Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I. Asjaolud. Esitatud on võlausaldaja pankrotiavaldus võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt võlgneb OÜ Spetsialist seisuga 11.09.2007.a. riigile maksmata maksude ja intresside läbi kokku 250 285 krooni. Võlausaldaja on teinud sundsissenõudmise hoiatuse, kuid võlgnevust pole tasutud. Registripidaja andmeil on majandusaasta aruanne esitatud viimati 2003.a. eest. Võlausaldaja saatis juhatuse liikme aadressil pankrotihoiatuse, mis aga tagastati. Seejärel avaldati pankrotihoiatus Ametlikes Teadaannetes. Maksuvõlga ei ole kümne päeva jooksul tasutud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on PankrS § 1 lg. 2 mõistes püsivalt maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja palub algatada OÜ Spetsialist pankrotimenetlus ja äriühingu pankrot välja kuulutada. Viru Maakohtu 24.09.2007.a. määrusega on OÜ Spetsialist pankrotimenetlus algatatud ja ajutiseks pankrotihalduriks nimetatud Sirje Tael. II. Asja kohtulik arutelu ja ajutise pankrotihalduri arvamus. Kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Võlgniku esindaja, juhatuse liikme T.V tegelik elu- ja asukoht on kohtule teadmata. Võlgnik on kohtusse kutsutud ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja kutse on ilmunud 14.12.2007.a. PankrS § 26 kohaselt juhul, kui võlgnik ei ilmu kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata ilma võlgniku osavõtuta. Ajutine pankrotihaldur kohtuistungil jääb oma kirjalikult esitatud aruande juurde, mille kohaselt OÜ Spetsialist registreeriti äriregistris 07.06.2000.a. Viru Maakohtu registriosakonnas. Osaühingu osakapital asutamisel oli 40 000 krooni ning alates 05.07.2002.a. on osakapital 160 000 krooni. Viimane äriühingu osanik äriregistri andmeil on E J K (xxxx). Osaühingu juhatuses on olnud erinevatel aegadel erinevad isikud: 07.06.2000.a. kuni 01.07.2003.a. juhatuse liige I Õ (xxxx),07.06.2000.a. kuni 01.07.2000.a.3 juhatuse liige E J (xxxx) ja 07.06.2000.a. kuni 05.07.2002.a. juhatuse liige R K (xxxx). Alates 01.07.2003.a. on äriregistri kande järgi juhatuse liige T V (xxxx). Andmed T V asukoha kohta puuduvad nii äriühingu asukoha Väike-Maarja vallas kui ka T V kinnistu asukoha, xxxx ning tema rahvastikuregistri järgse elukoha xxxx. Nõukogu äriühingul ei ole moodustatud. Äriühingu põhitegevusalaks on registris märgitud põllumajandus- ja metsatöömasinate ja nende lisaseadmete hulgimüük, traktorid. Majandusaasta aruannetes on märgitud tegevusalaks tehnika varuosade müük ja tööriistade müük. Äriühing on lõpetanud majandustegevuse 2004.a. ja selle aasta kohta ei ole äriregistrile majandusaasta aruannet esitatud. Võlgnikul on arved AS SEB Eesti Ühispangas a/a xxxx saldo 932,93 krooni; AS Hansapangas a/a xxxx saldo 5 063,70 krooni. Äriühingul sularaha jäägi kohta andmed puuduvad. Kokku raha jääk 5 996,63 krooni. Registrivara äriühingul puudub ja teadaolevalt puudub äriühingul ka käibevara. Äriühing nõudeid kolmandate isikute vastu ei oma. Kokku on võlgnikul vara 5 996 krooni ja 63 senti. Võlgniku võlgadest I järgu nõudeid ei esine, II järgu nõudena seisuga 27.09.2007.a. on Maksu- ja tolliameti nõue 251 541 krooni, millest põhimaksu summad on 135 960 krooni ning intressi saldo on 115 581 krooni. Täitemenetluses on Kersti Vilbo juures täitmisel Infoatlas AS nõue summas 4 767 krooni ja 80 senti. Seega kohustusi on võlgnikul kokku 256 308 krooni ja 80 senti. Osaühingu 2002. ja 2003.a. majandusaasta aruandeist, nähtub, et osaühing müüs põllumajandustehnika jaoks vajaminevaid varuosi ja tööriistu Väike Maarjas Tamme pst. 3 asuvas kaupluses nimega “Põllumehe apteek” ja müügikäive oli ajas kahanev. 2002.a. käive oli 919 093 krooni, 2003.a. käive 668 935 krooni. Brutokasum oli vastavalt 247 876 krooni ja 216 162 krooni. Võlgniku 2002.a. kulud olid 265 499 ja 2003.a. kulud 108 461 krooni. Seega

