Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2008.a. kell 16.00 xxxxx kohtumaja, xxxxx Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-41854
Tsiviilasi
S. Z. hagi A. K. vastu 73 500 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. Z. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxx Kostja: A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xx, xxxxx vald, xxxxx maakond
esindajad Kirjalik menetlus
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
1.Välja mõista A. K. S. Z. kasuks 73 500 (seitsekümmend kolm tuhat viissada) krooni (sellest 70 000 krooni põhivõla ja 3500 krooni intressi katteks). 2.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3.Jätta S. Z. menetluskulud A. K. kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2006.a. laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale 70 000 krooni laenu ja kostja kohustus selle tagastama 18.09.2007.a. Kostja võlgnevust tasunud pole. Hagiavalduse kohaselt hageja on arvestanud tasumata kohustiselt seadusjärgset viivist kokku summas 3500 krooni. Ülaltoodu alusel ja toetudes VÕS §-dele 8, 30 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 101 lg 1 punktidele 1 ja 6 taotleb hageja kostjalt võla ja viivise, kokku summas 73 500 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.1-2). Kostja on vastuses hagile (tl 12-13) hagi õigeks võtnud ning nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS §-de 403 lg 1 ja 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ning avaldanud nõusolekut asja kirjalikuks menetlemiseks. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega vastuskirjas kohtule (tl 16). Kohus on kostjale selgitanud TsMS § 440 lg 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 2). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Tulenevalt TsMS § 231 lg 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb intressi maksta majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega
2 (3)
viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid. Kostja võlgneb hagejale laenulepingu (tl 8) järgi laenuna 70 000 krooni. Hageja on hagiavalduses taotlenud seadusjärgse viivise 3500 krooni väljamõistmist. Tulenevalt laenulepingust ja hageja arvestusest (tl 7) käsitleb kohus hageja nimetatud nõuet lepingulise intressi nõudena, mille suuruseks vastavalt laenulepingu p-le 2 on 5% aastas ja mis kuulub samuti hageja kasuks väljamõistmisele. Seega kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 73 500 krooni. Hageja on taotlenud ka tema poolt tasutud riigilõivu 4000 krooni väljamõistmist. Alates 01.jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.