Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-30872 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühing xxx(likvideerimisel) (edaspidi OÜ xxx) esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Müügitulemuste jätkuva halvenemise tõttu algatas osaühing 2006. aasta novembrikuus likvideerimismenetluse. Selle käigus selgus, et kõiki võlausaldajaid rahuldada ei suudeta. Peamine võlausaldaja ei soovinud pankrotimenetlust alustada, mistõttu esitas pankrotiavalduse võlgnik ise. Harju Maakohtu 30.08.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-07-30872 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükk’i. 19.09.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgniku tegevusaladeks olnud tööstus-, tarbe- ja toidukaupade jae-, hulgi- ning komisjonikaubandus, vahendus, info- ja automaatikaseadmete ning süsteemide projekteerimine, valmistamine, juurutamine; masinaehitusalased konsultatsioonid, metallide, plastide ja teiste masinaehituslike materjalide töötlemine; tehnoloogiliste rakiste projekteerimine ja valmistamine. Viimase viie aasta majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku põhiliseks tegevusalaks olnud tehnoloogiliste rakiste projekteerimine ja valmistamine. Võlgniku esindaja kinnitusel lõpetati viimaste lõpetati töölepingud 31.12.2006, kui lõpetati tööleping 4 töötajaga, enne seda, 23.11.2006, lõpetati tööleping veel ühe töötajaga. Et töötajatele on arvestatud töölepingu lõpetamise hüvitisena nende kolme kuu palk, siis võib järeldada, et töölepingud lõpetati koondamise tõttu. Eelnevast nähtub, et töölepingute lõpetamist olnud võimalik korraldada nii, et tegemist oleks olnud kollektiivse koondamisega (töölepingu seadus § 89-1 p 1). Sel juhul oleks töölepingu lõpetamise hüvitise tasunud Töötukassa (töötuskindlustuse seadus § 15 lg 1). Antud juhul jäid koondamise kulud võlgniku kanda: töötasudena 141 000 krooni ja riigimaksudena 73 016 krooni, kokku seega 214 016 krooni. Võlgniku esitatud pankrotiavaldusest nähtuvalt ei suuda võlgnik rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et võlgnikul on AS SEB Eesti Ühispank kontol 19 693.97 krooni. Ajutine haldur tuvastas pankrotimenetluse käigus, et võlgnikule kuulub alljärgnev vara: - paigutusandur, mille raamatupidamislik jääkväärtus 4 755 krooni; - puuriteritusrakis, mille raamatupidamislik jääkväärtus 12 720 krooni; - arvuti, mille raamatupidamislik jääkväärtus 14 547 krooni. Võlgniku hinnangul on nimetatud vara koguväärtus kuni 5 000 krooni. Vara asub võlgniku valduses. Võlgniku kinnitusel muu vara tal puudub.

2-07-30872 Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus kokku 248 200 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 215 011 krooni ja intressivõlgnevus summas 33 189 krooni. Samuti on võlgnikul võlgnevus likvideerija Ants Tamme ees summas 47 240 krooni. Teistele isikutele on likvideerimismenetluses võlad tasutud. Ajutise halduri tööperioodil ei ole leidnud tuvastamist asjaolu, et võlgniku juhtorgani liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused ning, et oleks toime pandud kuriteo tunnustega tegu. 01.10.2007 esitas ajutine haldur täiendava aruande. Täiendava aruande kohaselt sõlmis OÜ Tehnorakis (likvideerimisel) 14.11.2003 AS-ga Ühisliising rendilepingu nr L03108098. Esitatud arvetel nimetati pooltevahelist suhet kasutusrendiks. Maksegraafiku kohaselt pidi OÜ Tehnorakis (likvideerimisel) tasuma rendileandjale rendiperioodil kokku 208 532.84 krooni. Rendileping lõpetati 14.11.2006 seoses rentnikupoolse kohustuse täitmisega, mistõttu võib järeldada, et võlgnik oli kõik lepingujärgsed maksed tasunud. 09.11.2006 avaldas võlgnik soovi kõnealune sõiduk välja osta, kuid AS-lt SEB Ühisliising saadud dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks sõiduki siiski ise välja ostnud. Ehkki lepingus ei olnud fikseeritud OÜ Tehnorakis (likvideerimisel) õigust sõiduk rendilepingu lõppemisel välja osta, oli rendilepingu lisaks olevas maksegraafikus ära toodud rendiobjekti jääkväärtus – 64 500 krooni (ilma käibemaksuta). Tähelepanuväärne on asjaolu, et AS SEB Ühisliising müüs sõiduki pärast rendilepingu lõppemist Ants Tamme’le just hinnaga maksegraafikujärgne jääkväärtus + käibemaks (s.o hinnaga 76 110 krooni). Konjunktuurinstituudi andmetel oli 2006.a. IV kvartalis taoliste autode keskmine hind 105 000 krooni, summa sisaldab käibemaksu. Seega oli võlgnikul tõenäoliselt võimalus osta novembris 2006 välja sõiduk hinnaga 76 110 krooni ja teenida selle müügilt tulu 28 890 krooni (105 000-76 110). Samas tuleb arvestada, et võlgniku pearaamatu ja pangaväljavõtete kohaselt ei olnud novembris 2006 võlgniku pangaarvel korraga rohkem raha kui 49 047.96 krooni ja kassas rohkem kui 10 560.30 krooni. Samas oli 01.11.2006 pangaarve saldo 16 567.07 krooni ja kassa saldo 10 560.30 krooni ning 01.11.2006 – 30.11.2006 oli pangaarve krediitkäive 80 924.40 krooni. See tähendab, et rahavoogude suunamisel oleks teoreetiliselt olnud võimalik auto välja osta ja seejärel tulusamalt maha müüa ka OÜ-l xxx ilma, et seejuures oleks pidanud võõrkapitali kaasama.