võlgnik on 2003.a. tegevusaasta lõpetanud kasumiga summas 91 349 krooni. Samas 2003.a. kasumiaruanne ei peegelda ettevõtte kõiki kulusid, sest 2003.a. ei ole kantud töötajate puhkusereservi ettevõtte kohustuste hulka, ning on näha, et võlgnik omab nii intressi- kui ka viitvõlgasid, millest maksuvõlad on 2003.a. lõpuks 77 199 krooni. Hansa- ja Ühispanga arveldusarvetel toimunu kohaselt on võlgniku arveldusarvele 2004.a. jooksul kokku laekunud 653 614 krooni ja 84 senti. Kahe panga arveldusarvelt on välja võetud sularaha kassasse 376 750 krooni ning tagasi on kassast panka pandud 147 625 krooni. Kuidas ettevõte on kasutanud äriühingu pangast võetud raha ja mis kulusid on selle eest tehtud, on selgusetu. Pangaarvetelt ei nähtud töötajatele väljamaksed. 2003.a. tegevusaruande kohaselt oli tööjõukulu 68 400 krooni, millest tuleb maha lahutada 26% tulumaks. Seega ei saanud töötasude osakaal olla suurem kui umbes 50 000 krooni, mistõttu selgitus kuludele summas 320 000 krooni puudub. Pangast väljavõetava raha eest on aga vastutav juhatuse liige. Juhatuse liikmed ei ole jälginud rahavoogude kasumlikkust, müügitulu ei ole katnud ettevõtte kulu. Samuti on suur sularahaga arveldamise osakaal. Ilmselgelt on 2004.a. võlgniku juhatuse liige eelistanud ka üht võlausaldajat teistele ning jätnud ainsana maksuametile võlad maksmata. 2004.a. algul on maksuameti võlg 77 000 krooni. Kordagi 2004.a. jooksul ei ole maksuvõlga makstud, vaid on deklareeritud maksukohustust juurde. Kuna äriühingu majandustegevus on seiskunud juba 2004.a. lõpus, siis isegi juhul, kui esineks tagasivõitmise võimalusi, on nõuded aegunud vara tagasivõitmise osas kolmandate isikute suhtes. Ajutine haldur selgitab, et võlgnik on oma tegevusetusega põhjustanud maksuvõla suurenemise intresside osas summas 115 581 krooni. Võlgniku juhatuse liige ei ole käitunud Äriseadustiku § 180 lg. 51 tuleneva nõude kohaselt Kui võlgnik eeldas, et 2004.a. jooksul õnnestub tal raskustest välja tulla, oleks ta pidanud esitama hiljemalt 2004.a. keskpaigas pankrotiavalduse. Õigeaegselt esitatud pankrotiavaldusega ja pankroti väljakuulutamisega oleksid intressid peatunud ega oleks maksuameti ees 115 581 kroonist võlga. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavaldust kuni käesoleva ajani ning on lasknud muudkui maksuvõlal kasvada. Seega on pärast 01 06.2004.a. tekkinud maksuintresside eest on vastutav juhatuse liige T V ja niikaua, kui ei ole esitatud sularaha kuludokumente, on ka pangast väljavõetud sularaha eest vastutav juhatuse liige T V . Pankrotiavalduse esitamata jätmine on Karistusseadustiku § 380 järgi karistatav tegu. Ajutine haldur on arvamusel, et juhatuse liikme käitumises esinevad kuriteo tunnustega teod – pankrotiavalduse esitamata jätmine on ilmselge, samuti on sularaha kasutus juhatuse liikmele süüks pandav. Ajutine haldur on seisukohal, et seisuga 25.10.2007.a. võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid 250 312 krooni ja 17 sendi ulatuses, võlgnik on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood, kuna tegevus on lõpetatud ning kohustused ületavad varasid, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur teeb ettepaneku pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada, kuna võlausaldaja ei ole nõus pankrotikulusid kandma, äriühingul aga selleks vahendid puuduvad. Ühtlasi palub ajutine pankrotihaldur mõista välja võlgnikult kassajäägi arvelt ajutise halduri tasu 13 680 krooni, sest võlgnikul muu vara puudub. Vastavalt PankrS §-le 23 lg. 1 on aga ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusest nr. 71 § 7 lg. 1 on ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks esitatud kohtule koos kirjaliku aruandega. Äriühingu osanik E –J K kohtuistungil selgitab, et tema 2004.a. müüs metsa ja sai raha. Siis üks tuttav mees K , kelle eesnime ei tea, palus raha laenuks oma sõbrale I.Õ . E.J. K andiski 160 000 krooni OÜ Spetsialist meestele 80 000 I Õ ja 80 000 E J . Mehed pidid hiljem selle sularahas tagasi maksma. Notari juures käidi ka, seal vormistati leping, aga selle lepingu tagajärgi keegi ei selgitanud. E.-J. K ütleb olevat kuulnud, et I.Õ ja E.J

