Tsiviilasi nr.2-07-48402
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-48402
Tsiviilasi
AS X hagi S. S. vastu võlgnevuse 33 041,88 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : x ); Hageja esindaja : Madis Lindegron Kostja : S. S. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. x )
esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi S. S. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. S. (is.kood xxxxxxxxxxx) krediidilepingute järgi võlguolevad summad kolmkümmend kolm tuhat nelikümmend üks (33 041) krooni 88 senti AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda.
TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.01.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja on kostjaga on sõlmitud kolm laenulepingut. 04.05.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr. Lxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 40 000 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tagasimaksegraafiku osas, mille kohaselt kostja tagastab laenu ja tasub intressi võrdsete osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 7. päeval. Samuti leppisid pooled kokku, et laenu tagastamiskuupäevaks on 07.05.2009.a., intressimääraks 16% aastas ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu 7. päev. Laenumaksete tähtaegselt tasumata jätmise korral on pangal õigus nõuda laenajalt viivist tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatuid päeva eest 9% aastas. Hageja avaldab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval osamaksed ja intressid tasumata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Laenulepingujärgne võlgnevus kokku moodustab 26 002,79 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 13.01.2006.a. sõlmiti poolte vahel M krediitkaardi leping nr Axxxxxxxxx,mille tingimuste kohaselt väljastas pank kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 3 400 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 142 krooni. Hageja väidab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Laenulepingujärgne võlgnevus kokku moodustab 2 802,95 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 03.06.2006.a. sõlmiti poolte vahel arvelduslaenu leping nr Axxxxxxxxx, mille alusel hageja laenulimiidi summas 40000 krooni avamisega võimaldas kostjal kasutada konto jäägist suuremat summat. Laenulimiidi ulatus tähtajaga 03.08.2007.a Intressimääraks leppisid pooled kokku 17% aastas laenu kustutatud osalt tasumisega iga kuu 6. kuupäevaks.
2 (4)
Hageja avaldab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressid tasumata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Laenulepingujärgne võlgnevus on 4 236,14 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingujärgseid võlgnevusi tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingute järgi võlguolevad summad kogumahus 33 041,88 krooni. Menetluse käik 21.11.2007.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.34-36/. Kostjale on hagiavaldus edastatud edasiandmiseks 29.11.2007.a. /tl. 37/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 322 lg alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-28/ on tõendatud, et 04.05.2006.a. , 13.01.2006.a. ja 03.08.2006.a. sõlmitud laenulepingute alusel hageja andis kostja korduvalt laenu. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid.
3 (4)
Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuna kostja oma kohustusi on rikkunud oli eja õigustatud VÕS §196 alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS § 401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingud üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme pingujärgne võlgnevus kogusummas 33 041,88 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Hele Ilisson kohtunik 28.01.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.