2-07-39347/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-07-39347 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts xxx (likvideerimisel, edaspidi AS xxx) esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Likvideerimise käigus, lõpetanud juriidilise isiku tegevuse, sisse nõudnud võlad ja müünud korduval enampakkumisel aktsiaseltsi vara, et rahuldada võlausaldajate nõudeid ja jagada allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara müügil selgus, et laekunud tulu oli oluliselt väiksem kui likvideerimise alustamisel loodeti. Loodetud kolme miljoni krooni asemel saadi vaid 800 000 krooni. 24.09.2007 seisuga on aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded suurusjärgus 3 004 703 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha- ja pangakontodel kokku 1 389.03 krooni, ajutisele haldurile teadaolevalt ning talle edastatud vastuste kohaselt puuduvad võlgniku suhtes alustatud täitemenetlused. Võlgnikul on nõudeid ostjate vastu kokku summas 21 739 krooni. Likvideerija ei ole osanud selgitada, miks nimetatud nõuded on laekumata ning milles seisnevad nõuded ostjate vastu. Nõuete alusdokumente ei ole likvideerija haldurile esitanud. Olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku olemasolevate nõuetele. Muu teadaolev vara pankrotimenetluse algatamise seisuga puudub. 26.11.2007 esitatud ajutise halduri täiendavast aruandest nähtub, et ajutine haldur on tuvastanud täiendavalt, et AS xxx (likvideerimisel) varad pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad alljärgnevalt : - võlgnik kajastab kassaraamatu kohaselt sularaha kokku summas 2 093.90 krooni; - võlgnik kajastab raamatupidamises nõudeid ostjate vastu pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku summas 229 397 krooni, millest 149 019 krooni on vastavalt 15.09.2007 kokkuleppele tasaarveldatud. Muud võlgniku poolt raamatupidamises kajastatud nõuded (käibemaksu ettemaks) ei vasta tegelikkusele ning nimetatud nõue võlgnikul puudub. Ajutine haldur on seega tuvastanud, et AS xxx (likvideerimisel) omab seega võimalikke nõudeid pankrotimenetluse algatamise seisuga ostjate vastu summas 80 378 krooni, millest 13 970 krooni on ajutise pankrotimenetluse käigus laekunud. 08.01.2008 esitatud ajutise halduri täiendavas aruande kohaselt on ajutises pankrotimenetluses laekunud nõuetest 18 042 krooni. Nõudeid ostjate vastu summas 58 655.56 krooni on loovutatud vastavalt nõude loovutamise lepingule juba 01.10.2006 MTÜ-le xxx. Vastavalt 15.09.2007 sõlmitud tasaarvelduse kokkuleppele on AS Norfolk (likvideerimisel) ning MTÜ xxx tasaarveldanud vastastikused nõuded summas 207 674.20 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AS-ixxx (likvideerimisel) raamatupidamist ei ole likvideerimise käigus korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele. II Kohtuistung 09.01.2008 toimunud kohtuistungil pankrotiavalduse juurde.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut. Võlgnik AS xxx (likvideerimisel) on 24.09.2008 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei laekunud likvideerimismenetluse käigus vara müügist piisavalt tulu, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esitatud avalduse kohaselt on likvideerimisel olev äriühing maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga.

Võlgnikul on vara väärtuses 18 300 krooni, kohustuste maht 3 004 703 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja ettevõttel puudub võimalus senist majandustegevust jätkata. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjas kogutud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Likvideerija poolt antud seletuste kohaselt on maksejõuetuse ning likvideerimismenetluse algatamise tinginud esmalt vale ettevõtlusvormi valimine, tegevusloa lõppemine ning suutmatus olemasolevate rahavoogudega majandada ära jooksvaid kulusid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegusid. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2005 (tl 47) on võlgniku omakapital – 431 326 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital nimetatud ajal ÄS § 301 nõuetele. Arvestades 2005. majandusaasta kahjumit pidi juhatus olema teadlik, arvestades olemasolevaid kohustusi, et ettevõttel ei ole võimalik antud olukorras oma tegemist jätkata ning ettevõtte kahjumist välja toomine on küsitav, samuti et võlgnik on muutumas maksevõimetuks ning see maksejõuetus ei saanud olla tema majanduslikust olukorrast tulenevalt enam ajutine. Nimetatule vaatamata ei võtnud äriühingu juhatus tarvitusele ÄS § 301 sätestatud abinõusid, s.h ei esitanud kohtule pankrotiavaldust. Samas on algatatud võlgniku likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetluse käigus müüdi enampakkumise korras võlgniku varad 2006. a septembris, mille järgselt on võlgnikul puudunud igasugune arvestatav vara, samas ületasid tema kohustused ulatusid üle 3 miljoni kroonini. Eeltoodud tegevusest tulenevalt esineb võlgniku juhatuse liikme käitumises juhtimisvea tunnused: võlgniku pankrotiavaldust ei ole esitanud õigeaegselt. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja AS xxx (likvideerimisel) võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb AS xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.