2-07-33971
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2008. a Põlva
Tsiviilasja number
2-07-33971
Tsiviilasi
AS EMT (registrikood: 10096159, asukoht: Valge 16, Tallinn) hagi V. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxx x-xxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) vastu 16 632,88 krooni nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Kirjalik menetlus
25. jaanuar 2008. a
Asjaolud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu
2-07-33971 Tartu Maakohtu 23.10.2007. a otsusega mõisteti kostjalt – V. N. hageja - AS EMT kasuks välja 8316,94 krooni võla ja 8315,94 krooni viivise katteks ning menetluskulud jäeti kostja kanda. Hageja nõuab kohtule 17.12.2007. a esitatud avalduses kostja kanda jäetavate kohtukulude kindlaks määramist lähtudes sellest, et hagi esitamisel tasuti 650 krooni riigilõivu ning hageja õigusabikulud on 3336,56 (17% 16632,88-st, millele lisandub käibemaks 18%) krooni. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid määratud tähtajaks (19.12.2007. a) esitanud.
Kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 23.10.2007. a otsus, millega jäeti menetluskulud kostja kanda, jõustus 15.11.2007. a (tl 36-37). Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 17.12.2007. a (tl 41-42). Ka on hageja nõudnud juba hagiavalduses (tl 4-5) menetluskulude – riigilõivu 650 krooni ja õigusabikulude 3336,56 krooni jaotust. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lähtudes TsMS § 62 lõikes 1 ja TsÜS § 136 lõikes 8 sätestatust on hageja antud avalduse esitanud kohtule tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud Hagi esitamisel on tasutud 10.08.2007. a 650 krooni riigilõivu (tl 43). Seega peab kostja antud kohtukulu hagejale hüvitama. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 3336,56 krooni ulatuses. Kinnituskirja (tl 44) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile – õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osast. TsMS § 175 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja - Lindorff Eesti AS – töötaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, 2 (3)
2-07-33971 seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, peaks olema 2300 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Seega, arvestades eelnevat on määruskaebuse esitamise õigus vaid kostjal.
Lembit Käis Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.