kaupluses olnud vara viidi Kadrinasse, aga seal on see võib-olla maha müüdud ja raha taskusse pandud. Kohtuistungil võlausaldaja esindaja selgitab, et jääb avalduses märgitu juurde ja toetab ajutise halduri ettepanekut lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, sest äriühingul vahendid pankrotikulude katteks puuduvad ja maksuamet ei ole valmis pankrotikulusid kandma. III. Maakohtu määruse põhjendus. põhjendus. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt esitatust kohus leidis, et puudub alus asuda teisele seisukohale, kui seda on avaldaja ja ajutine pankrotihaldur, kes oma tegevusega ja olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgniku püsiva maksejõuetuse välja selgitanud. Võlgniku kohta olemasolevast teabest nähtub, et võlgnik ei ole suutnud ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotikulude katteks. Võlausaldaja ei ole pankrotikulude kandmiseks raha kohtu deposiiti kandnud. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leidis, et äriühingul vara puudumise tõttu on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Muid menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. Dokumentide hoidja jääb määramata, sest isikute määramine dokumentide hoidjaks ilma nende nõusolekuta ei ole õigustatud. Halduril olemasolevad dokumendid jäävad halduri hoida. Ajutise pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud rahuldada taotluses viidatud alustel. PankrS § 28 lg. 1 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, mis seisneb juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmises ja võib seisneda ka raha omastamises. Asjaolude väljaselgitamiseks kohus võlausaldaja taotluse rahuldamiseks kaasas puudutatud isikuna äriühingu juhatuse endise liikme I Õ , kes ka pärast osaniku muutust ja juhatuse liikmete vahetust tegeles igapäevase majandustegevusega koos oma abikaasa E Õ ja E J . I Õ täitis juhi rolli ning E J oli müüja. OÜ Spetsialist deklaratsioonidele on alla kirjutanud I Õ ka ajal, kui ta formaalselt enam ei olnud äriühingu juhataja. Äriühingu nii AS Hansapanga kui ka AS SEB Eesti Ühispanga arveldusarvete allkirjaõiguslikud isikud olid E J ja I Õ ning mõlemale olid väljastatud deebetkaardid. Pangaväljavõtetest nähtub, et 2004.a. on AS-st SEB EÜP välja võetud 130 050 krooni, millest E J on võtnud 14 250 krooni ja ülejäänud 115 800 krooni on välja võtnud I Õ . I Õ on arveldusarvele pannud 8 125 krooni. Seega I Õ käes on OÜ Spetsialist raha 107 675 krooni. ASst Hansapank välja võetud 244 700 krooni, millest E J on võtnud 58 825 krooni ja ülejäänud 185 875 krooni on välja võtnud I Õ . I Õ on arveldusarvele tagasi pannud 137 000 krooni. Seega on I Õ käes OÜ Spetsialist raha 48 875 krooni ja kokku OÜ Spetsialist raha 156 550 krooni. Sularaha kasutuse kohta haldurile ega kohtule dokumente esitatud ei ole. Samas on I.Õ vastutav OÜ Spetsialist arveldusarvelt sularaha välja võtmise eest. Juhul, kui on tegemist raha omastamisega, siis on teise isiku vara omastamine kriminaalkorras karistatav. I Õ ega äriühingu juhatuse viimane liige T V kohtuistungile ei ilmunud. I.Õ on kohtukutse vastu võtnud. T V asukoht pole kohtule teada. E J on surnud 2007.a.

Karistusseadustiku § 384 lg. 1 sätestab maksejõuetuse põhjustamise kui kuriteo koosseisu ning lg. 2 kohaselt karistatakse selle teo eest üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seadustiku § 3851 sätestab kuriteona pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. Kuna võlgniku endiste ja praeguse juhatuse liikmete tegevuses on viidatud kuriteo tunnustele iseloomulikke jooni, siis tuleb vastavalt PankrS §-le 28 teavitada pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Kohus lähtus tuvastatust ja juhindus PankrS §-de 1 lg. 2, 23 lg. 1, 27 lg. 5, 28, 29 lg. 1 ja 3, 157 ning TsMS §-de 464-465, 661 sätteist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Opmann

Kohtumäärus jõustus: 20.veebruar 2008.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.