tühine ja kehtetu algusest peale. Tallinna Linnakohus rahuldas 14. juuni 2004. a otsusega hagi. Ühtlasi mõistis linnakohus kostjatelt välja hageja kohtukulud. Kostjad esitasid linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse kohtukulude väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 15. juuni 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-62-05 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2.Kostja I esitas 6. veebruaril 2007. a ringkonnakohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks. Taotluse kohaselt oli linnakomisjon 25. juuni 2001. a otsusega nr 12169 lugenud Xxxxxxxxxxxx xx asunud hooned ja maa omandireformi objektideks ja tuvastanud, et see vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal M. Puusepale kui vara tagastamise õigustatud subjektile ORAS § 7 lg 1 p 2 järgi. Sama otsusega oli linnakomisjon jätnud rahuldamata kostjate taotlused õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja linnakomisjoni viimasena nimetatud otsuse muutmiseks. Linnakomisjon tühistas 27. augusti 2001. a otsusega nr 12195 oma 25. oktoobri 1993. a otsuse nr 1166, millega kõnealune vara oli tunnistatud omandireformi objektiks ja kostjad omandireformi õigustatud subjektideks. Viimati nimetatud otsus oli ekslikult jäänud märkimata linnakomisjoni 25. juuni 2001. a otsuses. Linnakomisjon jättis 5. detsembri 2005. a otsusega nr 12804 rahuldamata kostja I taotluse kõnealuse vara tagastamiseks ja muutmata linnakomisjoni 25. juuni 2001. a otsuse. Kostjad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse linnakomisjoni 27. augusti 2001. a otsuse ja
5.detsembri 2005. a otsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas vaidlustatud otsused 28. detsembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-02-18. Tallinna linn esitas seejärel halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus võttis selle menetlusse. Kostjad leidsid, et tsiviilasja menetlus tuleb peatada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni halduskohtumenetluse lõppemiseni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2007. a määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb peatada kuni haldusasja nr 3-02-18 menetluse lõppemiseni. Haldusasja menetluse tulemusest oleneb vara tagastamise aluseks olnud haldusaktide kehtivus ning halduskohtumenetluses tuvastatavad õigussuhted on olulised tsiviilasja lahendamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Hageja poolel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse kaasatud kõnealuse elamu üürnikud Maire Riis, Tatjana Shkapova, Joseph Beltshikov, Dmitri Netshajev, Piret Levald ja Tiiu Aren esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu seisukoht vastuolus Riigikohtu 15. juunil 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-62-05 tehtud otsusega, mille järgi ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusmenetlus tsiviilasja menetluse peatamise aluseks ega välistaks omandiõiguse tunnustamise hagi rahuldamist. Lisaks süvendab tsiviilasja menetluse peatamine õigusselgusetust.
5.Hageja leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
6.Kostja C. Puusep leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, ja vaidleb sellele vastu.
7.Kostja P-E-E. Puusep leiab, et määruskaebus on põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd iseseisva nõudeta kolmandal isikul puudub õigus esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale.
9.TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 360 lg-st 2 tulenevalt võib ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale edasi kaevata. Seega võib määruse peale, millega ringkonnakohus peatas tsiviilasja menetluse, esitada Riigikohtule määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline. Praegusel juhul on määruskaebuse esitanud isikud, kes kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena hageja poolel (kohtutoimiku I kd, lk-d 48 ja 53). TsMS § 630 lg 1 kohaselt võivad esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes pool ja iseseisva nõudega kolmas isik (vt Riigikohtu 3. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-07, p 18). Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 668 lg 1 järgi esitada ringkonnakohtu otsuse peale apellant või vastustaja. TsMS § 695 järgi kohaldatakse Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 67. peatükis sätestatust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab nende sätete alusel, et iseseisva nõudeta kolmandal isikul ei ole õigust esitada ei apellatsioon- ega kassatsioonkaebust ega ka määruskaebust maa- või ringkonnakohtu määruse peale, välja arvatud seaduses otse ette nähtud juhtudel, mis puudutavad iseseisva nõudeta kolmandat isikut ennast. Asjaolu, et määruskaebuse esitanud iseseisva nõudeta kolmandatel isikutel on huvi erastada neile üüritud eluruume, ei muuda nende menetlusõiguslikku positsiooni ega anna neile praeguses asjas edasikaebamisõigust. Eluruumide erastamine toimub avalikus õiguses sätestatud alustel ja korras. Määruskaebuse esitanud isikud saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades asjassepuutuvaid haldusakte ja halduskohtumenetluses tehtavaid kohtulahendeid.
10.TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti juhul, kui hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. TsMS § 682 lg 1 mõttes ei vasta nõuetele muu hulgas kaebus, mille esitas isik, kellel ei ole selleks õigust. Praegusel juhul on ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebuse isikud, kellel sellist õigust ei ole. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
11.TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse üksnes juhul, kui kaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Kuna praegu jääb määruskaebus läbi vaatamata, tuleb kautsjon tagastada (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 15). Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.