Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja palub 25.10.2007.a. esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja 06.12.2007.a. teatises jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kulud 200 krooni menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning hageja õigusabikulud 479,24 krooni (so 17% hagi rahuldatud osast). Kostja pole kohtu poolt antud tähtajaks vastuväiteid hageja menetluskulude nõudele esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS §le 143 p 5 on asja läbivaatamise kuludeks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hagi esitamisel on tasutud 02.03.2007.a. 250 krooni riigilõivu (konto väljavõte tl 52). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna 250 krooni välja mõista. Nii hagimaterjalid, kohtuotsus kui ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale avalikult kätte toimetatud teadete avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 44, 48, 61). Hageja on tasunud teadete avaldamise eest kokku 200 krooni (maksekorraldused tl 43, 60). Seega kuulub 200 krooni teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded kostjalt väljamõistmisele. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 479,24 krooni ulatuses. AS EMT kinnituskirja (tl 50) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Lindorff Eesti AS töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 5000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 1195,01 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 479,24 krooni.

2 (3)

Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 929,24 (250+200+479,24) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. TsMS §-st 467 lg 5 tulenevalt kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Kuna kostja asukoht pole endiselt teada, tuleb kostjale käesolev määrus TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Rita Kulberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.