Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas 13.02.2025 hagiavalduse Harju Maakohtusse. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Tele2 Eesti AS-i (Tele2) vahel 01.10.2023 sõlmitud leping, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu piiras Tele2 kostja teenuseid alates 12.01.2024 ja luges lepingu ülesöelduks alates 13.02.2024. Lepingu lahutamatuks osaks oleva Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Tele2 loovutas 24.05.2024 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte 21.02.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (31.03.2025) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. TsMS § 138 lg 2 ja 484 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot tund ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmisi turuhindasid. Hageja on esitanud tavapärase masshagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega 2

ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt lepingulise esindaja kulu suuremas summas kui 122 eurot välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.