Eesti Vabariik (Maksu –ja Tolliameti Ida maksu–ja tollikeskuse kaudu) avaldus OÜ A pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
14.jaanaur 2008 kell 14.00
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu –ja Tolliameti Ida maksu– ja tollikeskuse kaudu) (RK XXX) Võlausaldaja esindaja: Inna Golovina Võlgnik: OÜ XXX (RK XXX) Võlgniku esindaja: juhatuse liige V S
Ajutine pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
Tarmo Villman
1.Lõpetada OÜ A pankrotimenetlus raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman kohustuste täitmisest OÜ A pankrotimenetluses.
3.Määrata OÜ A dokumentide hoidjaks V S (IK XXX; elukoht: XXX).
Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebe kord
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul PankrS § 29 sätestatud korras.
I Pankrotiavaldus
1.29. augustil 2007.a. esitas Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse kaudu Viru Maakohtule avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks.
2.Viru Maakohtu 18.10.2007.a määrusega algatati OÜ A suhtes pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. II Ajutise pankrotihalduri aruanne
3.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel. Suheldes võlgnikuga ajutine haldur nõudis võlgnikult andmeid varandusliku seisu kohta ja äriühingu tehingute kohta viimase 3 aasta jooksul. Võlgniku juhatuse liikme V S väitel puudub tal igasugune ülevaade võlgniku majandustegevusest, puudub raamatupidamise dokumentatsioon. Vastavad dokumendid asuvad väidetavalt 2 teise juhatuse liikme valduses, kuid nende asukoht teadmata (väidetavalt Suurbritannias). Ajutine haldur kogus informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja registritest.
4.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et:
1.võlgnik omab pangaarveid – Sampopank 0 kr, Hansapank 400 kr.
2.kohustused pankadele puuduvad.
3.kohustused Maksu- ja Tolliametile, 11.01.08. seisuga 106811 kr.
4.vararegistrite andmetel varad puuduvad.
5.kohustused liisingfirmadele puuduvad.
6.kohtutäituritel täitmisel nõuded – Maksu- ja Tolliamet (maksuvõlad), OÜ Aragats (kohtuotsusest tulenev nõue summas 50191 kr).
5.Ajutine haldur selgitasin välja üldandmed võlgniku kohta. Registriosakonnal andmetel:võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 22.04.2004.a. Osakapital 40000 EEK. Osanik alates 15.11.2004.a. OÜ XXX, juhatuse liikmed alates asutamisest A ja V D, alates 18.07.2005.a. V S. Nõukogu äriühingul puudub. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Võlgnikul puudub majandustegevus, kehtivad töösuhted ja lepingud puuduvad. Tegevus lõpetati 2006.a.-st (puudub informatsioon majandustegevusest alates nimetatud aastast). V.S väitel puudub tal teave võlgniku majandustegevuse kohta, kuna võlgniku faktilise juhtimisega tegelesid juhatuse liikmed V ja A D (V.D ka tegevjuht). Nimetatud juhatuse liikme elukoha osas andmed puuduvad (väidetavalt Eestist lahkunud, kuid Piirivalveametil puudub vastav teave piiriületusest). Ühtlasi seetõttu puudub informatsioon võlgniku majandustegevuse ja raamatupidamisdokumentide osas. Võlgniku põhitegevuseks oli jaekaubandus, tegutseti rendipindadel Jõhvi HKT keskuses (mänguasjade pood) ja transporditeenuste osutamisega (reisijatevedu Eestist mujale Euroopasse). Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut.
6.Saadud andmetest tuleneb, et võlgnikul materiaalne vara ja õigused puuduvad. Võlgnikul on raha pangaarvel 400 kr. Muu vara osas andmed puuduvad. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul vara 400 EEK.
7.Ajutine haldur teinud kindlaks ainult 2 võlausaldaja - Maksu- ja Tolliamet, OÜ Aragats, kohustusi 11.01.2007 seisuga summas 157002 kr (võlg suureneb maksuintresside arvel). Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 157002 EEK. Seega võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas ca 156600 EEK.
8.Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, mis kataks kohustusi, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, puudub tegevus, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.
9.Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita.
10.Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.
11.Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede osas oleks võimalik esitada tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid.
12.Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse tegevuses otseseid raske juhtimisvea tunnustega tegusid ega kuriteo tunnustega tegusid. Etteheidet saaks esitada võlgniku juhatuse liikmetele pankrotiavalduse esitamise viivitamisega, kuna võlgnik oli püsivalt maksejõuetu eeldatavalt juba 31.12.2005.a. seisuga (mil lõpetati majandustegevus). Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamise viivitamise vahel.
13.Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui võlausaldaja (või ka võlgnik) peab võimalikuks / vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks on vajalik rahaliste vahendite olemasolu. See eeldaks raha deponeerimist, mis kataks halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr. Sel juhul ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi.
14.Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksujõuetuse põhjuseks – mitterahuldav turuolukord, samuti tegevjuhtkonna ebapiisavad teadmiseks/oskused äririskide hindamisel. Võlgnik tegeles jaekaubandusega Jõhvis, samas müügikäive oli ebapiisav, et toimida kasumlikult. 2005.a.-l toimus võlgnikul välisreisi korraldamisel avarii, mille tulemusena buss kanti maha. See omakorda põhjustas võlgniku majandustegevuses seisaku, mis veel enam suurendas kahjumit. Tegevuse kahjumlikus sundis tegevuse lõpetama. Sisuliselt kujunes, et maksejõuetuse põhjuseks kujunes ebarahuldav riskide hindamine äritegevuse alguses.
15.Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskuseid ei ole põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, maksejõuetuse põhjused muud asjaolud PankrS
tähenduses. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi.
16.Ajutine pankrotihaldur palub: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks V S, isikukood XXX, aadress XXX; 4) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja hüvitis ja 5) vabastada ajutine pankrotihaldur oma kohustustest. III Kohtuistung
17.Kohtuistungil avaldaja esindaja ei olnud nõus tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulusid ning leidis, et pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud ajutise pankrotihalduri aruande juurde. Võlgniku esindaja oli nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. IV Kohtu põhjendused
18.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 kohaselt (lg 1) kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud summat ( lg 2).
19.Kohus leiab, et OÜ A pankrotimenetlus tuleb raugemise tõttu lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning võlausaldaja ei ole nõus tasuma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud summat. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.