II Kohtuistung 16.01.2008 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2-07-30872 PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Võlgnik OÜ xxx (likvideerimisel) on 22.08.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgniku 20.11.2006 seisuga bilansi kohaselt ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Äriregistri andmetel võeti likvideerimisotsus vastu 06.11.2006, likvideerimisteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.11.2006. Likvideerimise algbilanss on koostatud seisuga 01.12.2006 ja lõppbilanss seisuga 31.05.2007. Võlgnik on lõpetanud töölepingud töötajatega 31.12.2006 ning kandnud ise töötajate koondamise kulud summas kokku 214 016 krooni, mis tulenevalt töölepingu seaduse § 891 p 1 ja töötukindlustusseaduse § 15 lg 1 kohaselt oleks pidanud kandma Töötukassa. Võlgniku likvideerimise lõppbilansi seisuga 31.05.2007 seisuga ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 nõuetele. Pankrotiavalduse on võlgnik esitanud 22.08.2007. Võlgnikul on vara pangakontol kokku 19 693.97 krooni, võlgniku põhivara väärtuseks on hinnanud ajutine pankrotihaldur 5 000 krooni, kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku

2-07-30872 295 440 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud võlgniku likvideerimismenetlus on alustatud 06.11.2006, töölepingud töötajatega on lõpetatud 31.12.2006. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri 01.10.2007 esitatud aruande täienduse kohaselt on võimalik esitada nõudeid parenduste hüvitamiseks, kuna võlgnik tegutses rendipinnal, võib ostuarvetest järeldada, et võlgnik on teinud rendipinna parendamiseks kulutusi (sh käibemaks): kokku summas 150 658 krooni. Samas nähtub ajutise halduri aruande täiendusest, et halduri käsutusse antud dokumentidest ei nähtu, kas nimetatud parenduste tegemiseks oli üürileandja nõusolek või mitte. Seega pole teada, kas võlgnikul on lepingulisi nõudeid üürileandja vastu või mitte. Samuti on võlgnikul raamatupidamise andmete kohaselt väikevahendeid kokku summas 96 863 krooni, mille müügi vms kohta puuduvad andmed. Samuti on ajutine pankrotihaldur tuvastanud võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni alusel, et võlgniku põhivara on müüdud likvideerimismenetluses ca 10 korda ostuhinnast odavamalt, mitmed põhivara hulka kuuluvad esemed on võlgniku seletuse kohaselt võõrandatud 2006.a, kuid vastavaid müügiarveid esitatud ei ole, samuti jääb arusaamatuks mitme põhivara hulka kuuluva vara müügiga seotud asjaolud ning maha on kantud vara, kuid dokumendid selle kohta puuduvad. Eeltoodust tulenevalt võib esineda võimalusi võlgniku vara tagasivõitmiseks või nõuete esitamiseks pankrotivarasse raha või vara saamiseks. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puudub vara ning töölepingud töötajatega on lõpetatud, siis ei ole võlgniku tervendamine võimalik. Ajutine pankrotihaldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankrotimenetlusest ja selgitanud, et neil on võimalus maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad ei ole teatanud, et nad soovivad tasuda OÜ xxx (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetluses ei esine vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, siis tuleb OÜ xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.